1.47k likes | 2.42k Views
Väetusõpetus. Meede 1.1 projekt 1.0101.06-0422 Õppegrupp: aiandus. Katrin Uurman katrin.uurman@ak.rapina.ee. Väetusõpetuse mõiste. Väetusõpetus on teadus, mis uurib taime, mulla ja väetiste vastastikuseid suhteid. Väetusõpetuse ülesanded. Suurendada saaki Parandada saagi kvaliteeti
E N D
Väetusõpetus Meede 1.1 projekt 1.0101.06-0422 Õppegrupp: aiandus Katrin Uurman katrin.uurman@ak.rapina.ee
Väetusõpetuse mõiste • Väetusõpetus on teadus, mis uurib taime, mulla ja väetiste vastastikuseid suhteid.
Väetusõpetuse ülesanded • Suurendada saaki • Parandada saagi kvaliteeti • Tõsta ja/või säilitada mullaviljakust • Väetamisega ei kaasneks keskkonna saastamist
Väetusõpetuse teooriad • Miinumumseadus • Toitainete täieliku tagastamise teooria
Miinimumseadus Taimede saagikuse ja kvaliteedi määrab miinimumis olev toiteelement või mõni muu kasvutegur (näiteks:põuaperiood, ebasoodne mulla pH jne).
Toitainete täieliku tagastamise teooria • Toitaineid antakse väetistega mulda niipalju kuipalju neid saagiga eemaldatakse
Väetistes olevate toiteelementide sisalduse väljendamise viisid • Toiteelemendina (%) • N - lämmastik • P - fosfor • K - kaalium • Toimeainena (%) • K2O – kaalium • P2O5 – fosfor Tekitab segadust kuna number on suurem kui tegelikult väetis elementi sisaldab. P%=P2O5×0,436 K%=K2O×0,83 1,308 % 3,32%
Taimetoiteelemendi mõiste • Taimetoiteelement on keemiline element, mis on vajalik taimede kasvuks ja arenguks ning mida pole võimalik asendada mõne teise keemilise elemendiga kuna igal ühel on oma kindel ülesanne taimes
Taimetoiteelementide jaotamine 1 • Taimetoiteelementide rühmitamine lähtuvalt taimede kvantitatiivsest vajadusest • makroelemendid - C, O, H, N, P, K, Ca, Mg, S; • poolmikroelemendid - Fe, Mn, (Si, Al); • mikroelemendid - B, Cu, Mo, Zn, Co (Na,Cl); • ultraelemendid - Sr, Cd, Cs, Rb. Sulgudes olevad elemendid on taimedele suuremates kogustes toksilise mõjuga!
Taimetoiteelementide jaotamine 2 • Taimetoiteelementide rühmitamine lähtuvalt taimedes ümberpaiknemise alusel • kergesti ümberpaiknevad - N, P, K, Mg; • raskesti ümberpaiknevad - Ca, Fe, S.
Taimetoitaine mõiste Taimetoitaine on keemiline ühend millena taimetoiteelemendid taime sisenevad. • N – NH4+; NO3- • P – PO43-; HPO42-; H2PO4- • K – K+
Toitainete omastamine • Juurtoitumine • Juureväline toitumine
Toitainete omastamine ja liikumine taimes Toiteioon Toiteioon Seotud Vaba protoplasmas lehes toiteioon toiteioon või vakuoolis või varres MULLA MULLA- JUUR TAIME TAHKE LAHUS MAAPEALNE FAAS OSA
Juureväline toitumine • Juurevälisel toitumisel sisenevad taimetoitained taimesse maapealsete osade kaudu. • Juureväliselt omastatakse: • peamiselt CO2, O2, (gaasilistena) • lahustunud mineraalaineid • Peamiselt kasutatakse: • N-väetiseid • Fe, Mn, Zn, Co jt. – väetiseid
Juureväline toitumine • Kasutamise efekt oleneb: • lahuse kontsentratsioonist • välistemperatuurist • niiskusest • taime vanusest • taime füsioloogilisest seisundist.
