Lapsi jääb vähemaks

1. Lapsi jääb vähemaks

2. Kajastumine koolide arvus?

3. Kes meil siis on? Edasijõudmatus koolis põhjustab õpihuvi kadumist ja sellega kaasnevaid probleeme. Puudulike aastahinnete arv: 0,45 puudulikku aastahinnet õpilase kohta, seega pea iga teise õpilase kohta üks puudulik aastahinne

4. Kes meil siis on? Igal aastal jääb klassikursust kordama ~5000 õpilast. Riikliku järelevalve tulemustest nähtub, et 83%-l klassikursust kordama jäänud õpilastest on järgmisel aastal raskused samade ainetega, mis eelmiselgi aastal. Kui palju on meil kõrgkoole?

5. Õppekavast • Põhikooli ja gümnaasiumi riiklik õppekava sätestab, et kool kujundab oma õppesuuna(d) valikainete, valikkursuste ja mõne õppeaine süvaõppe kaudu ja et igal õppesuunal on oma ainekavad. • Õppesuuna arendamine, eriti aga täppis-, loodusteaduste ja tehnika/tehnoloogia valdkondades, nõuab lisakulutusi õppe sisule ja vahenditele. Kehtiv rahastamissüsteem ei toeta õppesuundade arendamist. • Euroopa Liit on aastaks 2010 seadnud ühe alleesmärgina täppis-, loodus- ja tehnoloogiavaldkonna õppurite arvu suurendamise. • Lisarahastamine võimaldab eelisarendada riigile vajalikke õppesuundi – eelkõige täppis- ja loodusteaduste, tehnika- ja tehnoloogia valdkondades. Nimetatud õppesuunad omavad suurt potentsiaali koostöös kõrgkoolide ja kutseõppeasutustega. • Indikaatorid: • Uuendatud riiklikule õppekavale üleminek algab 2007/2008. õppeaastal ja lõpeb 2010/2011. õppeaastal . • Aastaks 2009 on PISA tulemustes Eesti õpilaste tulemused osalevate riikide esikolmandikus. • Aastaks 2013 on 50% -s gümnaasiumides täppis-, loodus-, tehnika- ja/või tehnoloogia õppesuunad.

6. Õpetajad • Õpetajate probleemid Eestis on samad, mis kogu Euroopas: põhi- ja täiendkoolituse kaasajastamise vajadus, noorte kvalifitseeritud õpetajate osakaalu suurendamine koolis, õpetajaskonna motiveerimine professionaalse arengu ja karjäärivõimaluste loomisega. • Eesti üldharidus- ja kutsekoolides ning koolieelsetes lasteasutustes on ligi 25 000 õpetajat, neist 6500 töötab koolieelsetes lasteasutustes. • 50-aastaste ja vanemate õpetajate osakaal suureneb pidevalt, alla 30-aastaste osakaal väheneb (vaata joonis 4.5.1.). Alla 30-aastaseid õpetajaid on koolieelsetes lasteasutustes 10%, üldhariduskoolides 12%, kutseõppeasutustes 8%.

7. Õpetajast

8. Reaalainete õpetajad:naisõpetajate vanus, %2001.a Veerandi kuni kolmandiku reaalainete naisõpetajate vanus on üle 55 aasta

9. Reaalainete õpetajad:meesõpetajate vanus, %Ligi poolte reaalainete meesõpetajate vanus on üle 50 aasta

11. Palgad

12. Tunnijaotusplaanidest Kõigile ühine Tüviharidus (reaal näidis, iga kool otsustab ise) Ühed ja samad kursused, kuid seda erinevas ajalises mahus

13. Tunnijaotusplaanidest Vahemikud põhikoolis (kool valib) praeguselt gümnaasiumi lõpetajalt ei tohiks me matemaatikas rohkem nõuda kui 1988. aastal põhikooli lõpetanult Vahemikud põhikoolis kadusid

14. Eesti Joon. 2. Edukus ja aine meeldimine Ja lõpuks suhtumisest • Mida parem on riigi keskmine tulemus, seda tõenäosem on, et selle riigi õpilastele valmistab matemaatika õppimine vähe rõõmu (Edukus ja matemaatika meeldimine on esitatud joonisel võrreldaval skaalal. Selle keskmine on 100 )

15. Joon. 4. Edukus ja aine väärtustamine Eesti Ja lõpuks suhtumisest • Mida paremad on mingi riigi tulemused matemaatikas, seda tõenäosem on, et selle riigi õpilased väärtustavad matemaatikat vähem.