Kaasamise praktika

1. Kaasamise praktika Küsitluse järeldused ja soovitused

2. “Müstika, mis toimub. Kus siis veel see fucking kaasamine peaks veel olema? Isegi asjaosalised ei tea, mis toimub”.

3. Küsitlus • Eesmärk: selgitada välja inimeste seoseid kaasamisega, mille alusel on kujunenud nende hinnangud ja arvamused • Meetod: süvaintervjuu • Intervjueeritavad: 5 kaasajat, 6 kaasatavat • Aeg: august-september 2006

4. Kaasamise mõiste • KAASAJAD: Ühepoolne protsess (informeerimine, arvamuse küsimine), mille tulemusena saadakse sisend enda tööks ja leitakse konsensus • KAASATAVAD: Kahepoolne protsess (informeerimine, arvamuse küsimine, tagasisidega arvestamine), mille tulemusena saavutatakse üldine valgustatus ja otsuste rakendatavus

5. KAASAJAD: • “Kaasamine on eelkõige informeerimine otsustusprotsessist. Kui kodanikel on infot, saavad nad ka kaasa rääkida” KAASATAVAD: • “Üks pool on nõu küsimine ja koosolekutele kutsumine, teine pool aga saadud nõuannete ja seisukohtadega arvestamine”

6. Milleks on kaasamist vaja? • KAASAJAD: et saada erinevaid nägemusi, tagada stabiilsust, saada hääli, pakkuda kodanikule paremat teenust, tagada otsuste rakendatavust, näha suurt pilti • KAASATAVAD: et saaks kaasa rääkida, et otsustajad arvestaksid erinevate osapoolte arvamustega, et mitte jätta olulisi gruppe kõrvale, et tekiks side reaalsusega, et ei peaks seadusi ümber tegema

7. KAASAJAD: • “Et vältida riske, meediakära – mind ei ole kaasatud jne” • “Kaasamise paneb üldjuhul tööle lähenev valimisperiood. Ärgatakse siis, kui hääli on vaja” • “Igapäevaselt pole seda alati vaja. Bussijuht teeb ju ka oma asja ja tal ei ole vaja kaasata sõitjaid bussi juhtimisesse” • “Kui mingisuguste otsustega on kiire või kui nad on liiga spetsiifilised, puudutavad üksikisikuid, siis pole avalikustamisel ja kaasamisel mõtet” KAASATAVAD: • “Kaasad selleks, et vigu vältida” • “Et ühendused saaksid kaasa rääkida olulistes küsimustes ning riigiasutused saaksid erinevate osapoolte arvamusi” • “Kui kaasata huvigruppe õigusloomesse algusest peale, siis ei ole vaja teha pidevalt seadusemuudatusi” • “Kaasamine suurendab ka asja rakendatavust – osapooled, keda asi puudutab, on osalised ja ei teki vastuseisu”

8. Kes peab kaasamise rakendamise eest vastutama? • KAASAJAD: poliitikakujundajad, ministrid, ministeeriumid, otsustajad, kodanikud ise, huvigrupid, Riigikantselei, meedia • KAASATAVAD: valitsus, Riigikogu, poliitikud, ministeeriumide juhtkonnad, konkreetsed vastutavad isikud ministeeriumides, Riigikantselei

9. Kaasamise hea tava mõju • KAASAJAD: osad ei ole lugenud, osad on osalenud väljatöötamises, hea tava olemasolu hõlbustab kaasamist • KAASATAVAD: teadlikud heast tavast, osad on osalenud väljatöötamises, tava täna ei tööta

10. KAASAJAD: • “Kui mingit asja normi või reeglina ei saa sätestada, siis on hea tava see, millest tuleb lähtuda” • “Hea tava on kolekantseliidis kirjutatud” • “Inimesed ei viitsi üle ühe A4 lugeda. See oleks hea südamele koputus, kui see oleks lühem, usun, et inimesed paneks küll seda seinale põhimõtete meeldetuletuseks “ • “Kahjuks täna see ei tööta”

11. KAASATAVAD: • “Dokument on välja töötatud ja vaikus. Selle kasutegur oleks suurem, kui seda propageeritaks rohkem” • “Tuleks teha soovituslikust kohustuslikuks. Et sellest saaks seaduse jõuga dokument. Paigas kindlad tähtajad konsulteerimiseks, protsess kirjeldatud jne”

12. Kaasamisega kaasnevad riskid I • KAASAJAD: • puudub oskus olla kaasaja ja kaasatav • lisakoormus • formaalne kaasamine • üleliigne kaasamine • otsustajate soov vastutus ära anda • liigne avatus • infomüra arvajalt • otsustusprotsessi pikenemine • eitava vastuse probleem • poliitiline pseudokaasamine • üksik huvigrupp pääseb ebaproportsionaalselt mõjule

13. “Kui valim, keda kaasatakse, ei ole esinduslik, on tulemus nihkes” • “Äärmusest-äärmusesse võib tegu olla ainult formaalse kaasamise või juba üleliigse kaasamisega, protsessi kui sellise nautimisega” • “Kui meie näiteks teame, et otsus on vajalik ja keegi, kellel on tugev hääl, hakkab lihtsalt protsessi pidurdama, siis kaasamisest ei tule kasu” • Kõige suurem probleem on infomüra, mis tuleb arvajalt. Siis on arvamusest iva otsimine väga palju aega nõudev protsess.

