KEHALISE KASVATUSE PLANEERIMINE

1. KEHALISE KASVATUSE PLANEERIMINE Marion Piisang, sporditeaduste magister TLÜ Terviseteaduste ja Spordi Instituut

2. Kehalise kasvatuse töö edukus sõltub: • eesmärkide ja ülesannete otstarbekast püstitamisest • eesmärkide realiseerimiseks vajalike vahendite, meetodite ja tegevusvormide optimaalsest kasutamisest • tagasiside omamisest õppeprotsessi käigu ja tulemuslikkuse kohta; selle informatsiooni kasutamisest õppeprotsessi korrigeerimiseks

3. Õppetöö planeerimise kulg • Riiklik õppekava /riiklikud ainekavad  • Kooli õppekava / kooli ainekavad  • Õpetaja töökavad (erinevatele klassidele)  • Tundide töökavad

4. Planeerimise aluseks olevad riiklikud dokumendid • Põhikooli riiklik õppekava (2011) / Kehalise kasvatuse ainekava (lisa 8) • Gümnaasiumi riiklik õppekava (2011) / Kehalise kasvatuse ainekava (lisa 7) • Põhikooli ja gümnaasiumi riiklik õppekava (2002) / Kehalise kasvatuse riiklik ainekava (2002; RÕKi lisa 20) - kuni 2013/2014.õppeaasta • Põhikooli lihtsustatud riiklik õppekava (abiõppe õppekava) • Toimetuleku riiklik õppekava

5. Hariduse alusväärtused (RÕK 2011; § 2) Hariduse alusväärtusteks on • üldinimlikud väärtused (ausus, hoolivus, aukartus elu vastu, õiglus, inimväärikus, lugupidamine enda ja teiste vastu); • ühiskondlikud väärtused (vabadus, demokraatia, austus emakeele ja kultuuri vastu, patriotism, kultuuriline mitmekesisus, sallivus, keskkonna jätkusuutlikkus, õiguspõhisus, solidaarsus, vastutustundlikkus ja sooline võrdõiguslikkus)

6. Pädevused (RÕK 2011; § 4) Riikliku õppekava tähenduses on pädevus asjakohaste teadmiste, oskuste ja hoiakute kogum, mis tagab suutlikkuse teatud tegevusalal või valdkonnas tulemuslikult toimida Pädevused jagunevad üld- ja valdkonna-pädevusteks, põhikoolis lisaks ka õppeaine- pädevused

7. Pädevused • Üldpädevused: väärtuspädevus, sotsiaalne pädevus, enesemääratluspädevus, õpi-pädevus, suhtluspädevus, matemaatika-pädevus, ettevõtlikkuspädevus • Valdkonnapädevused = konkreetse ainevaldkonna pädevus, näiteks kehakultuuripädevus

8. Kehakultuuripädevus Kehakultuuripädevus väljendub kehalise aktiivsuse ja tervisliku eluviisi väärtustamises elustiili osana. See hõlmab oskust anda objektiivset hinnangut kehalise vormisoleku tasemele, kasutada sobivaid vahendeid ja meetodeid kehaliste võimete arendamiseks. Siia kuulub ka valmisolek sobiva spordiala või liikumisviisi harrastamiseks, ausa mängu reeglite järgimine, koostöö väärtustamine sportimisel/ liikumisel ning teadmised Eesti ja maailma spordisündmustest.

9. Kehalise kasvatuse eesmärk

10. Õppe-kasvatuseesmärkide taksonoomiad • KOGNITIIVNE TAKSONOOMIA (Bloom et al 1967): Teadmine; mõistmine; rakendamine; analüüs; süntees; hindamine • AFEKTIIVNE TAKSONOOMIA (Krathwohl 1967): Tähelepanemine (teadvustamine); reageerimine; väärtustamine; väärtuste süstematiseerimine; väärtuste või väärtus- kompleksi alusel eelistamine

11. Õppe-kasvatuseesmärkide taksonoomiad • PSÜHHOMOTOORNE TAKSONOOMIA ( Harrow 1972): Reflektoorsed liigutused/liikumised; baas- ehk fundamentaalsed liigutused liikumised; pertseptsioonivõimed; kehalised võimed; liigutus-/ liikumisoskused; mitteverbaalne kommunikatsioon

12. Põhikooli kehalise kasvatuse õppe- ja kasvatuseesmärgid (RÕK 2011, lisa 8 § 2.1.1) Põhikooli kehalise kasvatusega taotletakse, et õpilane ... 1) soovib olla terve ja rühikas; 2) mõistab kehalise aktiivsuse tähtsust oma tervisele ja töövõimele ning regulaarse liikumisharrastuse vajalikkust; 3) tunneb liikumisest/ sportimisest rõõmu ning on valmis uusi liikumisoskusi õppima ja liikumist iseseisvalt harrastama;

13. Põhikooli kehalise kasvatuse õppe- ja kasvatuseesmärgid (RÕK 2011, lisa 8 § 2.1.1) Põhikooli kehalise kasvatusega taotletakse, et õpilane ... 4) omandab põhikooli ainekavasse kuuluvate spordialade/ liikumisviiside tehnika; 5) täidab liikudes/ sportides ohutus- ja hügieeninõudeid; 6) jälgib oma kehalist vormisolekut; teab, kuidas parandada töövõimet regulaarse treeninguga

14. Põhikooli kehalise kasvatuse õppe- ja kasvatuseesmärgid (RÕK 2011, lisa 8 § 2.1.1) Põhikooli kehalise kasvatusega taotletakse, et õpilane .... 7) õpib kaaslastega koostööd tegema, kokku lepitud reegleid/ võistlusmäärusi järgima ja ausa mängu olemust mõistma; 8) tunneb huvi Eestis ning maailmas toimuvate spordi ja liikumisürituste vastu

