250 likes | 582 Views
Sünnitusviisi valik alla 1500g lapsele. Pille Vaas SA TÜK Naistekliinik 2009. Probleemi olulisus. Väga väikese sünnikaaluga (VLBW) laste sünnitusviis on jätkuvalt vaieldav 10-20 aastat tagasi tehti väga harva keisrilõige (SC) lootepoolsetel näidustustel enne 28.n.või kui OLM oli <1000g
E N D
Sünnitusviisi valik alla 1500g lapsele Pille Vaas SA TÜK Naistekliinik 2009
Probleemi olulisus • Väga väikese sünnikaaluga (VLBW) laste sünnitusviis on jätkuvalt vaieldav • 10-20 aastat tagasi tehti väga harva keisrilõige (SC) lootepoolsetel näidustustel enne 28.n.või kui OLM oli <1000g • Perinataal- ja neonataalabi arenguga on SC lootepoolsetel näidustustel muutunud üha sagedasemaks, kuigi ei ole võimalik üheselt väita, et see vähendab laste suremust või hilisemat neuroloogilist puuet (Lee HC et al., 2006)
Probleemi olulisus • Uuringutega on näidatud, et SC lootepoolsetel näidustustel ≥ 500g tuharseisus lastel võib vähendada suremust, IVH esinemist ja hilisemat neuroloogilist puuet (Lee HC, 2006) • Peaseisus lastel võib SC lootepoolsetel näidustustel vähendada suremust, 1 min. Apgari hinne võib olla kõrgem ja IVH esinemissagedus väiksem (Harper RG, 2002; Lee HC 2006) • Samas on ka uuringuid, mis näitavad, et peaseisus lapse jaoks SC suremust ega kaugtulemusi ei mõjuta (Riskin A, 2004)
Probleemi uurimise raskused • Alla 1500g kaaluvate laste sünnitusviisi valikut ja selle mõju lastele lühemas ja pikemas perspektiivis on raske hinnata, kuna • Suured uuringud (RCT) puuduvad • Uuringusse randomiseerimine raskendatud • Ettenägematud kõrvalekalded peale randomiseerimist • Eetilised probleemid seoses sünnitusviisi grupi valikuga • Seetõttu on enamik suuremaid uuringuid olnud retrospktiivsed • Retrospektiivne uuring toob kaasa dokumenteerimisega seotud puudused • Pikk ajaperiood – kui piisava grupi saamiseks võetakse nt. 10-15 aasta juhud, siis meditsiiniline abi on selle aja sees muutunud ja tulemused pole võrreldavad
Probleemi uurimise raskused • Väga palju mõjutavaid tegureid (ema tervis, ema sünnituste anamnees, abi kättesaadavus, pediaatrilise abi kvaliteet, surfaktandi kasutamine, antenataalsete steroidide kasutamine, pikaajaline PPROM, sünnituse induktsiooni vajadus, loote distress sünnitusel jpm.) • VLBW laste hulgas pole mitte ainult sügavalt enneaegsed, vaid ka suurema gestatsioonieaga üsasisese kasvuhäirega lapsed – mõjutama hakkavad mitte ainult enneaegsusest tingitud tegurid, vaid ka muud • Et hinnata neuroloogilist lõpptulemust peaks lapsi jälgima kuni 2.a. saamiseni – raske hoida peredega kontakti
