MOBIILSUS JA EMIGRATSIOONI VALMISOLEKUT MÕJUTAVAD TEGURID

1. MOBIILSUS JA EMIGRATSIOONI VALMISOLEKUT MÕJUTAVAD TEGURID Pille Mõtsmees 07.04.2009

2. Erinevad vaated mobiilsuse mõistele • Geograafiline mobiilsus • Sisse- või väljaränne e. immigratsioon v. emigratsioon • Pendelränne • Tööalane (job) (Creedy, Whitfield, 1989) • Vabatahtlik (voluntary) v. sunnitud (involuntary), siit tulenevalt erinev motivatsioon ja tagajärjed • Organisatsioonide-vaheline (between-organisation or inter-firm) • Organisatsioonisisene (within-organisation or intra-firm or internal), rohkem üleviimine v. edutamine • Töö(koha)sisene (within-job)

3. Emigratsioon • välja rändamine, ümber asumine, teisale siirdumine (Sünonüümisõnastik) • inimeste riigist või piirkonnast välja liikumine, millega kaasneb elukoha vahetus (Tassinopoulos, Werner 1998) • riigist väljuva suunaga migratsioon • Käesolevas uurimuses välismaale tööle asumine

4. Uurimisprobleem • Millised inimesed on valmis emigreeruma? • Millised inimesed otsivad tööd välismaal?

5. Uurimisprobleemi tagamaad • Kiirelt muutunud ja muutuv majandus – mõjud tööturule • Tööjõu vaba liikumine – mõjud mobiilsusele ja palgale, ajude väljavool • Palgalõhe eestlaste ja mitte-eestlaste vahel

6. Uue töökoha otsimine • Otsus töösuhte lõpetamiseks võib olla kahepoolne või ühepoolne (tööandjast või töötajast lähtuv) • Kahepoolne harvem, lähtub mõlema poole huvidest, näiteks varasem pensionile jäämine • Vabatahtlik – töövõtja kasud lahkumisel ületavad kulusid (lahkutakse parema palga või sobivama töö pärast) • Sunnitud – tööandja kasud lahkuminekust ületavad kulusid (ebakompetentsus, mittesobivus organisatsioonikultuuriga, mittevajalik töö) Yap, 2008

7. Välismaale minemise põhjusi • Elu- ja töökogemuste hankimine • Karjääri jätkamine - haridusele ja kvalifikatsioonile vastava töö leidmine • Vajadus tööd leida • Soov teenida • Isiklikud/perekondlikud (N. kooselu) • Eneseleidmine (N. probleemide kuhjumine) • Õnne otsimine - olemasolev ei rahulda

8. Kõrgelt kvalifitseeritud tööjõu mobiilsuse tagajärjed: • Ajude vahetus (brain exchange) - tööjõu liikumine eri riikide vahel • Ajude juurdevool (brain grain) • Ajude äravool (brain drain) • Ajude ringlus (brain circulation) • Ajude raiskamine (brain waste) – tööjõu liikumine madalamat kvalifikatsiooni nõudvatele töökohtadele

9. Aastas on Eestis töökohta vahetanud 10-20% töötajatest (ETU), USAs ligikaudu 30% (Fallick, Fleishman, 2002) • Kasvava tööpuuduse tingimustes ei pruugi mitte igaüks leida unistustele ja võimetele vastavat tööd kodumaal

10. Emigreerumine Eestist • Väljarände potentsiaal 3,9% Sotsiaalministeeriumi 2006. migratsiooniteemalise küsitlusuuring, mis on samaväärne Eestit puudutavate rahvusvaheliste prognoosidega • Enam soovivad välismaale tööle minna 15-24-aastased noored ning eelistatud sihtriikideks on Soome ja Suurbritannia.

11. CV-de analüüs vs arvamusuuring • Soov välismaale tööle minna kui emigreerumise protsessi esimene samm • CV-s väljendatud töökoha sihtriiki kui tehtud ettevalmistus • tööotsija on avalikustanud otsuse, et ta võiks töötada välismaal • tööotsija on valinud välja võimaliku(d) sihtriigi(d).