14. Kaasamisega kaasnevad riskid II • KAASATAVAD: • üksik huvigrupp pääseb ebaproportsionaalselt mõjule • puudub oskus olla kaasatav ja kaasaja • otsustajate soov vastutus ära anda • formaalne kaasamine • ajaline risk • vähe aega dokumentide läbitöötamiseks • kitsa ringi (tuttavate) kaasamine, suletud ring • arvamuse küsimise järel ei anta tagasisidet • tulemuse sõltuvus isikute omavahelisest klappimisest • osalemisesoovi vähenemine, kui eelmist panust ei kasutatud

15. “Halvim, mida saab teha, on see, et ühtpidi kaasatakse aga teistpidi saadetakse pärast kukele”

16. “Kui huvigrupid on liiga tugevad (näiteks alkoholitootjad) ja kui kaasatakse ainult neid, läheb asi kreeni” • “Ühenduste poole pealt just see, kui puudub piisav professionaalsus ja kompetents või ei võeta aega dokumente läbi töötada. Siis tehakse heateo asemel karuteene ja mõjutatakse otsust negatiivses suunas.”

17. Kaasamine täna • KAASAJAD: eriti ei toimi, erinevates asutustes väga erineva kvaliteediga, toimib kehtivate seaduste (nt Avaliku teabe seaduse) ja EL regulatsioonide täitmise näol • KAASATAVAD: lisakohustusena toimib formaalselt, juhuslikult, toimib poolikult – ettepanekutega ei arvestata, toimib mõnevõrra kobavalt, arvestatakse pisiettepanekuid, sisulisi asju mitte

18. KAASAJAD: • “Eriti ei toimi. Aeg pole veel küps” • “Kohaliku omavalitsuse tasandil toimib kaasamine paremini. Meil on küla peal lihtsam asju arutada, kõiki tunneme” • “Enamasti ikkagi tahetakse teada arvamust, mitte nii nagu ühendustele vahel mulje jääb, et lihtsalt saadetakse materjale” • “Eestis on praegu üldse nii, et eesmärkide seadmisse ei ole kaasamine veel nii levinud, pigem konkreetsete projektide osas kaasa rääkimised”

19. KAASATAVAD: • “Kaasamine on formaalne. Sellest räägitakse aga sisuliselt ei tehta. Samuti on kaasamine asutuste jaoks veel üks lisakohustus” • “Kaasatakse ja küsitakse nõu, aga ettepanekutega ei arvestata” • “Kõige levinum kaasamise viis on see, et ministeerium teatab, et e-Õiguses on eelnõu avaldatud ja palub arvamust avaldada” • “Ma ei oska kogu Eestist rääkida. Põllumajandussektoris toimib see väga hästi”

20. Kaasamise kogemused I • KAASAJAD: • informeerimine eelnõudest e-posti teel • informeerimine oma ajalehe või veebilehe kaudu • informeerimine külavanemate kaudu • kontaktid katusorganisatsioonidega • viitamine dokumendile e-Õiguses • kodanike foorum veebilehel • ühised nõupidamised huvigruppidega • huvigruppide kaasamine komisjonide töösse • informaalsed töörühmad • rahvaküsitlused • arvamuste kogumine strateegiate ja arengukavade koostamisel • huvigrupid ei ole enamasti kaardistatud

21. Kaasamise kogemused II • KAASATAVAD: • küsitlustes osalemine • eelnõude kommenteerimine vastavalt asutuste palvetele • töörühmadesse, nõukogudesse kuulumine • e-Õiguse monitoorimine • oma kontaktide võrgustiku loomine asjadest kursis olemiseks • lobby tegemine otsustajate seas • otsustajatele oma infolehtede saatmine • proaktiivne info ja ettepanekute esitamine otsustajatele

22. “Üha rohkem laekub ettepanekuid mingite eelnõude kommenteerimiseks. Pigem praegu siiski formaalsus kui mõtteviisi muutus ametnike poolt. Et peab kellelegi saatma. Ei ole sageli läbi mõeldud, kellele ettepanekud suunata, kas adressaat on ikka õige kompetentsiga inimene” • “Aastatega on tekkinud võrgustik, mille kaudu saame infot: parlamendipoliitikud, kelle poole pöördun. Siis viin selle info edasi meie ühendusteni”

23. “Keegi eriti koostööd ei paku ju! Jälgime ise olukorda, meile tulevad sisse seaduseelnõud, teeme nendele ettepanekuid. Tegeleme ka lobby`ga, et varakult teada saada, mis eelnõud või otsused on tulemas, et õigeaegselt neid mõjutada” • “Vahepeal oli nii, et ministeeriumid olid omavahel justkui ära jaganud, kelle kaasatavate hulka mingi organisatsioon kuulub, aga meie tahaks ikkagi mitmel alal kaasa rääkida” • “Võiks ehk aktiivsemgi olla, aga ei ole inimressurssi ega raha uute inimeste palkamiseks, kes selle valdkonnaga puhtalt tegeleksid”