SC arvu jätkuv tõus • SC sageduseks ≤ 1500g grupis on erinevates uuringutes 40%-85%, samas kui ≥1500g on see samades keskustes 16-23% • Jagunemine kaalukategooriate järgi (sõltumata põhjusest ja loote asendist) (Lee HC, 2006) • 500-599g - 27,1% • 600-699g - 36,9% • 700-799g - 43,7% • 800-899g – 45.1% • 900-999g – 46,4% • 1000-1099g – 46,7 • 1100-1199g - 47,7% • 1400-1499g - 40,6%
Sünnitusabialased probleemid (va loote asend), mis mõjutavad valikuid • Erinevates töödes leitud üle 30 faktori, mida peaks sünnitusviisi valikul arvestama, näiteks: • Hüpertensiivsed häired raseduse ajal – kõige tõenäolisem SC põhjus (78,7%), kuna sellel on kõrge esinemissagedus selles grupis (18,1%) • Diabeet • Ema palavik • GBS kandlus • Polü- ja oligohüdramnion • Nabaväädi prolaps Lee, HC et al., 2006; Muhuri PK et .al., 2006; Haque KN et al., 2007
Sünnitusabialased probleemid (va loote asend), mis mõjutavad valikuid • Emakakaela puudulikkus • Veritsus, platsenta irdumine, platsenta eesasetsus • Mekoniaalne lootevesi • PPROM >12 tunni • Pikaleveninud sünnitus (>20 tunni), düsfunktsionaalne sünnitustegevus • Arm emakal • Loote distressi nähud sünnitusel jpt. • SAMAS!: 31,2% VLBW sünnitustest, mis lõppesid SC teel ei olnud märgitud ühtegi lisaprobleemi peale lapse kaalu Lee, HC 2006, Muhuri PK et .al. 2006; Haque KN et al. 2007
Haque KN et al. ,2007Caesarean or vaginal delivery for preterm VLBW (≤1250g) infant: experience from a district general hospital in UK • Uuring viidi läbi 1995-2003, laste sünnikaal 480-1250g • 103 last sündis vaginaalselt, 115 SC teel (51,6%) • 213 last grupis õnnestus jälgida 2 e.a.-ni (115 tüdrukut / 98 poissi) • Esmasünnitajate ja PPROM esinemissagedus oli gruppides sarnane • Lapsed said GKS antenataalselt SC grupis 83/ vagin.grupis 76 • Vastsündinute suremus oli SC grupis 12,7%, vagin.grupis 14,5% (p=ns) • 2.a. vanuses esines neurol.puue SC grupis 46,8%, vagin.grupis 47,7% (p=ns) • Gruppe võrreldes ei leitud erinevust tõsise, keskmise ega vähese neurol.puude, IVH, kroonilise kopsuhaiguse ega NEK esinemissageduse osas • Kõige sagedasem oli neurol.puude esinemine lastel, kes sünnil olid ≤750g ja/või kelle gestatsioonivanus vanus sünnil oli ≤26.n.(p=<0.001)
Haque KN et al. ,2007Caesarean or vaginal delivery for preterm VLBW (≤1250g) infant: experience from a district general hospital in UK • Järeldus: ≤1250g ja sünnil ≤26.näd. laste korral peaks SC toimuma pigem emapoolsetel põhjustel kui lapse perinataalse tulemuse parandamise eesmärgil; laps ei SC-st võida, kuid ema haigestumine tõuseb SC VASTU ≤ 26.NÄD.