12. Eesmärgid • välja selgitada emigratsiooni valmisolekut mõjutavaid tegureid • emigratsiooni valmisolek kui välismaale tööle asumise soovi tõenäosus • kõrgharidusega või lõpetamata kõrgharidusega isikud • soovivad töötada tippspetsialisti või tippjuhina

13. Hüpoteesid • Kõrgharidusega tööotsijatest on välismaale tippspetsialisti või –juhi kohale pürgimise tõenäosus suurem • eelnevalt välismaal elanutel, õppinutel või töötanutel, • mitte-eestlastel, • nooremapoolsetel, • meestel, • inglise keelt oskavatel. • Emigreerumise valmisolek ei sõltu oluliselt • elukohast, • pere olemasolust, • laste arvust, • tööturu seisundist, • kõrghariduse valdkonnast • ega erialasel tööl töötamisest.

14. Andmed (1) • Tööportaali CV-Keskus (www.cvkeskus.ee) Eesti 2008. aasta andmed sõltumata CV keelest • Detsembri seisuga on CV-Keskuse andmepangas 227,5 tuhat CV-d, millest aktiivseid on ligikaudu 75% ja mittekonfidentsiaalseid ligikaudu 2/3. (Võrdluseks 07.04.2009 andmepangas 288 103 tööotsijat) • Naisi on andmepangas rohkem kui mehi, vastavalt 56 ja 44 %. • Kõrgharidus on olemas või omandamisel ligikaudu 1/10 CV-Keskuse kaudu tööd otsivatest inimestest. • Tippjuhi või tippspetsialisti tööd võib pakkuda ligikaudu 1/5.

15. Andmed (2) • Kasutatakse • kõrgharidusega või lõpetamata kõrgharidusega tippjuhi või tippspetsialisti töökohale pürgijate andmeid • CV on sisestatud või seda on uuendatud 2008. aastal • CV-d on mittekonfidentsiaalsed

16. Tööotsijad ja töökoha vahetajad • Viimase 2 aasta jooksul on uut tööd otsinud 17% Eesti elanikest, samas 72% vastanutest ei ole töökohta vahetanud ega plaani seda ka lähiajal teha • Tippjuhid ja keskastmejuhid otsivad vähem – 9% • Kõrgema palgaga inimesed (üle 15 000 kr kuus) otsivad vähem – 9% • Mehed ja naised vahetavad võrdselt • Vanuserühmade lõikes vahetajad • Kõige rohkem 25-34 aastased – 15% • 55-74 aastased 2-3% ning vanuserühmast 65-74 aastat 2% • Hariduse ja rahvuse lõikes pole olulisi erinevusi allikas: Tööturu maine uuring 2008

17. Töö otsimine Eesti moodi • Töö leitakse (Statistikaamet, 2008): • 48,7% sugulaste või tuttavate kaudu • 22,1% töökuulutuste kaudu • 15,9% pöördub ise tööandja poole • 5,1% ei otsi ise tööd, vaid võtab vastu neile pakutud töö. • Tööd otsimiseks on kasutatud (Tööturu maine uuring, 2008): • 57% sugulasi-tuttavaid • 33% otsepöördumisi tööandja poole • 32% erinevaid elektroonilisi andmebaase • 26% töökuulutusi ajalehes • 25% CV ülespanekut elektroonilistesse andmebaasidesse • 19% tööandja kodulehte • 19% tööturuametit. • Edasistes tööotsingutes: • 45% tuttavate teavitamine • 31% otse tööandjate poole pöördumine • 27% pakkumised elektroonilistest andmebaasidest

18. Töö otsimine USA 2000-2002 Allikas: Employment Relationships. Ed. Cappelli, 2008

19. Tööportaal • Elektrooniliste kanalit kasutamine töökoha otsimisel on üks enimkasutatavatest kanalitest tööd otsida ja töökohta leida. • Enamasti kasutatakse töö otsimiseks korraga mitut kanalit • Tööportaalis on ühendatud võimalus töökuulutusi vaadata ja neile kiirelt reageerida, samas on see ka võimalus olla kättesaadav võimalikele tööpakkujatele otsepakkumiste tegemiseks Näiteks USAs 2000. a. väidab 52% ja 2002.a. 75% juhtidest, et neil on elulookirjeldus internetis (Employment Relationships, 2008)

20. Töövahendusportaalis olijate erinemine • Ligipääs internetile. 2/3 eestimaalastest kasutab interneti. • Nad usuvad, et andmepangas olemine võib aidata neil töö leida. • Nende soov tööpakkumist saada on avalik. Andmepangas olija võib olla avastatud praeguse tööandja poolt ning see on tõlgendatav ebalojaalsusena. Viimasega kaasnevad võimalikud ohud olemasolevale töökohale, näiteks suhete pingestumine või palga- ja karjäärivõimaluste ammendumine või isegi töökoha kaotamine. • Töö otsimine ei pruugi tähendada tegelikku soovi töökohata vahetada. Mõned tööotsijatest võivad oodata esimest võimalikku pakkumist, teised aga ootavad parimat pakkumist. Kuna töö otsimine läbi tööportaali on mugav, võib andmebaasis olijate seas olla päris palju neid, kes ootavad paremat pakkumist.

