Eesti teadus täna Mõeldes järgmise perioodi planeerimisest

1. Eesti teadus täna Mõeldes järgmise perioodi planeerimisest Indrek Reimand, PhD HTM teadusosakonna juhataja Tallinn, 12.06.2012

2. Kava: • Eesti teaduse tulemused ja rv võrdlus • Arenguruum ja soovitused • Järgmise strateegia põhilised motiivid • Arutelu

3. Eesti teaduse tulemused ja rvvõrdlus

4. Teadus on kasvanud • TA&I süsteem on funktsioneerinud stabiilselt ja hästi, selle tunnistuseks on T&A mahu intensiivne kasv • Erasektori kasv sel aastatuhandel on olnud kiirem kui avalikus sektoris, mis näitab majanduse struktuurimuutust. • 2010 tõusis T&A maht 18%, sh osakaaluna kasvas tasemeni 1,63% SKP-st, (2009 – 1,42%). • Ettevõtluse T&A maht kasvas 32%, moodustades 0,82% SKP-st; • Ettevõtluse T&A tõusus on ühekordne mõju õlitööstuse investeeringutel (23 mln eurot), kuid ka ilma selleta ettevõtluse T&A maht kasvas 5%; • T&A intensiivsuse eesmärk 3% SKP-st on nihkunud aastalt 2014 aastasse 2020, kuid selle saavutamiseks peab jätkuma jõuline T&A investeeringute kasv nii avalikus kui erasektoris.

5. Inimjõud kasvanud ja noorenenud • Teadlaste ja inseneride arv jäi ligikaudu 2009 tasemele • … kuid pole piisav, suhtarve mõjutab oluliselt tööhõive järsk vähenemine • 2010.a oli 7,1 täisajaga teadlast ja inseneri 1000 tööga hõivatu kohta (2008 oli 6,06) • Strateegia sihtide saavutamiseks peab teadlaste arv kasvama ca 1500 teadlase ja inseneri võrra, eelkõige ettevõtlussektoris • Endiselt pole teadustöötajate palgad konkurentsivõimelised • Välistudengite ja õppejõudude arv on kasvanud • Välisdoktorantide osakaal ülikoolides oli 2010/11 õ-a 5,8%, • Välisõppejõudude osakaal on kõrgkoolides 5,1% • Doktorantuuri lõpetajate märgatav kasv 250-ni (2010/11) • Kuid see on suures osas ühekordne, õppekavade lõppemise tõttu

6. Teadus on konkurentsivõimeline • EL T&A raamprogrammis ületab Eesti taotluste edukus EL27 keskmist • Eesti on kolme edukama uue liikmesriigi hulgas • Eesti on absoluutsel juhtpositsioonil EK poolt edukatele projektidele eraldatud kogusumma poolest ühe SKP ühiku kohta. • Raamprogrammis projektides osaleb 340 Eesti organisatsiooni, keda EK poolt  finantseeritakse 54,6 mln euroga. • Kokku toodi Eestisse 2010.a välismaiseid T&A investeeringuid 26,6 mln euro ulatuses, mis moodustas 11,5% T&A koguinvesteeringutest.

7. Teaduse nähtavus suurenenud • Kahel viimasel aastal on teaduse populariseerimine tõusnud kvaliteedilt ja mahult täiesti uuele tasemele. • 2011.a mais avati Tartus Baltimaade suurim teaduskeskus AHHAA, mida esimese tegevusaasta jooksul on külastanud ligi 150 000 külastajat Eestist ja kaugemalt. • 2011/2012 õppeaasta on kuulutatud Teadusaastaks, mille käigus toimub Eesti koolides ca 200 teadust populariseerivat üritust. • Teadussaated "Püramiidi tipus" ja "Rakett69" (Euroopa parim haridussaade 2012) on pälvinud kõrge vaadatavuse.

