1 / 17

KÕRGHARIDUS JA ARENDUSTEADUS

K.Kass. KÕRGHARIDUS JA ARENDUSTEADUS. KÕRGHARIDUS.

fauve
Download Presentation

KÕRGHARIDUS JA ARENDUSTEADUS

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript

  1. K.Kass KÕRGHARIDUS JA ARENDUSTEADUS

  2. KÕRGHARIDUS • Vastavalt ISCED (International Standard Classification of Education)  haridussüsteemide astmestikule antakse kõrgharidust kolmanda astme haridusasutustes, kus ISCED 5A on Bakalaureuseõpe (BA) ja magistriõpe (MA); ISCED 5B on rakenduskõrgharidus ja ISCED 6A on doktoriõpe.

  3. Kõrghariduses lõpetanute arv riigiti

  4. Maailmapank ja kõrgharidus • Aastatel 1990 kuni 2009 Wold Bank laenas üle $7.64 billioni dollari 337 haridusprojektile 106 riigi kõrgharidussüsteemis. Kümne aasta jooksul (1999-2009) panga laenud kõrgharidust hõlmavatele projektidele olid keskmises suuruses 315 millionit dollarit aastas. Suurim osa sellest (39%) läks Ladina Ameerikasse ja Kariibi aladele, järgnesid Ida-Aasia ja Vaikse ookeani saared (21%), Aafrika riigid (17%), Lõuna- Aasia (16%),Lähis-Ida ja Põhja-Aafrika (5%) ja Euroopa ja Kesk-Aasia (2%).

  5. Põhilised eesmärgid: • Suurendada institutsionaalset mitmekesisust • Tugevdada teaduse- ja tehnoloogiaalase arendusteaduse hulka • Parandada kõrghariduse kvaliteeti ja tähtsust • Aidata ebasoodsates oludes olevaid õpilasi propageerides võrdsust • Luua jätkussuutlik rahastamissüsteem, et julgustada vastutust ja painduvust. • Tugevada haldussuutlikkust • Tõhustada ja laiendada ICT võimet, et vähendada digitaalset lõhet

  6. Kõrghariduses toimuvad muutused • Piiritagune kõrgharidus ehk CBHE areng • Välisüliõpilased • Suurenenud on nende hulk ja sihtkohtade mitmekesisus

  7. Bologna delaratsioon • 29 riigi haridusministrite poolt 1999.aastal alla kirjutatud Bologna deklaratsioon sätestas ühtse Euroopa kõrgharidusruumi loomise, kus õpilased saavad vabalt liikuda erinevate riikide vahel ühtse kvalifikatsioonisüsteemi abil

  8. Arendus ja teadus (R&D) • Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) poolt välja antud definitsiooni kohaselt süsteemsetel alustel tehtav loov töö teadmistepagasi suurendamiseks ja selle kasutamine uue toote/teenuse välja töötamiseks.

  9. Olukord Euroopas • Teadlaste arv Euroopa Liidus on viimaste aastatega suurenenud. 2006 aastal töötas EL-is umbes 1.3 millionit teadlast, mis tähendas 18% tõusu 2000 aasta tasemest. Soolises jaotuses kõikides valdkondades on meessoost teadlaste osakaal valdav ja esindab peaaegu kolmandikku (72%) kogu R&D tööjõust (Joonis 3.) Meeste ja naiste osakaal on püsinud samasugusena ka aastatel 2000 kuni 2006.

  10. Intsitutsiooniliselt on teadlased jagunenud liikmesriigiti väga erinevalt (Joonis 4). 2006-ndal aastal töötasid ärisektoris 60 % Luksemburgi, Rootsi, Austria, Taani, Saksamaa ja Hollandi teadlastest. Bulgaaria oli ainus riik, kus enamus teadlastest (peaaegu 60%) töötas riigisektoris, samas kui Baltimaade, Poola, Slovakkia, Kreeka, Küprose, Portugali ja Malta teadlastest enamus oli hõivatud kõrghariduse valdkonnas.

  11. Olukord Eestis • Eesti majanduses arendusteadusele tehtavate kulutuste hulk on kasvanud alates 2000. aastast, mis ilmneb kulutuste osahulgast SKP-st. Sama tendents on olnud ka arendusteadusele tehtavate kulutustega riigieelarvest aastatel 2000- 2003. Alates 2003 aastast on trend muutunud – arendusteadusele tehtavate kulutuste hulk on küll proportsionaalselt suurenenud kuid samaaegselt on riigi eelarve vähenenud. • Võrreldes teiste riikidega on Eesti oma 0,88% kulutustega SKPst arendus- ja teadustegevusele tabelis viimaste riikide seas

  12. Globaalsed liidrid • Viimastel aastatel on toimunud muutused kahekümne viie kõige rohkem arendus- ja teadustegevusele raha kulutavate ülemaailmsete ettevõtete tabelis (Joonis 6). Toyota on teinud suuremaid investeeringuid kui ükski teine firma, liikudes tabelis neljandalt kohalt esimesele. Globaalses nimekirjas domineerivad autode, autoosade, farmaatsiatoodete ja biotehnoloogiaga tegelevad firmad

More Related