Liitpuudega lapse arendamine hoolduskooli õppekavale toetudes

1. Liitpuudega lapse arendamine hoolduskooli õppekavale toetudes

2. Hoolduskooli riikliku õppekava (edaspidi hoolduskooli õppekava) alusel õpetatakse raske või sügava vaimu- ja liitpuudega õpilasi. • Hoolduskooli õpilast iseloomustab: • imemis- ja haaramisrefleks on arenenud puudulikult, on raskendatud pilgu fikseerimine ja hoidmine, tingitud reflekside kujunemine on aeglane ning raskepärane Siin on kirjeldatud väga sügava puudega last. Liikudes Eestis ringi võib näha, et hooldusõppele suunatud õpilased on tunduvalt parema tasemega kui kirjeldab seda õppekava. • liikumisvõime võib olla oluliselt piiratud. Seetõttu on neil raske ümbritsevat tundma õppida Iseseisvalt tundma õppida

3. puudulikud seosed eri aistingute vahel, mille tõttu ei kujune välja terviktaju Terviktaju väljakujunemine on raskendatud • piiratud orienteerumine ajas ja ruumis; • on vähesel määral võimelised suhtlema verbaalselt või mitteverbaalselt (nt. osutavad reaalsele esemele ja/või piktogrammile, kasutavad lihtsustatud viipeid või mõnda muud alternatiivkommunikatsioonivahendit). See millisel määral on võimelised suhtlema selgub õpetamise käigus. Kahjuks olen näinud lapsi, kellele kommunikatsiooni õpetamisel on just lähtutud … vähesel määral. Kõnest arusaamine on piiratud, kuid võivad mõista igapäevaeluga seoses olevaid korraldusi Võivad mõista uskumatult palju! Olgem selleks valmis.

4. sotsialiseerumise protsessis on vastastikune mõjutussuhe puudulik Kui inimene saab naljast aru, siis… • motoorsete võimete arengu ja eneseteeninduslike oskuste mahajäämus. On võimelised väga vähesel määral või üldse mitte hoolitsema oma põhivajaduste eest. Esinevad probleemid söömise, riietumise ja puhtusepidamisega, Motoorika on põhjuseks. Kui palju tasub aega kulutada? • istumisasend on sageli tasakaalutu, käe ja silma koostöö puudulik. • tähelepanu on väga lühiajaline; • võimed õpivaldkondades on väga erinevad; • üheealiste õpilaste oluliselt erinev võimete ja oskuste tase; • õppeprotsessis rühmana raskesti juhitavad Kuid võimalik

5. lisapuuetena võivad esineda: • - PCI nt. tetrapleegia; • - autism või autistlikud jooned autismispektri häire • - meelepuuded; • - epilepsia jne. vajavad abivahendeid kõigis valdkondades.

6. Õppe- ja kasvatustegevuse põhimõtted • 1) Võrdne võimalus õppimiseks. Hoolduskooli õppekava võimaldab õpilasel saada • oma võimetele ja arengutasemele vastav haridus. See tagab eneseväärikuse, • soodustab enesekindluse kujunemist ja võimaldab lapsel mõjutada oma lähiümbrust. • 2) Komplekssus. Õppetöösse on haaratud lapse arenguks vajalikud valdkonnad: • motoorsed oskused, igapäevaoskused, sotsiaalsed oskused, kommunikatiivsed • oskused, kognitiivsed oskused. • 3) Individuaalsus. Lähtudes puude struktuurist ja arvestades õpilase võimeid • koostatakse õpilasele hoolduskooli õppekavast lähtuv individuaalne õppekava. • 4) Iseseisvuse õpetamine. Õpilane peab saama teadlikuks oma vajadustest, arendada • valmisolekut tulla võimalikult iseseisvalt toime oma lähiümbruses, olemasolevate • võimete piires. Keskkonna võimalused peaksid maksimaalselt tagama võimete • rakendamise. Kui sellest igapäevaselt kinni peetaks ja meie erilisi lapsi võrdselt teistega õpilastena võetaks, sest nad ju pingutavad võimete kohaselt.

