Kujundav hindamine ja väärtuskasvatus

1. Kujundav hindamine ja väärtuskasvatus Meedi Neeme Rocca al Mare Seminar 2010

2. Haridus muudab ühiskonda 1.Kool peab toetama õppija valmisolekut vastutada ja siduma selle lapse loomuomase teadmishimuga See tähendab: • õppija kui isiksuse kaasamist koostöösse • õppija kaasvastutust oma töö tulemuste ja koostöö hindamisel • isiksusekeskse suhtluskeskkonna loomist • huvitumist õppijast kui inimesest, oskust näha tema loomujooni ja andekusi

3. mitte nõustumist õppija madala eneshinnanguga • õppijale tema võimete, loovuse ja oskuste teadvustamist • õppija kui partneri usaldamist • häid inimlikke suhteid

4. Haridus muudab ühiskonda 2.Kooli üheks olulisimaks ülesandeks on stimuleerida mõtlemis- ja tunnetusprotsesse See tähendab: • Mõtlemist ärgitava õpikeskkonna loomist (õppijakeskne tunni ülesehitus, erinevad infosalvestussüsteemid, õppimisstrateegiad) • Aineüleste seoste loomist • Õppematerjali sidustamist (teoreetiline, praktiline ja meta aspekt)

5. Iseseisva töö osatähtsuse tõstmist • Mõtlemise, analüüsioskuste, funktsionaalse- ja kriitilise lugemisoskuse arendamist • Koostööoskuste arendamist • Õppija kaasamist oma õppimise hindamisse

6. 3.Hariduse toel on võimalik muuta oma olemasolevaid mõttemalle endast ja kogu ümbritsevast keskkonnast See tähendab: • usaldust enda ja oma õpilaste vastu • enesereflektsiooni oskuste ja harjumuste kujundamist • oma maailmapildi avardamise julgust • toimetulemist määramatusega • holistliku maailmapildi kujunemist

7. 4.Kool vajab endast teadlikolevat, erialaselt ja sotsiaalselt kompetentset õpetajat See tähendab: • eneseanalüüsi ja reflektsiooni oskust • oma väärtushinnangute teadvustamist • armastust oma õpilaste ja ainete vastu • oskust olla meeskonna juht

8. koostööoskusi • oskust olla õppija • omada laia silmaringi ja teadmisi • oskust ennast hoida, armastada ja juhtida

9. Uue õppekava kolm olulist kujundavat rõhuasetust • Isiksus • Õpikeskkonnad • Väärtuskasvatus

10. Hindamine Kujundava hindamisenamõistetakse õppeaasta kestel toimuvat hindamist, mille abil kogutakse andmeid õpilaste eelteadmiste kohta, antakse neile tagasisidet õppimise tulemuslikkuse kohta mingis antud ajavahemikus õpitava lõigu ulatuses. Õpilasi motiveeritakse ja toetatakse edasisel õppimisel, aidates neil teadvustada oma vajadusi, seniseid saavutusi ning vajakajäämisi ja kavandatakse edasise õppimise eesmärgid ja teed.

11. Kujundava hindamise ülesandeks on õpilase arengu ergutamine, toetamine ja tema õpitulemuste parandamine. Kujundava hindamise tulemust väljendatakse suulise või kirjaliku sõnalise hinnanguga või hindega.( Ain Tõnisson)

12. Hindamine on väärtuskasvatuse oluline osa • Numbriline hindamine on kõige vähem informatiivne - ei ava sisu ega põhjenda piisavalt • Hinnang on kombinatsioon numbrilisest ja sõnalisest õpetaja arvamusest õpilase arengule – avab ja põhjendab toimunud õpiprotsessi, võtab kokku toimunud töö • Peegeldamine on “siin ja praegu” protsessi käigus,oma nähtu väljendamine ja võimaluse andmine õpilasele oma seisukohta selgitada • Kujundav hindamine on õppija arengut suunav, akadeemilist, emotsionaalset ja sotsiaalset arengut toetav suuline ja kirjalik tagasiside, mis arvestab ka õpilase enda hinnangut oma arengule

13. Erinevad hindamisvõimalused tulenevad õpetaja valdavast õpetamismeetodist Hindamine kujundab inimese arusaama endast Biheivioristlik on õpetajapoolne soorituse või käitumise numbriline hindamine, mis keskendub õpitu meeldejätmisele ja reprodutseerimisele. Numbri informatiivne väärtus on väike. Hinde eesmärk on “ärritada” ja stimuleerida soovitud käitumist. Õpilane on passiivne, teda puudutavad valikud teeb õpetaja.