Tähtsamate taimetoiteelementide füsioloogilised funktsioonid
Tähtsamate taimetoiteelementide füsioloogilised funktsioonid • N – lämmastik • liigse väetamise tunnused • kiire lehtede ja võrsete kasv • lehed suured ja tumerohelised • varred kergesti murduvateks • juurestik on vähearenenud • väheneb vastupanuvõime haigustele ja kahjuritele • puuduse tunnused • väga tugev juurestik • peened võrsed • alumised lehed kahvatuvad
P – fosfor • liigse väetamise tunnused • taimed valmivad enneaegu ega anna piisavaid saake • puuduse tunnused • nõrgeneb lehtede, varte ja juurte kasv • vanemad lehed muutuvad sinakaks • leheroodude juurde ilmuvad tumedad laigud
K – kaalium • liigse väetamise tunnused • lehtedel pruunide laigud • lehed on heledad • takistatud on Ca ja Mg omastamine • puuduse tunnused • lehtede äärtel, tipus kollased või kollakaspruunid laigud • leheservad keerduvad alla, varisevad • õite värv tuhm • taim lamandub kergesti • meenutavad vee puudust • võib tekkida liivmuldadel
Kaltsiumi puudus • leheservad kaarduvad allapoole • võrsete tipud, õiepungad kuivavad • tomatil põhjustab viljatipumädanikku
Muld kui elusorganism ja mikroorganismide osa taimede toitumisel • Mulla viljakuse oluliseks näitajaks on selles leiduvate organismide arvukus ja koosseis • Enamus nendest on mikroorganismid • Mullas leiduvate organismide arvukus oleneb kultuuristatuse astmest
Mullas toimuvate biokeemiliste protsesside põhjustajateks on mikroorganismid • ammonifikatsioon • nitrifikatsioon • denitrifikatsioon
Mullaorganismid • fauna • floora • Fauna • vihmaussid 12% • mutid, putukad, lestad 5% • mikrofauna 3% • Floora • seened, vetikad 40% • bakterid, kiirikseened 40%
Paljud mullaorganismid seovad õhulämmastikku • mügarbakterid 100...200kg/ha • neutraalne muld • huumusrikas muld • mullas vabalt elunevad bakterid 50kg/ha • Mineraalväetiste toime mulla organismide elutegevusele oleneb • väetise liigist • väetise kogusest
Suured lämmastikväetiste kogused vähendavad mügarbakterite õhulämmastiku sidumist • Fosfor- ja kaaliumväetiste kahjulik mõju avaldub väga suurte väetiskoguste puhul • Mikrobioloogiliste protsesside aktiviseerimiseks on vajalik regulaarselt kasutada • sõnnikut • komposti • haljasväetiseid • bakterväetiseid.
Vihmaussid • toodavad väga head orgaanilist ainet • kobestavad mulda
Taimede nõuded toitekeskkonnale • Kasvutegurid • valgus • soojus • vesi • õhustatus • happesus
Valgus • Vajalik orgaanilise aine moodustamiseks • Väetamise seisukoht • nitraatväetistest lämmastiku omastamiseks vajab taim rohkem valgusenergiat kui ammooniumväetistest • varjus kasvavaid taimi tuleks väetada ammooniumväetistega.