7. 5) Meeskonnatöö ja eripedagoogiline pädevus. Kasvatus, õpetus ja rehabilitatsioon • moodustavad ühtse terviku. Meeskonnatöös osalevad õpetajad, õpetaja abi, erinevad • spetsialistid ja lapsevanemad. Individuaalset õpetust ja rehabilitatsiooni planeeritakse • koostöös kooli, kodu ja raviasutusega. Õppe-kasvatustegevus toimub kaasaegsele • eripedagoogilis-psühholoogilistele teadmistele tuginedes. Kooli siseselt otsustatakse • erinevate pedagoogiliste süsteemide või nende elementide kasutamine (Waldorf, • Montessori jne pedagoogika). Kui nüüd kooltundide ajal ainult masseerima ei hakata. Annab vabaduse targalt tegutseda. Kus koolitatakse hoolduskoolile eripedagooge? • 6) Õppekava avatus. Hoolduskooli õppekavas on tähtsal kohal konkreetset õpilast • arvestav koostöö sotsiaal- ja tervishoiutöötajatega. Õppekava on avatud muutustele • ühiskonnas.

8. Ehkki oskused on jaotaud 3 erineva taseme vahel, on õpetamine ja selle planeerimine siiski väga individuaalne • Individuaalne õppekava (IÕK) on kirjalik dokument, mis määrab kindlaks õpilase arengulisi erivajadusi arvestava õppe individuaalsed eesmärgid, mis on vajalikud üldeesmärgi saavutamiseks.

9. Õppetöö planeerimiseks peab kõigepealt võimalikult täpselt kaardistama lapse võimed ja olemasolevad oskused erinevates valdkondades. Õppevahendeid hoolduskoolile praktiliselt ei ole, seepärast tuleb neid lihtsalt ise teha. HOOLDUSKLASSI ÕPILASE VAATLUSPÄEVIK

10. IÕK koostatakse valdkondade kaupa, kus on planeeritud pika perioodi eesmärk ja konkreetsemad lühemaks ajaks seatud eesmärgid • Tallinna I Internaatkooli hoolduskooli IÕK koosneb õppekavast tulenevatest valdkondadest • üldised oskused; on jäänud meil teiste valdkondade hulka • motoorsed oskused; • igapäevaoskused; • sotsiaalsed oskused; • kommunikatiivsed oskused; • kognitiivsed oskused. • mittesoovitava käitumise vähendamine

11. Siinkohal tuleks rääkida ka hindamisest, rohkem küll hinnangu andmisest • Hindamine on sõnaline, kirjeldab arengus toimunud muutusi. Õpilasi hinnatakse põhiliselt viie kriteeriumi alusel: • tuleb toime • tuleb toime abiga • - meeldetuletamisel, sõnalise abiga • - näidise, eeskuju järgi • - koostegemisel

12. Meie koolis on olnud 9 aastat järgmine kokkuvõttev hinnangu andmine • 4- saab hakkama iseseisvalt • 3 - saab hakkama suulisel juhendamisel (täpsustavad, suunavad küsimused) • 3/2 – saab hakkama suulisel ja füüsilisel juhendamisel • 2/3 – saab hakkama füüsilisel ja suulisel juhendamisel • 2- saab hakkama füüsilisel juhendamisel (koos lapse käega) • Hindamise sagedus: kord aastas (kevadel) ja vastavalt lapse arengule

13. Põhikooli lõpetava noormehe IÕK koos kevadise kokkuvõttega. Õpilane vastas kooli tulles õppekavas kirjeldatule: • Motoorsed oskused praktiliselt puudusid • Igapäevaoskused puudusid • Aktiivne kommunikatsioon puudus • Sai kõnest aru ja ema sai temast aru Lapse arendamiseks püstitati eesmärgid tema vajadustes, võimetest ja võimalustest lähtuvad, mitte hoolduskooli õpilase kirjeldusest lähtuvad. Tulemusena lõpetab põhikooli toimetulekukooli tasemel noor mees.

14. Kognitiivsed oskused • Peenmotoorsed oskused • Kommunikatsioon • Sotsiaalsed oskused • Igapäevaoskused • Mittesoovitava käitumise vähendamine • Lisad

15. Töövahendina on koostatud igale õpilasele kommunikatsioonipass Vaata HEV õppevarast • Juhendmaterjal õpetajale • 2 passi näidiseks

16. HEV õppevaras tegemisel elektrooniline IÕK • Näidiseks igapäevaoskused

17. IT vahendite kasutamine õppetöös • Innovaatiline kool • Klassi viiperaamatud

18. Õppekavas on iga valdkonna juures I-III taseme oskused • Aga kõik lapsed ei mahu valdkondadesse