21. CV-Keskus vs teised töövahendusportaalid • Rahvusvahelises töövahendusportaalis EURES (www.eures.ee) oli 25.11.2008 registreeritud veidi üle 300 000 tööotsija (316 305) sh. Eestist 2809. • Eesti teine suurim tööportaal CV-Keskuse kõrval, CV-Online (www.cv.ee) annab andmebaasis olevate CV-de arvuks ligikaudu 150 000, 2008. aasta algusest detsembrini on kõrgharidusega ja tippjuhi tööd otsivaid inimesi nende seas 5517 (5,5 tuhat), neist ootab tööpakkumist välismaale 664 (12%). • Käesolevas töös on kasutatud CV-Keskuse andmebaasi, kuna see on kõige arvukam. • Mitme andmebaasi üheaegsest kasutamisest sai loobutud seetõttu, et tööotsijad kasutavad töö otsimiseks mitut kanalit korraga, sealhulgas ollakse korraga mitmes andmepangas

22. Valim • Kõik tippjuhiks pürgijad • Tippspetsialistid juhuslik valim • järgides ETU ja tööotsimise aktiivsuse muutust • kasutatakse kõigi viimasel kuul uuendatud-sisestatuid tippspetsialistiks pürgijate andmeid ja varasematest kuudest iga kolmandat CV-d • Kokku 284 tööotsija andmed, kellest 155 ehk 56% sooviks töötada tippspetsialistina.

23. Valimi kirjeldus (2008-1)

24. Valimi kirjeldus (2008-2)

25. Analüüs • Probit-mudel • Hinnatakse tõenäosust, et inimene – soovib asuda välismaale tööle – ei soovi asuda välismaale tööle • Andmetöötluseks STATA

26. Palgaootusega mudel

27. Palgaootuseta mudelid (2008-1.1)

28. Palgaootuseta mudelid (2008-1.2)

29. Palgaootuseta mudelid (2008-2)

30. Kokkuvõte (2008-1) • Emigreerumise valmisolekut mõjutavad enim individuaalsed karakteristikud • vanus • sugu • eelnev välismaal õppimise või töötamise kogemus. • Eelneva väliskogemusega inimeste valmisolek emigreeruda on 17% kõrgem kui väliskogemusteta inimestel.

31. Kokkuvõte (2008-2) • Kõrgharidusega tööotsijatest on välismaale tippspetsialisti või –juhi kohale pürgimise tõenäosus suurem • eelnevalt välismaal elanutel, õppinutel või töötanutel, • mitte-eestlastel, • nooremapoolsetel, • meestel, • inglise keelt oskavatel • tippjuhiks pürgijatel. • Emigreerumise valmisolek ei sõltu oluliselt • elukohast, • perest, • laste arvust, • seisundist tööturul, • kõrghariduse valdkonnast • ega erialasel tööl töötamisest.

32. Töömigratsiooni uuring 2006 • Sotsiaalministeeriumi uuringu andmed • 1505 vastajat vanuses 15-64 aastat • II osa Välismaal töötamise kavatsused

33. Valimi kirjeldus (2006-1)

34. Valimi kirjeldus (2006-2)

35. Palgaootuseta mudel 2006

36. Kokkuvõte 2006 • Kindel plaan välismaale tööle minna sõltub: • Soost, perekonnaseisust ja väliskogemusest • Väliskogemus tõstab tõenäosust, et on olemas kindel soov välismaale tööle minna ligikaudu 18% • Mehed läheksid 3% tõenäolisemalt • Eesti keeles vastanud ja pereinimesed 3% vähemtõenäolisemalt • Vanus ja seisund tööturul mõju ei avalda

37. Võrdlus • Sarnased tulemused • Väliskogemus tõstab tõenäosust • Mehed lähevad tõenäolisemalt • Ei sõltu tööturu seisundist • Erinevad tulemused • Vanus (valimi nihe – juhid, spetsialistid) • Pere • Keel (emakeel vs vastamise keel)

38. TÄNAN!