Soojus • Soojusest sõltub taimede kasvuaja pikkus • Taimede kasv algab, kui ööpäeva keskmine temperatuur on kevadel püsivalt üle 5oC ja lõpeb, kui ööpäeva keskmine temperatuur sügisel langeb püsivalt alla 5oC • Optimaalne kasvutemperatuur enamikele taimedele on 20...28oC
Soojus • Väetamise seisukoht • madalamatel temperatuuridel omastavad taimed paremini ammooniumlämmastikku • kõrgematel temperatuuridel omastavad taimed paremini nitraatlämmastikku • ammooniumväetisi kasutatakse enne külvi põhiväetisena • nitraatväetisi kasutatakse pealtväetisena
Vesi • Vesi on üheks fotosünteesi lähteaineks • Vesi põhjustab • toitainete liikumise taimes • ainevahetusproduktideliikumise taimes • turgori taimes
Vesi • Mulla veerežiimist oleneb väetamise efektiivsus • Eriti mõjutab vee hulk mullas N-väetiste omastamist • Väetatud mullas kasutab taim vett ökonoomselt
Mulla õhustatus • Hapniku juurdepääsust juurestikule sõltuvad • juurte kasv • toitainete omastamine • vee omastamine • Õhuvaeses mullas on takistatud ka • sõnniku mineraliseerumine • taimejäänuste mineraliseerumine • õhulämmastiku bioloogiline sidumine
Mulla happesus • Mulla happesus väljendab mullas olevate vesinikioonide hulka • Happelises mullas on • H-ioone • Al-ioone • Fe-ioone • Happeline muld • nõrgendab fosfori omastamist • nõrgendab bioloogiliste lagunemisprotsesside kulgu • takistab mikroelementide omastamist
Muldade viljakus ja huumuse sisaldus • Taimede elu on seotud mullaga • Mullast võtavad taimed kasvuks ja arenguks vajaliku vee ning toitained • Mulla oluliseks omaduseks on viljakus • Mulla viljakus sõltub huumusesisaldusest • Keskmise viljakusega muldades on huumusesisaldus 2...2,5%
Madala viljakusega muldi on Eestis 18% • Madala huumuse sisaldusega mullad asuvad Kagu-Eestis • Kõrge huumuse sisaldusega mullad on Lääne-, Harju- ja Saare maakonnas • Huumuse sisaldus tõstavad • õige külvikord • orgaaniliste väetiste kasutamine • õige mullaharimine.
Väetiste mõiste • Väetised on ained, millede mõju avaldub taimede toitumistingimuste paranemise kaudu. • Väetiste kasutamise eesmärgid • saagi suurendamine • saagi kvaliteedi parandamine • taimedele vajalikud toitained • mulla viljakuse tõstmine • Toitainete varude täiendamist toitekeskkonnas (mullas) nimetatakse väetamiseks.
Väetiste klassifikatsioon • Koostise alusel • orgaanilised väetised – sõnnik, turvas, kompostid, haljasväetised jt • mineraalsed väetised – ammooniumnitraat, superfosfaat, Ferticare jt • Vastavalt tootmise iseloomule ja päritolule • tööstuslikud väetised – mineraalväetised • kohalikud väetised – orgaanilised väetised
Toime alusel • otsesed väetised • kaudsed väetised • Toime kiiruse alusel • kiirelt toimivad • aeglaselt toimivad Osmocote tabletid
Taimetoiteelementide sisalduse alusel • ühekülgsed väetised • mitmekülgsed väetised • täisväetised • Vastavalt väliskujule ja konsistentsile • vedelväetised • tahked väetised • kristallilised • amorfsed • granuleeritud • väetisepulgad • väetisetabletid ammooniumsulfaat
Mineraalväetiste jaotamine • lihtväetised • makroväetised • N-väetised • K-väetised • P-väetised • mikroväetised • B-väetised • Cu- väetised
kompleksväetised • liitväetised • väetissegud
Mineraalväetiste jaotamist vastavalt nende füsioloogilisele toimele mullale • Füsioloogiliselt happelised väetised • taim omastab katioone • mulda jääv happejääk reageerib H-ioonidega • mulda tekib hape • enamus ammoonium- ja kaaliumväetistest
Füsioloogiliselt leeliselised väetised • taim kasutab anioone • mulda jäävad katioonid ühinevad mullas olevate OH- -ga • jätavad mulda hüdroksiide • NaNO3, mille kasutamisel jääb mulda NaOH • Füsioloogiliselt neutraalsed väetised • taim kasutab aniooni ja katiooni • KNO3; NH4NO3
Lämmastikväetiste kasutamine • Lämmastikväetiste peamiseks andmise ajaks on kevad ja kasvu aeg • Üle 100kg/ha N normi korral anda lämmastikväetis jaotatult • esimene annus (⅔) külvi eel või ajal • teine (⅓) taimekasvu ajal • Lämmastikväetiste efektiivsus sõltub • väetatava kultuuri bioloogilistest iseärasustest • ilmastikust • mulla omadustest (Hu%) • agrotehnikast