14. Kognitivistlik lähenemine võtab arvesse lapse mõtlemise arengu ja hindab seda, kui aktiivselt laps osaleb õppeprotsessis ning lõimib uued teadmised ja oskused varasemate skeemidega Kognitiivse teooria rakendamine võimaldab nii numbrilist kui kirjeldavat hinnangut

15. Kogemuslik õpiteooria rõhutab inimese unikaalsust, õppijate kogemust ja õppimist kui kestvat kogemusi hõlmavat protsessi, mille käigus reflekteeritakse tähelepanekute üle, luuakse abstraktne kontseptsioon ja proovitakse seda praktikas ehk saadakse kogemus Kogemusõppe rakendamine annab võimaluse rakendada 1) peegeldavat hindamist, mis annab võimaluse hinnata protsessi “siin ja praegu”, olla dialoogis ja vastastikku selgitada oma seisukohti 2)kujundavat hindamist - mis on õpilasele kui isiksusele suunatud õpetajapoolne akadeemilist, emotsionaalset ja sotsiaalset arengut toetav tagasiside (arenguvestlused, perioodi/veerandi kokkuvõte)

16. Kujundava hindamise võimalused • Kujundav hindamine on võimalik, kui õpilane on aktiivne (projektid, avastusõpe, uurimustöö, laboratoorne töö, probleemõpe, õppimine töökeskkonnas jne) • Kujundav hindamine keskendub kogu õpiprotsessile, mitte konkreetsele tulemusele (strateegiad, mis julgustavad reflekteerima arusaamade ja õpitava üle; fookuses on kriitiline mõtlemine, loovus, diskussioonid, vaidlused jne); • Kujundav hindamine pöörab tähelepanu õppija võimekuse ja arendamise määratlemisele (õppija potentsiaalne arengukeskkond - rühmatööd ja koostöö erineval sooritustasemel, loovus

17. Kujundav hindamine võimaldab märgata ja teadvustada individuaalseid erinevusi ( teadvustada erinevaid konstrueeritud arusaamu; määratleda õpetaja enda õpetamise ja õppimise eelistusi, et arvestada neid õpetamise kavandamisel, aidata õppijatel leida ja kasutada erinevaid kognitiivseid stiile või õpieelistusi) • Kujundav hindamine aitab vältida tunni planeerimisel liialdamist mälumahuga, kasutada meeldejätmist toetavate seoste loomist ja omandatu kinnistamist

18. Kujundav hindamine on vastastikku lugupidava suhtlemise väljendus Kui õppeprotsessi hindajaks on ainult õpetaja, ei võta õppijad teadlikku vastutust oma õppimise eest • Eneseanalüüsi oskuste toel saab õppija ise oma õppimist hinnata • Õppija eneseanalüüsi saab toetada suunavate küsimustikega • Koolis toimib koostöö ka hindamise kaudu • Kujundav hindamine loob mõlema osapoole jaoks võimaluse saada ja anda tagasisidet • Arenguvestluste käigus saavad kõik osapooled oma koostöö tulemuste kohta arutleda

19. Kujundav hindamine vajab uut koostöökeskkonda! Eeldused: • aktiivõppe meetodite rakendamine optimaalses mahus • kolmepoolsed arenguvestlused • reaalne keskkond e-päevikus, kus kujundava hindamise kommentaarid on kõigile osapooltele nähtavad • reaalne keskkond e-päevikus, kus lapsevanem saab oma kommentaare lisada • kujundava hindamise “spikker”, ideede kogu

20. Kujundav hindamine peegeldab õpetaja väärtushoiakuid Inimese arusaama endast ja tema eneseväärtuse tunnet kujundab õpetaja kui isiksus ja tema väärtushinnangud Hindamine on nii mõõtmine kui subjektiivne osundamine Kujundav hindamine arvestab mõjuga, mida hinnangute andmine lapse isiksuse arengule omab Kujundav hindamine vaatleb õpilast kui tervikisiksust ja paneb hindajalesuurevastutuse Kujundav hindamine on dialoog, mida õpilased ootavad.

21. Hea lugemisvara • Riiklik õppekava (2010) • Bolles, R.N. (2000). Mis värvi on sinu langevari. Ten Speed Press. • Dijk, T.A. (2005). Ideoloogia multidistsiplinaarne käsitlus. Tartu Ülikooli Kirjastus. • Dixon, P. (2003). Tulevikutarkus. Globaalsete muutuste kuus tahku. OÜ Fontese Kirjastus. • Drucker, P. F. ( 2003). Juhtimise väljakutsed 21.sajandiks. Kirjastus Pegasus.

22. Goleman,D.(2000). Emotsionaalne intelligentsus. Väike Vanker. • Goleman,D.(2007). Sotsiaalne intelligentsus. Väike Vanker. • Owen,N.(2005) Metafoori maagia.Kirjastus Studium • Saarinen,E.,Lonkka,K.(2002). Muutumised. OÜ Fontese Kirjastus. • Senge,P.(2009) Õppiv kool. AS Atlex • Sternberg,R.J.(2003). Praktiline intelligentsus argielus. Kirjastus Külim. • Stewart,M.(2006)Õppimise uurimine. Kristlik Kasvatus 1/2006 • Wheatley,M.J.(2007)Pöördudes üksteise poole. Kirjastus Hermes

23. Tänan kaasamõtlemise eest!