Yu, VYH et al., 1983Effect of mode of delivery on outcome of VLBW infants • 111 last 501-1000g, 211 last 1001-1500g • Laste ellujäämise tõenäosus peale SC oli kõrgem 1001-1500g grupis, kuid mitte 501-1000g grupis • 2.a. vanuses ei olnud neuroloogilist puuet 73% -l 501-1000g lastest ja 85%-l 1001-1500g lastest, sünnitusviisist sõltuvaid erinevusi ei leitud • Peaseisus sündinud lastel ei mõjutanud sünnitusviis ellujäämise tõenäosust ega hilistulemusi • Vaginaalselt tuharseisus sündinud laste ellujäämise tõenäosus oli sama suur kui SC grupis, kuid neuroloogilisi puudeid esines neil sagedamini • 72-st tuharaseisus lapsest oli SC järel ellujäämise tõenäosus parem 1001-1500g grupis, kuid mitte 501-1000g grupis • 501-1000g laste perinataalne tulemus ei sõltunud asendist sünnil ega ka mitte sünnitusviisist
Yu, VYH et al., 1983Effect of mode of delivery on outcome of VLBW infants • Järeldus: 500-1000g laste jaoks ei paranda SC perinataalset tulemust sõltumata nende asendist sünnil. 1001-1500g tuharseisus laste jaoks ei paranda SC ellujäämise tõenäosust, kuid võib vähendada neuroloogilise puude tekkimist SC VASTU <1000g
Jain L et al. 1998Caesarean delivery of the breech VLBW infant: does it make a difference? • Uuring viidi läbi 1982-1987, sünnikaalud 500-1499g • 982 (62,8%) last sündis peaseisus, 582 (37,2%) tuharaseisus • SC tehti tuharseisu korral 72,5%; peaseisu korral 34,3% • SC teel sündinud tuharseisus lapsed jäid suurema tõenäosusega ellu kui vaginaalselt tuharseisus sündinud (p<0.001), sarnast seost ei leitud peaseisu laste korral • AGA! SC teel sündinud tuharseisus lapsed olid keskmiselt 233g raskemad ja 2,1 näd. vanemad kui vaginaalselt teel sündinud (selection bias) • SC teel tuharaseisus sündinud intubeeriti sagedamini kohe peale sündi võrreldes vaginaalselt tuharseisus sündinutega • IVH ja krampide esinemissagedus oli vaginaalses ja SC grupis sarnane
Jain L et al. 1998Caesarean delivery of the breech VLBW infant: does it make a difference? • Järeldus: Tuharseisus alla 1500g loote korral on SC näidustatud, kaal ei ole määrav SC POOLT <1500G TUHARSEISU KORRAL
Görbe E et al. 1999VLBW breech infants: short-term outcome by method of delivery • Uuring viidi läbi 1990-1995, 1009 tuharseisus sündinud last • Kui sünnikaal oli alla 1500g tõi vaginaalne sünnitus kaasa kõrgema suremuse (73,8% vs 37,7% p<0.001); täheldati ka madalamaid Apgari hindeid (alla 4) nii 1. kui 5. min., sagedamini esines IVH ja NEK • Kui kaal oli üle 1500g, siis sünnitusviis suremust ei mõjutanud
Görbe E et al. 1999VLBW breech infants: short-term outcome by method of delivery • Järeldus: alla 1500g tuharseisus laps peaks sündima SC teel, kuna see vähendab lapse suremust ja haigestumust SC POOLT <1500g TUHARSEISU KORRAL
Muhuri PK et al. 2006Method of delivery and neonatal mortality among VLBW infants in the United States • Uuring viidi läbi 1995-1998, 60 364 last, sünnikaalud 500-1499g, gestatsioonivanus ≥25.n. • SC sagedus grupis oli keskmiselt 54%, tuharseisus/väärasetsusega loodete korral 87%, peaseisus 47% • SC tuharseisus/väärasetsusega laste korral vähendas suremust kõigis uuritud kaalugruppides, mida suurem oli kaal, seda rohkem vähenes suremus • SC peaseisus loodete korral vähendas suremust 500-749g grupis, efekt oli vähene 750-999g grupis ja ebaoluline 1000-1249g grupis • SC peaseisus 1250-1499g kaaluva loote korral suurendas relatiivset riski lootele
Muhuri PK et al. 2006Method of delivery and neonatal mortality among VLBW infants in the United States • Järeldus: SC on näidustatud tuharseisus 500-1500g ning peaseisus 500-749g (kuni 999?) loote korral. Üle 1250g peaseisus lapsed peaksid sündima pigem vaginaalselt SC POOLT <1500g TUHARSEISU KORRAL JA <1000g PEASEISU KORRAL
RCOG: The management of breech presentation, guideline No.20b, 2006 • Rutiinset SC enneaegse tuharseisus loote korral ei peaks soovitama • Iga lapse sünnitusviisi üle tuleks otsustada individualiseeritult, otsus peaks sündima koos perega • Peamine probleem sünnitusel võib tekkida seoses sellega, et väike keha ei laienda piisavalt emakakaela pea sünniks. Kui esineb takistus pea sünniks, tuleks kasutada lateraalset lõiget emakakaelale
RCOG: The management of breech presentation, guideline No.20b, 2006 • ....Kuigi enamus sünnitusabi arste eelistab enneaegse tuharseisus lapse sünnitamiseks kasutada SC, usub vaid vähemus arste, et on piisavalt tõendeid selle otstarbekuse kohta. On üldine seisukoht, et enamik retrospektiivseid uuringuid, mis soovitavad valida SC, on mõjutatud erinevatest teguritest (bias). Osa autoreid ka tunnistab seda avalikult. Sügavalt enneaegsete laste perinataalne tulemus on mõjutatud pigem enneaegsusega seotud komplikatsioonidest kui sünnitusviisist. Kuna puuduvad piisavad tõendid SC kasuks, tuleks otsus teha pärast põhjalikku vestlust naise ja tema partneriga.
