1 / 19

Ferenc (Franz) Liszt

Ferenc (Franz) Liszt. 1811-1886. Ungari pianist ja helilooja; ungari rahvusliku koolkonna rajaja Imelapse kuulsus; vallutas varakult pianistina lavad ja salongid 1822 õpingud Viinis (Carl Czerny; Salieri) 1823 soov astuda Pariisi konservatooriumi; ei võetud vastu

evelia
Download Presentation

Ferenc (Franz) Liszt

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript

  1. Ferenc (Franz) Liszt 1811-1886

  2. Ungari pianist ja helilooja; ungari rahvusliku koolkonna rajaja • Imelapse kuulsus; vallutas varakult pianistina lavad ja salongid • 1822 õpingud Viinis (Carl Czerny; Salieri) • 1823 soov astuda Pariisi konservatooriumi; ei võetud vastu • 1830.-40. kontsertreisid kõikjal Euroopas; 1842 esines Tartu Ülikooli aulas !

  3. Üks tuntumaid klaverivirtuoose 19. sajandil • Mängis nii enda kui ka teiste heliloojate teoseid; väljapaistev improviseerija • Eeskujuks viiulivirtuoos Paganini; viis klaveritehnika uuele tasemele – orkestraalsus ja laiendatud harmoonia

  4. 1848-61 Saksamaal – dirigent, pedagoog, kriitik; looming • Viimased 25 aastat seotud Itaaliaga, 8 aasta Roomas kloostris; vaimulik muusika • Päris viimased aastad Wagneri juures Saksamaal

  5. Looming • Sümfoonilise poeemi kui žanri rajaja (!) • Sümfooniline poeem – 1-osaline teos sümfooniaorkestrile, mis põhineb kirjandusteosel; teos, mis väljendab programmilist poeetilist ideed. (Nt. Faust-sümfoonia; sümfoonilised poeemid “Tasso”, “Orpheus”, “Prelüüdid”) • Ungari rapsoodiad

  6. Suurem osa kirjutatud klaverile (ligi 800) teost: 7 teost klaverile ja orkestrile (sh. 2 klaverikontserti); etüüdid, prelüüdid, rapsoodiad; Surmatants • Missad ja oratooriumid; oreliteosed, reekviem

  7. Rahvuslikud koolkonnad • 19. sajand ‘rahvuslikkuse sajand’; ‘rahvus’ asub religiooni positsioonile, sellest saab uus ühiskonda ühendav idee; rahvusriikide teke • Muusikas rahvusliku helikeele otsingud (rütmid, viisid) • Võib ka mõista kui püüdlust eksootika järele

  8. BEDŘICH SMETANA (1824-1884) • Rajas 1848.a. Prahasse muusikakooli ja oli Praha Uue Teatri peadirigent. • Kuulsaim ooper „Müüdud mõrsja“. • Väga edukas on ka tema 6st sümfoonilisest poeemist koosnev tsükkel „Minu kodumaa“ (Ma Vlast). • Smetana „Minu kodumaa“ 2.osa „Vltava“ • See on piltlik, kuid samas lüüriline kirjeldus Vltava jõe voolamisest oma lättest kuni võimsa saabumiseni Prahasse ja viimaks kadumiseni Elbesse.

  9. ANTONIN DVOŘAK(1841-1904). • Oli New Yorgi konservatooriumi direktor, hiljem Praha konservatooriumi direktor. Tema kuulsaim teos on 9.sümfoonia „Uuest maailmast“, kus ta põimib tšehhi muusikat teemadega, mida on tugevasti mõjutanud neegrispirituaalid. • Dvořak 9.sümfoonia • Slaavi tantsud; kl.konts; vl. konts; orkestriteosed

  10. EDVARD GRIEG(1843-1907) • Norra helilooja, esindab põhjamaade koolkonda ; nooruses oli Griegi sõbraks Ole Bull (kuulsamaid Norra rahvamuusikuid, viiuldaja, keda kutsuti „norra paganaks“), kes tutvustas teda Norra rahvamuusikaga.

  11. Klaverikontsert (1869) a-moll op.16 I osa • Klaverikontsert a-moll op.16 III osa (tantsurütmid) • Klaverikontserdis kasutab ta norra rahvatantsu rütme. • Muusika Henrik Ibseni draamale „Per Gynt“ on aga üks kuulsamaid teoseid. • muusika draamale „Per Gynt“ Mäekuninga koopas“ • „Hommiku meeleolu“

  12. JEAN SIBELIUS(1865-1957) • Sai kuulsaks patriootiliste teostega süit „Karelia“ ja „Finlandia“. Nendele järgnesid 7 meisterlikku sümfooniat. • Sibeliusele meeldis improvisatsioon, seepärast oligi talle vastukarva kõik akadeemiline. • Sibelius Viiulikontsert op.47 d-moll • Suur osa tema mõtiskleva muusika jõust pärineb muistsetest soome legendidest „Kalevala.“. Suureks eeskujuks pidas Tšaikovski sümfooniaid. • Sibelius „Finlandia“ op.26 • Sibelius „Toonela luik“ op.22 nr.3

More Related