1 / 37

Seltside ja omavalitsuste koostööd ja suhtlust tegurid Ivi Proos Eesti Avatud Ühiskonna Instituut

Seltside ja omavalitsuste koostööd ja suhtlust tegurid Ivi Proos Eesti Avatud Ühiskonna Instituut Kuressaares, 26.novembril, 2010. MILLEST RÄÄGIME. Kodanikuühiskond ja sotsiaalne kapital Eduühiskonna pained – vaade lähiminevikule (arusaamine lähiminevikust aitab ette vaadata)

syshe
Download Presentation

Seltside ja omavalitsuste koostööd ja suhtlust tegurid Ivi Proos Eesti Avatud Ühiskonna Instituut

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript

  1. Seltside ja omavalitsuste koostööd ja suhtlust tegurid Ivi Proos Eesti Avatud Ühiskonna Instituut Kuressaares, 26.novembril, 2010

  2. MILLEST RÄÄGIME • Kodanikuühiskond ja sotsiaalne kapital • Eduühiskonna pained – vaade lähiminevikule (arusaamine lähiminevikust aitab ette vaadata) • Kodanikuühiskonna arengurajad (võrgustikud ja sotsiaalne kapital) • Koostöö ja võrgustikud (seltsid & külavanemad & omavalitsused)

  3. SOTSIAALNE KAPITAL Füüsiline kapital – kergesti mõõdetav (asjad, raha) Inimkapital – inimese teadmised (haridus) ja oskused (kvalifikatsioon) ************ Sotsiaalne kapital (Robert Putnam, 1993) (1) Inimestevaheliste suhete võrgustikud (silmast silma kohtumised, ühistegevus, virtuaalne võrgustik, Skype) (2) Inimestevaheline usaldus (poliitikute, ühiskonna institutsioonide, omavalitsuse juhtide, teiste (võõraste) inimeste jne. suhtes) Sotsiaalne kapital hoiab kodanikuühiskonda koos

  4. DEMOKRAATIA VORMID (1) ESINUSDEMOKRAATIA - formaalne valimisprotsess - nõrk tagasiside (2) OSALUSDEMOKRAATIA - eeldab organiseeritud kodanikualgatust (3) OTSEDEMOKRAATIA - referendumid (kulukas, raske muutusi ellu viia)

  5. KODANIKUÜHISKOND (1) Inimestel on võimalik mõjutada ühiskonnale tähtsaid otsuseid (2) Inimeste õigused ja vabadused on kaitstud

  6. “ÕHUKE” KODANIKUÜHISKOND

  7. VAADE LÄHIMINEVIKULE

  8. 1. SAMM : UNISTUSTE TÄITUMINE • Aasta 1991- iseseisvus, “vahetame sõidukit” (jalgrattalt - autole) • Aasta 1992- rahareform, “vahetame käiku” • Eesti positsioon, teadlik suundumine heaoluühiskonna rajale • Suurte turbulentside käivitumine • Ühiskonna valmisolek : ebapiisav

  9. SOLIDAARSUSE ILLUSIOON • Solidaarsuse kõrghetk (80.a.lõpp ja 90. a. algus) • Kõrged ootused kollektiivsusele. Koostöö (ühiselt tegutsemise) abil saavutasime ühiskonnas muutuse • Ühiskonnal vähene valmisolek kiireks sotsiaalseks kihistumiseks

  10. 2. SAMM : MAJANDUSEDULE ORIENTEERUMINE • 1992 – 1995 edukas erastamine, majanduse kiire rahvusvahelistumine • Liberaalne ja väheste piirangutega (kõike lubav) turumajandus veab ühiskonna käima ühekülgselt (“kõigepealt majandus ja siis kõik muu”) • (Majandus)edukultus hakkab inimeste mõttemaailma vormima (“kui sa ei ole materiaalselt edukas, oled läbikukkunud”) • Võitjate põlvkond saab “tuule tiibadesse” • Sotsiaalne kihistumine süveneb

  11. EDUÜHISKOND – SOTSIAALNE PAINAJA • 1990. aastate teine pool • Materiaalne edukus on inimese tähenduse (tõsiseltvõetavuse) peamine mõõt • Must-valge vaade inimestele, edukas või luuser • Uus meelelahutus – “võiduajamised börsil” • Konkureerimine (ärategemine) muutub tugevate mantraks • Individualistlik maailmapilt süveneb

  12. 3. SAMM : KURSS EUROOPASSE 2000.a. algus kuni 2004 • seaduste harmoniseerimine, euroopalikud väärtused jäävad võõraks • Materiaalne heaolu ja ühiskonna solidaarsuse ühitamise mõte jääb arusaamatuks • Põhjamaade ühiskonnamudel jääb hoomamatuks • 2004 EL rahvahääletus, 2/3 versus 1/3 • Vastuseisjaid käsitletakse takistusena, mitte probleemina millega tuleb tegeleda