8. T&A kulutused

9. Täistööajaga teadlaste ja inseneride arv erinevates makromajandussektorites

10. Eesti teadlaste publikatsioonide arv kasvab Thompson Reuters Web of Science

11. Eesti rahvusvahelised patenditaotlused

12. Eesti on väga edukas EL 7RP-s Interim Evaluation of the Seventh FrameworkProgramme

13. Teadustöö kvaliteet kõrge: 10% enim tsiteeritud publikatsioonide osakaal Innovation Union Atlas 2011

14. Arenguruum ja soovitused

15. Arengutempo hea, kuid positsioon alla keskmise Innovation Union Scoreboard 2011

16. Enamikus näitajates suur arenguruum Innovation Union Scoreboard 2011

17. Tegemata, pooleli või pole õnnestunud • Mõned raamtingimused pole välja kujundatud • asutuste/taristu majandamise ja vastutuse küsimused • asutuste rolli ja tööjaotuse küsimused • karjäärimudel, etc • Eesti [TA&I keskkonna] atraktiivsus tippspetsialistidele on vähene • Eesti osaluse alused rahvusvahelistes ühisalgatustes kujundamata • Teadus ja ühiskond/majandus on liiga eraldatud • Akadeemilised eesmärgid pole laiemalt arusaadavad • Teaduse ühiskondlikud eesmärgid (rahvuslikud huvid) pole piisavalt läbi arutatud ega teadussüsteemis omaks võetud • Eesmärk-orienteeritud T&A instrumendid ei toimi [hästi] • Partnerite osalus väike ja/või näiline

18. Fokusseerimise kogemuse kokkuvõte • Praegused TA&I fookused, sh riiklikud programmid on (eri hinnangute ja kogemuse põhjal, vabas sõnastuses) • … liiga ebaselgelt defineeritud ja kommunikeeritud, sh liiga vähe orienteeritud rahvuslikele huvidele • … ebapiisava omanikutundega nii vastava elu-valdkonna eest vastutajate kui ka sihtgruppide poolt • … kuid samas väga suurte ootustega nende poolt • … liiga madalal tasemel juhitud ja ebapiisavalt valdkondadevaheliselt koordineeritud • … ebaselgelt ressurssidega kaetud

19. Tsitaate: Taimekasvatuse ja mullateaduste evalvatsioon • Muchcloserco-operationisrequiredbetween […] stakeholders, notleast at a ministrylevel […] insettingtheresearch agenda and usingthebeneficialresults.. • Researchers must beeducatedtounderstandthatthereshouldbeanobjectivedrivingwhyresearchisundertaken. • Theapparentbeliefthatappliedresearchdoesnotrequirethesamerigor and isnotsubjecttothesamepeer-reviewiswrong and shouldbeeradicated. • Universitiesshouldencouragetheir […] researchgroupstomovetowards “applied” researchactivitywhileretainingtheircorestrengths and valuesinhighquality “basic” research. • Thebiggestproblemfortheagriculturalsectorin Estonia isthelackof a functioningadvisoryservicethatcancombineproduction, economic and environmentaladvicein a holisticpackageforfarmers.

20. Tsitaate: EL tõukefondide 2007-2013 T&A ning kõrghariduse meetmete rakendamise vahehindamine • On selline emotsionaalne vastuolu. Ettevõte arvab, et teadlased on mingid vaesed kirikurotid. Ja professor arvab, et seal on mingid turakad täielikult. /…/ Ettevõtjad ei saa aru, et akadeemikute hulgas on tegelikult päris mitmeid ettevõtlikke ja päris haljale oksale jõudnud inimesi. Ja akadeemikud ei saa aru, et ettevõtjate hulgas on päris mitmeid mõtlevaid inimesi. /.../ Need meetmed, mis meil ka sinna välja mõeldud on, üleliia palju taolist kokkupuudet ei soodusta. /…/ Tänases situatsioonis, see on nagu Hiinas äri ajamine, et mõlemal osapoolel peab oma tõlkija olema. (Ülikoolide partner mitmes projektis)

