Arengud erametsanduses: kus on sihid? kus on piirid?

1. Arengud erametsanduses:kus on sihid?kus on piirid? Jaanus Aun SA Erametsakeskus

2. Sihtide seadmist mõjutavad tegurid Erametsade rollid:

3. Piirid sihtide seadmisel Eesti metsad kui loodusliku mitmekesisuse loojad

4. Mida teha sihtideni jõudmiseks? Metsaomanike mõjutamise poliitika

5. Tugisüsteem - olemasolev olukord • Ühistute ja nõustajate võrgustik • Riiklikud toetused AGA: • Teenused ei ole igal pool võrdselt kättesaadavad • Teenused sõltuvad riigi rahast • … ja riigi rahaline panus lähiaastatel kardetavasti väheneb

6. Eesti ja Soome metsaühistud • Soomes on keskmise ühistu kohta metsamaad ca 25 korda rohkem ja metsaomanikke üle 60 korra rohkem kui Eestis. • Kas meie ühistud on finantsiliselt jätkusuutlikud?

7. Pilguheit tugisüsteemile - metsaühistud • Eesti metsaühistute omafinantseerituse tase on paranenud. • Ühistute liikmemaksude kogusumma Erametsaliidule 2008 on 160 000 krooni. • Samas … jätkuvalt teenitakse väga vähe vahendeid majandustegevusest – peaasjalikult sõltutakse avaliku sektori rahakotist.

8. Pilguheit tugisüsteemile - nõustamisteenus • Eestis on 37 kutsekvalifikatsiooni omavat metsandusvaldkonna nõustajat. • Aga … neist järjepidevalt tegutseb ca 10 nõustajat. • Prognooside kohaselt kasutab 2008.a. nõustamisteenust ca 250 metsaomanikku, s.o. 0,5 % metsaomanike üldarvust

9. Pilguheit tugisüsteemile - tugiisikud Tugiisik – ühistu arendaja ja metsaomaniku esmane partner kohalikul tasandil. Eestis on hetkel 23 tugiisikut. POSITIIVNE Tugiisikute tegevus on mitmes piirkonnas: • suurendanud märgatavalt metsaühistu liikmeskonda; • tugevdanud ühistu teenuseid metsaomanikele PARENDUSE VÕIMALUS • tugiisikute süsteemi toimimise analüüs näitab, et tugiisikute töö tulemusena ei ole Eestis tervikuna metsaühistute liikmeskond suurenenud. • tugiisikute töö tulemused ebaselgelt mõõdetavad

10. Pilguheit tugisüsteemile - toetused • Suur osa toetustest on eraldatud nn. suurmetsaomanikele, kellel endil on finantsvõimekus ise metsakasvatustöid teostada. 53% eelmisel aastal eraldatud metsakasvatustoetustest anti juriidilistele isikutele • 2007. a. on 10 suurimat toetuse saajat saanud ca 30 % metsakasvatustoetuste kogusummast • Need 10 suuremat moodustavad vähem kui 1% toetuse saajate koguarvust • Need 10 suuremat on tublid ettevõtjad – äriühingu keskmine kapital on üle 0, 7 milj. kr.; keskmine käive 19 milj. kr ja keskmine kasum 10 milj. kr

11. Pilguheit tugisüsteemile - toetused Toetusraha jäi 2007. a. puudu: • Raiesmike uuendamisel ca 3 milj. kr; • Noore metsa hooldamisel ca 1,6 milj. kr On rahaliste vahendite nappuse tingimustes kõigi võrdne kohtlemine põhjendatud?

12. Pilguheit tugisüsteemile - kokkuvõte • tugisüsteem on Eesti metsaomaniku jaoks vajalik • saavutada teenuste hea kättesaadavus igas Eesti piirkonnas; • Vähendada sõltuvust riiklikust toest • Tugisüsteemi edasiarendamiseks on koostatud tugisüsteemi arengukava projekt • Tehakse lähiajal kättesaadavaks aadressil www.eramets.ee

13. Tugisüsteemi arengusihid – metsaühistud ja tugiisikud Mida muudame? Loome metsaühistu toetuse meetme Toetuse saamine ja suurus sõltub ühistu liikmete arvust!

14. Tugisüsteemi arengusihid – metsaühistud ja tugiisikud Mida muudame? • Tõstame tugiisiku tegevustasu, kuid tugiisikute arvu vähendame (tõsta motivatsiooni, kuid esitada selgemaid nõudmisi!); • Seome tugiisikute tasu tulemusnäitajatega (metsaomanike ja metsamaa hulk ühistus + muud tegevused)

15. Tugisüsteemi arengusihid – nõustamine Mida muudame? • Nõustajate tunnitasu tõstame tasemele 400 kr/tund; • Parandame nõustajate materiaal-tehnilist baasi; • Reklaamime nõustamistegevust senisest aktiivsemalt

16. Tugisüsteemi arengusihid – toetused Mida muudame? Paneme toetustaotlused pingeritta hindamiskriteeriumite alusel • Eelistatakse ühistute taotlusi; • Määratakse toetuse maksimumsumma taotleja kohta Väikemetsaomanik teab, et ei jää toetuseta ja suurmetsaomanik, et väikestega tuleb koostööd teha!

17. Tugisüsteemi arengusihid – kuidas majanduslikku iseseisvus suurendada Käivitatud nn. majanduskoostöö projekt: Kaheksas piirkonnas tegutseb konsulent, kelle ülesandeks on koostöös ühistuga: • puidu ühismüügi korraldamine; • energiapuu turustamine; • muu majandusliku koostöö edendamine Puidu müügist peavad teenima nii metsaomanikud kui ühistud!

18. Tugisüsteemi arengusihid –kuidas majanduslikku iseseisvus suurendada Metsaomanike hoiu-laenuühistu loomine Põhjus: leida täiendavaid krediidivõimalusi metsandusprojektidele Asutamiskoosolek 18. novembril 2008 (täpsem info lähiajal www.eramets.ee)

19. Tugisüsteemi arengusihid – Erametsakeskus Toetusraha peab taotlejateni kiiremini jõudma! Selleks: • Avatakse taotlusvoorud juba 2009. a alguses

20. Meie võimalused 2009 Rahalised vahendid erametsanduse toetusteks eraldatakse KIK-i poolt (mitte riigieelarvest!) KIK nõukogu otsus 21. 10. 2008: Eraldada erametsandusele 42, 3 milj. kr, kuid: • see raha ei ole ainult 2009.a. (osaliselt ka 2010); • raha eraldatakse etappide kaupa

21. Õigusraamistiku piirid Kirjeldatud muudatuste sisseviimiseks vaja: • Muuta metsaseadust; • Muuta toetuste andmist reguleerivaid eriakte Metsaomanike poolt teeb ettepanekuid Erametsaliit, andke oma mõtetest teada!

22. Mis siis on meie siht? Erainitsiatiivil toimiv tugisüsteem, mille kvaliteetsed teenused on kättesaadavad kõigile metsaomanikele!