15. Noorema kooliea õpilaste (7- 10-aastased) sportliku tegevuse eesmärgid • Põhiliikumisviiside ja nende kombinatsioonide võimalikult mitmekülgne harjutamine – baasmotoorsete liigutusvilumuste omandamine • Mitmesuguste spordialadega tutvumine, nende põhielementide õppimine • Regulaarse treeninguga harjumine • Enda ja oma toimingute/ tegevuste eest vastutama õppimine • Ühistegevuste õppimine/ harjutamine

16. Puuetega inimeste kehalise kasvatuse eesmärgid PSÜHHOMOTOORNE (tegevuslik) VALDKOND • Tervise ja tegutsemisvõime säilitamine ja edendamine võimalikult iseseisvaks toimetulekuks igapäevategevustega • Baasmotoorsete liikumis- ja liigutusoskuste omandamine • Oma liikumisvõimaluste ja sooritusvõime piiride tundmaõppimine • Kehalise võimekuse (vastupidavus, jõud, painduvus, kiirus, tasakaal, koordinatsioon) säilitamine ja parandamine • Kehalise tegevuse/ liikumise regulaarne harrastamine

17. Puuetega inimeste kehalise kasvatuse eesmärgid (2) KOGNITIIVNE (tunnetuslik) VALDKOND • Oma keha (organismi) ehituse ja talitluse tundmaõppimine • Kehalise aktiivsuse ja tervise vaheliste seoste tundmaõppimine (teadmised, kuidas kehaline tegevus mõjutab konkreetset puuet) • Sobivate abivahendite (nende kasutamise) tundma- õppimine • Sobivate kehaliste harjutuste/ spordialade ja nende harrastamisvõimaluste tundmaõppimine

18. Puuetega inimeste kehalise kasvatuse eesmärgid (3) AFEKTIIVNE (tundmuslik) JA SOTSIAALNE VALDKOND • Koostöö ja ühise tegutsemise ning teiste inimestega arvestamise oskuse edendamine • Kontaktide sõlmimise ja teiste (nii puuetega kui tervete) inimestega suhtlemise oskuste arendamine; toetuse ja abi küsimise/ vastuvõtmise oskuse arendamine • Hakkamasaamise-tunde ja eduelamuste kogemine, enesekindluse tõstmine • Kehaliste harjutuste vajalikkuse ja liikumisrõõmu kogemine

19. Õpitulemused Õpitulemused – õppekava ja selle (sisu)osade eesmärgid, mis väljendavad omandatud pädevusi ja mida üldjuhul on võimalik (kokkuvõtvalt ja kujundavalt) hinnata Õpitulemused sõnastatakse kolme arenguvaldkonna tasandil: • teadmised (s.o kognitiivne arenguga seonduv); • oskused/ suutlikkus (kehalises kasvatuses psühho-motoorse arenguga seonduv); • hoiakud/ väärtused (afektiivse arenguga seonduv)

20. Õppeprotsessi ülesehitus Õppeprotsessi terviklikkus tagatakse kindla struktuuriga. Analoogiliselt sporditreeningu ülesehitusele võib ka kehalise kasvatuse alases õppetöös eristada • makrostruktuuri; • mesostruktuuri; • mikrostruktuuri NB! Iga õppe- või treeningutsükkel peab moodustama terviku, st algama sissejuhatusega / ettevalmistusega ja lõppema kokkuvõttega e

21. Treeninguaasta ülesehitus (1.) Makrotsükkel = suur treeningtsükkel Sporditreeningu makrotsükkel jaguneb: • ettevalmistusperioodiks; • võistlusperioodiks; • üleminekuperioodiks Kooli kehalises kasvatuses võiks makrotsükliks olla üks õppeveerand (või ka üks õppeaasta)

22. Treeninguaasta ülesehitus (2.) Mesotsükkel = keskmise pikkusega treeningu- tsükkel Sporditreeningu mesotsükkkel koosneb teatud arvust (tavaliselt 3 – 6) mikrotsüklitest Igal treeningu mesotsüklil on kindel eesmärk ja terviklik struktuur Kooli kehalise kasvatuse planeerimisel võiks mesotsüklina käsitleda ühte (teatud arvust tundidest koosnevat) õppetsüklit või ühte õppeveerandit

23. Tegevuse planeerimine kuude kaupa (lasteaia liikumisõpetuse kava)

24. Tegevuse planeerimine kuude kaupa (lasteaia liikumisõpetuse kava)

25. Treeninguaasta ülesehitus (3.) Mikrotsükkel = väike treeningtsükkel Sporditreeningus on mikrotsükli levinuimaks kestuseks 1 nädal Mikrotsüklisse kuulub teatud arv (tavaliselt 2-3) sama eesmärgi saavutamisele suunatud treeningut Kooli kehalises kasvatuses võiks mikrotsükkel moodustuda 1- 2 nädala tundidest

26. Lugemissoovitus: • Põhikooli riiklik õppekava (2011). Lisa 8. Kehalise kasvatuse ainekava.https://www.riigiteataja.ee/akt/114012011001 • Põhikooli lihtsustatud riiklik õppekava (2010).https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/1281/2201/0014/VV182_lisa1.pdf • Tervisekaitsenõuded kooli päevakavale ja õppekorraldusele (2010). https://www.riigiteataja.ee/akt/13351102 • Hein, V. (2011). Spordipedagoogika. - TÜ Kirjastus, lk 45- 54 • Jürimäe, J., Mäestu, J. (2011). Treeninguõpetus. – TÜ Kirjastus, lk 19- 47