24. Head kaasajad • majandus- ja kommunikatsiooniministeerium • justiitsministeerium • põllumajandusministeerium • sotsiaalministeerium • rahandusministeerium • siseministeerium

25. Probleemid kaasamisel I • KAASAJAD: • huvigruppide seosed erakondadega • MTÜ-de orienteeritus raha saamisele • huvigruppide passiivsus • tooreste eelnõude lekkimine • aruteluks alusmaterjali puudumine • töömahu suurenemine • kaasamise kogemuste puudumine

26. “Üks või teine kaasatav on rohkem või vähem seotud ühe või teise erakonnaga ja tahab kaasamist kasutada ära oma poliitilise imago tekitamiseks” • “Probleem on see, et toored asjad – eelnõud, seisukohad – lekivad. Sellest tuleb jama, infomüra” • “Töömahukus ikkagi põhiline” • “Kodanikuharidus kui selline on puudulik, ametnike ettevalmistus. Samuti link teooria ja praktika vahel – et koolis võib küll sellisest asjast olla kuuldud, aga praktikasse rakendamine on hoopis iseasi”

27. Probleemid kaasamisel II • KAASATAVAD: • kompromissi leidmine paljude arvamuste vahel • tehtud ettepanekutele tagasiside puudumine • lühikesed tähtajad seisukohtade kujundamiseks • teadmise puudumine, keda tuleb kaasata • konkreetsuse puudumine tagasiside küsimisel • töö tasustamise puudumine riigipoolse tegevustoetuse näol • tööplaanide avalikustamise kultuuri puudumine

28. “Me ei saa kõiki eelnõusid enne nende saatmist kooskõlastusringile” • “Kui kahe päevaga palutakse kujundada arvamus põhjapaneva dokumendi kohta, siis on see väga keeruline” • “Oli juhus, kui saabus palve osaleda töörühma töös, millele tagasiside andmise kuupäev oli juba möödas” • “Praegu tunne, et ametnik saadab kiiruga kirjad välja, annab kolm nädalat aega mingi dokumendi kommenteerimiseks ning läheb seejuures veel ise puhkama” • “Tööplaanide avalikustamise kultuur pole tasemel. Praegu potsatab lihtsalt eelnõu postkasti, avaldage arvamust”

29. Ettepanekud kaasamise paremaks toimimiseks I • KAASAJAD: • luua filter kaasatavate osas lumepalli efekti vältimiseks • koolitada ametnikke • töötada välja tasustamispõhimõtted, leida neutraalne rahastaja • konkreetsed kaasamise soovitused, mitte kohustus • kaasamise kogemuste vahetus asutuste vahel

30. Ettepanekud kaasamise paremaks toimimiseks II • KAASATAVAD: • kaasamise kohustuse sätestamine • huvirühmade kaardistamine • lisainfo seisukohtade esitamise võimalustest • asutuste julgustamine lihtsate küsimuste esitamiseks • kaasatavatele tagasiside andmine • kaasamisest üldise teadlikkuse arendamine • ühenduste koolitamine • foorumid igas ministeeriumis • igas asutuses kaasamise eest vastutavad isikud

31. “Üldine teadlikkus kaasamisest vajab arendamist. Mitte ainult ühenduste seas, vaid ka poliitikute. Poliitikutel pilt udusem kui ametnikel. Palju väärarusaamu ja hirme liikvel kaasamise kohta. Samuti peaks kaasamist parandama ühenduste tasandil – kuidas oma liikmeid kaasata, sisemine protsess”

32. TLÜ ja EHI uuring Avaliku võimu ja kodanikualgatuse komplementaarsed suhted

33. Üldised järeldused • Teadlikkus kaasamisest on ebaühtlane • On olemas magavad liitlased, kes näevad kaasamist laias mõttes kodanikeühiskonna alusena • Kaasamine on tõusev ideoloogia poliitikas, kuid elluviijate osas särasilmseid vähe • Kaasamine on täna üksikute progressiivsete asutuste või ühenduste, mitte riigi asi • Kaasamise hea tava ei vaimusta kedagi • Kaasajad ja kaasatavad vajavad koolitust ning konkreetset juhendit ja abi

34. H&K soovitused kaasava mõttelaadi levitamiseks • Keskenduda lugudele, halbadele ja headele • Äratada uinunud liitlased, varustada nad mandaadi ja materjalidega • Valmistada ette kaasamise juhend, mis sisaldaks lihtsaid soovitusi kaasajatele ja kaasatavatele • Kaasamine kui vigade vältimise meetod! • Kaasamine kui aeglane protsess! • Korraldada praktilisi koolitusi kaasajatele ja kaasatavatele • Korraldada kaasamise kogemuste vahetamise üritusi kaasajatele ja kaasatavatele