  13. 4. SAMM : “SUURDE RUUMI” SISSEELAMINE • 2005 - 2007 EL liikmetena uued võimalused • Turgude avanemine (kaubad ja teenused, kapital, tööjõud), ärimeeste suured šansid • Euroopa abirahad (tõukefondid) avanevad Eestile – mittetulundusühenduste “uus hingamine” • Pankade võidujooks laenutoodete pakkumisele • Noorte uued võimalused lääneriikides • Lahkumine Eestist – inimesed ja kapital • Kinnisvara ostubuum tekitab laenuikke (lastega noored pered, võitjate põlvkond ja hilisem laine)

  14. 5. SAMM: MASU JÕUAB EESTISSE • 2008. a. sügis … • Ülemaailmse finantssüsteemi usaldamatus • Suurtel riskijatel suured kaotused (kinnisvara investeeringute mullistumine) • Ülisuur töötus, mis kestab pikalt, süvendab vaesust ja skepsist • Uus trend: põgenemine Eestist – töötud ja noored • Suurem konkurents tõukefondide rahadele

  15. KODANIKUÜHISKONNA ARENGURAJAD

  16. KODANIKUÜHISKONNA ARENGU ETAPID 1. 1989-1992 sotsiaalne sidusus ilma võrgustiketa (koostöö ja usaldus) 2. 1992-1995 suunavõtt paduliberaalsele majandusele (ettevõtjate organisatsioonid ja erakonnad tugevnevad). Luuakse eduühiskonna mantra, kodanikuühendusi vähe, nende mõju nõrk 3. 1996-2003 kodanikuaktiivsuse kasv, avatud ühiskonna võimaluste tajumine, Põhjamaade mõju ja eeskuju, külaliikumise aktiivsuse kasv, mtü-de katusorganisatsioonid (Külaliikumine Kodukant, Vabahariduse Liit) 4. 2004-2010 kodanikuaktiivsuse jätkuv kasv. Euroopalike väärtuste aeglane omaksvõtmine, Euroopa tõukefondide ülisuur mõju. Rahastamisvõimaluste hüppeline kasv. VÕRGUSTIKE TÄHENDUS KASVAB

  17. KÜLALIIKUMISE VÕRGUSTIKUD

  18. KODUKANDI MAAPÄEV 2007 10. sektsioon: Külaliikumise mootorid – külavanemad ja sädeinimesed • Sädeinimesed volikogudesse kandideerima - Sädeinimesed ei taha parteistuda - Valdades on pigem isikuvalimised - Sädeinimesed on volikogudes “surnud hinged” • Soome kogemus (esindaja Soomest): - Külainimestel pole enam juuri - Linnadest tulevad küladesse uued inimesed, kes ei vaja vanu traditsioone - küladest on saanud magalad, maksud laekuvad elukohta - HEA PRAKTIKA: Uus inimene külas. Küla teeb tema juures talgud

  19. SÄDEINIMESED SAID VOLIKOGUDESSE • Seltside eestvedajad ja külavanemad on volikogudes – 50% osalus loob täiesti uue olukorra • Erinevad stsenaariumid – erakondades või valimisliitudes • Uus trend: peakorterite vaenamine jõuab valdadesse • Erakonnad ekspordivad omavahelisi pingeid valdadesse

  20. KÜLALIIKUMISE UUED OHUD Erakondade vaenutsemine mürgitab rohujuuri • Erakondade vahelised vastasseisud peegelduvad seltside suhtluses

  21. VÕRGUSTIKE DILEMMA • Projektimaailmas on võrgustiku liikmed üheaegselt koostööpartnerid ja konkurendid. Pingeline suhtlemismuster

  22. OMAVALITSUSE INITSIATIIV • Vald teeb külavanema statuudi • Vald annab külavanemale tunnistuse. Psühholoogiliselt oluline - tunnistab külavanemad partneriteks. Külavanemale kindlustunne - annab positsiooni. • Külavanem vallale partneriks. Külavanema mapp. Kõik olulised juhendmaterjalid ja otsused sees. Täieneb pidevalt. Külavanematel on põhjust valda tulla • Külaliikumise ja seltsielu eest vastutav ametnik • Vald kaasab külade esindajaid üldplaneeringu ja detailplaneeringute koostamisse • Külavanemate ümarlaud (komisjon) muutub volikogu nõukojaks • Külavanemad annavad volikogule aru oma tegevusest • Volikogu istungid külades. Algatuseks külavanemate ettekanded olukorrast külades

  23. “PROJEKTIPÕHISED KÜLAD” • PROJEKTIPÕHINE KÜLA - POLE KINDLUSTUNNET TULEVIKU SUHTES - Küla tervikuna ei saa regulaarset rahastust - Pole kindlust, et perspektiivseid tegevusi planeerida - Arengukaval pole rahalist katet

  24. VIRTUAALSED KÜLAD Link virtuaalsetest küladest www.neti.ee/cgi-bin/teema/RIIK_JA_YHISKOND/Regioonid/Kylad/ www.elitec.ee – tasuta kodulehekülje tegemine mtü-dele