21. Tulemusi: „Policy reform and research performance in countries in transition: a comparative case study of Latvia and Estonia“ (D.Rambaka, Manchester Business School, 2012) • Eesti suhtelist paremust selgitavad peamiselt: • Eesti suurem tuginemine rahvusvahelisele võrdlusele, sh rahastamise juures tulemuslikkuse ja välisekspertide hinnangute arvestamine • Eesti ettevaatlikumalt, kuid samal ajal tegelikumalt, läbi viidud reformiprotsess nii rahastamise alustes kui ka asutuste võrgu ümberkorraldustes. • Reformide väljaöeldud sisu on Eestis ja Lätis seevastu sarnane. • Autori hinnangul ei ole põhjuseks rahastamise erinev tase (mis on Eesti kasuks tekkinud alles kaunis hilises reformi käigus) • (Iga) reformi mõju teaduses (sh ka suuremad rahastamise muutused) näeb alles ca kuue aasta pärast. • Teaduspoliitika uuringuid on enamasti tehtud väljakujunenud teadussüsteemidega riikide kohta (lääneriigid) või vähearenenud teadussüsteemidega riikide kohta (arengumaad) • Aga siiamaani ei ole uuritud neid riike, milles teadussüsteemid on olnud ulatuslikud, kuid vajanud reformimist.

22. ERAC peer review: • VÄLJAPAISTEV ARENG, KUID PROBLEEMIDEGA • 1. Pidada TA&I vahendiks majanduslike ja ühiskondlike eesmärkide saavutamisel • TA&I prioriteedid peavad vastama majanduse ja ühiskonna prioriteetidele • 2. Selgem fookus TA&I programmidel • Vähem võtmetähtsusega programme • Programmidel peab olema vastutaja ja eelarve • 3. Kindlustada TA&I poliitika süsteemsus • Suurem tähelepanu poliitika elluviimisele ja koordineerimisele • Tugevam horisontaalne koordinatsioon TAN-i poolt • Strateegia peab olema tõlgitud eelarvesse • 5. Kasutada TA&I meetmeid struktuursete muutuste esilekutsumiseks majanduses • Toetada ettevõtete TA&I vastuvõtuvõimet • Toetada idu- ja kasvuettevõtteid • Laiendada innovaatiliste VKE baasi

23. Järgmise strateegia põhilised motiivid

24. Uue perioodi Leitmotif • Küllap me mõned asjad oleme õigesti teinud • Eestis on funktsioneeriv ja arenev TA&I süsteem. Meie teadus on rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline • Hästi toimivad elemendid tuleb hoida – eelkõige kõrge kvaliteedi ja konkurentsipõhisus peab säilima • Me tahame otsustavalt suurendada teadussüsteemi orienteeritust ja sidusust ühiskonnaga • Määratleda rahvuslikud huvid  nutikas spetsialiseerumine • Suurendada ettevõtjate osalust • Tugevdada teadusasutuste missiooni ja see üles ehitada • Tugevdada valdkondliku [ministeeriumite] teadustegevuse süsteemi • Suurendada rahvusvahelistumist • Erinevus senise ja uue strateegia vahel: • Praegune strateegia keskendub võimekuse ülesehitamisele ja vajaku katmisele. • Uus strateegia peaks keskenduma teaduse ühiskondliku mõju suurendamisele (võimekuse realiseerimine)

25. Rahastamise alustest Eesmärgipõhised tegevused, fokusseerimine Kvaliteedikonkurentsi põhised tegevused, tippteadus Baasi loovad tegevused, järelkasv, üldine infra

26. Arutelu • Kuidas saavutada tegelik(um) ettevõtjate kaasatus? • Teadusagenda kujunemisel • T&A asutuste juhtimisel • Kuidas suunata T&A asutuste missiooni? • Missugust valdkondliku teaduse korraldust vajame? • Millistel alustel osaleda rahvusvahelises koostöös? Arutelu jätkub strateegiaprotsessis…

27. Tänan tähelepanu eest! Indrek Reimand Teadusosakonna juhataja Munga 18, Tartu Tel.: (+372) 7350316 E-mail: indrek.reimand@hm.ee