“Threshold of viability” – kuidas käsitleda “elulemuse piiril”rasedusi? • ≤22.näd. mitte teha SC lootepoolsetel näidustustel, vastsündinule palliatiivne ravi; 23+0...24+6 kaaluda väga SC näidustusi ja riske emale ning vastsündinu elustamise mõttekust; 25+0...26+0 on mõeldav SC lootepoolsetel näidustustel • Gestatsiooniea 22-26 näd. korral arvestada alati vanemate sooviga vastsündinu maksimaalse ravi osas. (SCOG juhend, Kanada, 1994)
“Threshold of viability” – kuidas käsitleda “elulemuse piiril”rasedusi? • 24+0...24+6 teha SC lootepoolsetel näidustustel individualiseeritud otsuse alusel, määravaks on vanemate soov lapse maksimaalse ravi osas; alates 25+0 teha SC lootepoolsetel näidustustel alati tuharseisus loote korral, peaseisus loode võib soodsate tingimuste olemasolul sündida ka vaginaalselt (Schneider, 2004) • Mitte aktiivselt elustada kui gestatsioon on <23.näd., 23+0...24+6 individuaalne lähenemine igale juhule arvestades vanemate soovi ja lapse seisundit sünnil; ≥25.näd. tagada lapsele maksimaalne võimalik ravi (Pignotti MS et al., 2008)
Kus siis on piirid? • Enne 24+0 ei ole SC loote säästmiseks näidustatud? • Enne 25+0 ei ole SC loote säästmiseks näidustatud? • Enne 25+0 SC ainult ema elu ohustava seisundi korral? • Alla 750g ei ole SC lootepoolsetel põhjustel näidustatud? • 500-750g pea- ja tuharseisus lapsed peaksid lapse säästmiseks sündima võimalusel SC teel? • 500-1500g tuharseisus lapsed peaksid sündima SC teel? • SC lapse säästmiseks 800-1200g peaseisus lapse korral on vaieldav? • Peaseisus 1200-1500g laps peaks sündima pigem vaginaalselt, kui puuduvad emapoolsed näidustused SC-ks? • VÕI: Individuaalne käsitlus iga 24+0...26+0 juhu korral sõltumata loote asendist, vastsündinu maksimaalse ravi soovi korral SC?
Aga igapäevases töös... • Esmarase 24+4, OLM 800g, peaseis • PPROM, LV minimaalne, põletikunäitajad negat., külvid negat., sünnitustegevus puudub • Tokolüüs – kui kaua? • Antibakteriaalne ravi – millal?, millega? • Induktsioon vs spontaanne käivitumine? • Induktsioon 6.päeval → emakakontraktsioonide tekkel loote distressi nähud → erakorraline SC → vilets laps (sepsis), vilets ema (sünnitusjärgne metroendometriit ja haavainfektsioon) • Kas plaaniline SC oleks olnud parem? Kellele parem?
Life is like a box of chocolates – you never know what you get....