  25. AKTIIVSED JA UINUVAD KÜLAD

  26. TEST: HINNAKE OMA KÜLA ! Ärganud või uinuv küla (Vastus “jah” või “ei”) 1. Tead eesnime pidi vähemalt 2/3 oma küla inimestest 2. Tead eesnime pidi vähemalt ¼ küla suveelanikest 3. Külas tegutseb vähemalt üks selts või seltsing 4. Külale on valitud külavanem, olgu või üks vanem mitmele külale 5. Külal on oma arengukava või tulevikuvisioon 6. Külas on viimase kahe aasta jooksul toimunud kasvõi üks ühisüritus 7. Tead oma küla piire, kus küla algab ja kus lõpeb 8. Küla inimesed on oma muredest või probleemidest kirjalikult vallale teada andnud, allkirju kogunud vms.

  27. TESTI SELETUS 6-8 „jah“-i - oled õnnelik inimene, elad ärganud ja rõõmsas külas 3-5 „jah“-i - küla on ärkamise teel, aita omalt poolt igati kaasa 1-2 „jah“-i - kindlat lootust ärkamiseks veel pole 0 „jah“-i - elad uinuvas ja põduras külas • mida rohkem punktikogujaid külas, seda erksam on küla, seda tõhusam on ka külavanem

  28. “RETSEPTID” • Edukate võrgustike toimimise põhimõtted: - võimalikult sageli omavahel kokku saada - vastastikune usaldamine, heade praktikate tutvustamine üksteisele - strateegiliste partnerite tunnustamine - väikeste tegijate esiletõstmine - rahvusvahelistumine

  29. Esialgu lõpetaksinTänan kuulamast!

  30. HEA KOOSTÖÖ “10 KÄSKU”

  31. 1. KÄSK 1. Suurt eestvedajat on tingimata vaja - inimene kes koostöö käima jookseb - inimene, kellel on uusi ja loomingulisi ideid ning energiat ideede elluviimiseks - inimene, kellel on vastupidavust üritus lõpuni viia ****** Eestvedajaks ei saa sundida, kõik peab tulema sisemisest tungist ja entusiasmist Suure eestvedajaga seotud risk- eestvedaja peab hoiduma, et organisatsioon ja koostöö tema näoga oleksid

  32. 2. JA 3. KÄSK 2. Julgust on vaja - koostöö algatamiseks ja vastutamiseks - algatajad satuvad paratamatult tähelepanu keskmesse. Sellega võib kaasneb kriitika ja kadedus - oskust negatiivsed reaktsioonid vaikselt alla neelata ilma et sära silmadest kustuks 3. Tunnustamine on ülimalt oluline - on igasuguse koostöö kooshoidja - tunnustamist ei ole pole kunagi küllalt - igat tööpäeva alustada ja lõpetada kellegi tunnustamisega

  33. 4. JA 5. KÄSK 4.Lasteüritused annavad seltsile jätkusuutlikkuse - koostöö lahutamatu osa - alustamiseks sobib. Muudab naiste kaasamise lihtsamaks - laste uudishimu toob vanemad ja nende sõbrad kodudest välja - loob järjepidevuse, et hiljem noori külaliikumisse kaasata 5. Head suhted teiste liidritega - võimalik teiste seltside ja külavanemate kogemustest õppida - virtuaalne suhtlus algusest peale võimalikult paljude “oluliste teistega”

  34. 6. JA 7. KÄSK 6. Õige mõtlemine - suur pilt ette - mõtete keskpunktis ei saa olla vaid oma küla - pidevalt mõtelda ka külast kaugemale - valla tegemistele ja maakonna probleemide nägemine aitab oma küla tegemisi paremini mõista 7. Külavanemad igale külale - neid tuleb otsida ja tunnustada - külavanema olemasolu annab külale jõudu ja julgust juurde - külavanem on sild valda, küla saab oma probleeme valla juhtideni viia - külaseltsid peavad külavanemat toetama

  35. 8. JA 9. KÄSK 8.Sädeinimesed volikogudesse - valla asju otsustama inimesed, kellel on külaelu käimalükkamise kogemus ja kes on külaliikumise eestvedajad 9.Mehi rohkem kaasata - täna külades ideede puudus, kuidas mehi kaasata - eriti mehi, kes töötavad linnas või teistes riikides - otsida ühiselt ideid ja neid vastastikku jagada

  36. 10. KÄSK 10. Inimeste informeerimine - see on võtmeküsimus - alguses on vahetu, silmast silma suhtlemine inimestega parim - näeb ära, kelle silmad särama hakkavad (Skype koos veebikaameraga igasse arvutisse) - valla ajalehe kättetoimetamine kõikidele inimestele, mitte pakike poes või koolimajas - valla kodulehekülje sisu ja sisukus on oluline. Külaelu ja inimesed peab põnevaks kirjutama

More Related