AADRESSITOIMINGUD KOHALIKES OMAVALITSUSTES

1. AADRESSITOIMINGUD KOHALIKES OMAVALITSUSTES Märts 2009 • Mall Kivisalu • Maa-amet

2. Ettekande sisu • Aadressiandmete süsteemist • Seadusandlusest • Koha-aadresside korrastamise etappide kohta praktilised küsimused ja näited • Kohanimede määramisest • Koha-aadresside määramisest • Koha-aadressid, mis ei vasta nõuetele • Koha-aadressid, mis ei ole soovitavad • Korralduste sõnastamisest • ADS-i ja KNR-i avaliku rakenduse tutvustus Koha-aadress peab viima kohale !!!

3. Aadressiandmete süsteemist

4. ADS-i haldussüsteem

5. Ehitisregister ja kohanimeregister on liidestunud • EHR andmed on migreeritud augustis • ADS-i anti üle hoonete ja korterite andmed • Rajatisi ja rajatiste osi veel ei ole • Kokku oli umbes 800 000 uut objekti • Oktoobris käivitati ka andmevahetus EHR-iga • KNR liidestus detsembris, andmevahetus on käivitatud

6. Andmed ADS-is • ADS-is on umbes 1 610 000 objekti • Objektidel on kokku umbes 1 miljon kehtivat aadressi • Üks objekt võib omada mitut aadressi ja sama aadress võib olla mitmel objektil • Liikluspindasid on ligikaudu 12900 • Väikekohtasid on ligikaudu 1200

7. ADS-i kohta saab infot Maa-ameti kodulehelt • Link ADS-i teemale Maa-ameti kodulehel (http://www.maaamet.ee/index.php?lang_id=1&page_id=471&menu_id=29) • Link KNR-i teemale Maa-ameti kodulehel (http://www.maaamet.ee/index.php?lang_id=1&page_id=505&menu_id=29)

8. Seadusandlusest

9. Õigusakte • KEELESEADUS Vastu võetud 21.02.1995. a seadusega (RT I 1995, 23, 334), jõustunud 1.04.1995. § 1. Eesti keele staatus (1) Eesti riigikeel on eesti keel. (2) Eesti keele ametliku kasutuse aluseks käesoleva seaduse mõttes on eesti kirjakeele norm Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras. • Eesti kirjakeele normi kehtestamise kordVabariigi Valitsuse 7. septembri 2006. a määrus nr 196 • KOHANIMESEADUS Vastu võetud 5.11.2003. a seadusega (RT I 2003, 73, 485), jõustumise aeg 1.07.2004. • Kohanimede eestikeelsuse kindlakstegemise kordVabariigi Valitsuse 22. juuni 2004. a määrus nr 226 • Pühendusnimede määramise kordVabariigi Valitsuse 22. juuni 2004. a määrus nr 227

10. Keelenõu saab Eesti Keele Instituudist • Keelenõuanne töötab praegu igal tööpäeval kella 9-12 ja 13-17 telefonil 631 3731 • http://www.eki.ee/

11. Keelenõuanne • http://www.eki.ee/keeleabi/ • Pöörduda saab ka kirjalikult:

12. Aadressiandmed • ADS määruse § 3 lõiked 1 ja 2, mille kohaselt: Aadressiandmed käesoleva määruse tähenduses on andmed, mille abil kirjeldatakse ning määratakse aadressiobjekti asukoht. Aadress on objekti asukohta osutav kirje või tunnus objekti leidmiseks geograafilises ruumis. • Maaüksused on aadressiobjektid, sest nad on maaga seotud objektid ja nende asukohta kirjeldatakse koha-aadressiga. • Tulenevalt eeltoodust ei saagi maaüksuste puhul vastandada koha-aadressi ja asukohaandmeid omavahel. • Seega peavad maaüksuste asukohaandmed (aadressiandmed) vastama ADS määruses toodud nõuetele. • Kuna üheski teises seadusandlikus aktis peale ADS määruse ei ole otseselt sätestatud mida mõeldakse asukoha andmete all, siis on see ainuke õigusakt, millest saab juhinduda.

13. ADS määruse rakendussätted §18 • (1) Alates käesoleva määruse jõustumisest määratavad koha-aadressid peavad olema määratud kooskõlas §-dega 5–11. • (2) Riigi infosüsteemi kuuluvate andmekogude pidajad peavad oma infosüsteemid käesoleva määruse § 12 lõikega 3 vastavusse viima hiljemalt 1. jaanuariks 2009. a.

14. ADS määruse rakendussätted 2 • (4) Maakatastris registreeritud maaüksuste (katastriüksuste) koha-aadressid viiakse koha-aadressi määraja poolt vastavusse §-des 5–11 toodud nõuetega hiljemalt 18 kuu jooksul alates käesoleva määruse jõustumisest. Objektiivsete takistuste ilmnemisel võib seda tähtaega vastava ajakava esitamisel pikendada 24 kuuni alates käesoleva määruse jõustumisest. • NB! 18 kuud saab läbi 01.07.2009.a. • 24 kuud saab läbi 01.01.2010.a.

15. ADS määruse rakendussätted 3 • (5) «Riiklikus ehitisregistris» registreeritud hoonete ja hooneosade koha-aadressid viiakse koha-aadressi määrajate poolt vastavusse §-des 5–11 toodud nõuetega 24 kuu jooksul alates käesoleva määruse jõustumisest. Objektiivsete takistuste ilmnemisel võib seda tähtaega vastava ajakava esitamisel pikendada 36 kuuni alates käesoleva määruse jõustumisest. • NB! 24 kuud saab läbi 01.01.2010.a. • 36 kuud saab läbi 01.01.2011.a.

16. Milleks korrastada aadressiandmeid? Rahvaloendus

17. Koha-aadresside korrastamine • I etapp: Kohanimede korrastamine Palume omavalitsustel kohanimed (sealhulgas aadressikohad) üle kontrollida. • II etapp: Maaüksuste koha-aadresside korrastamine • III etapp: Hoonete ja hooneosade koha-aadresside korrastamine

18. Etapilisus on tinglik • Kui mingis piirkonnas muudetakse väikekohtade või liikluspindade nimesid siis peab samaaegselt läbi mõtlema ja muutma ka maaüksuste ja hoonete aadressid selles piirkonnas! • Ühes piirkonnas tehtavad muudatused tuleb teha võimalikult lühikese ajavahemiku jooksul, et vältida lisaprobleeme mitme aadressi samaaegse kasutusega.

19. Andmekäive

20. Andmete esitamine • Rahvastikuregistrile (Andmevarale) tuleb kohanimede ja koha-aadresside määramised ja muutmised esitada eraldi – kuni RR liidestub ADS-iga (loodetavasti 2010.a.) • Äriregistrile (kontaktisik Maris Tudre) tuleb esitada kohanimede ja koha-aadresside määramised ja muutmised esitada eraldi – kuni ÄR liidestub ADS-iga (2009 teisel poolel)

21. Muudatuste elluviimise probleemid • Nimed siltidel elavad oma elu • Mis on kinnistu nimi (kinnistu aadress?) kas see on see mis on katastriüksuse aadressiks? Või see mis on kinnisturaamatu registriosa nimi? • Minu talu nimi ei ole sama mis kinnitu nimi • Talu nimena tuntakse elanike perekonna nime ja see on ka postkastil ja majasildil paraku ei ole need nimed ADS-is

22. Praktilised küsimused ja näited • Kohanimede määramisest • Koha-aadresside määramisest • Koha aadressid mis ei vasta nõuetele • Koha-aadressid, mis ei ole soovitavad • Korralduste sõnastamisest

23. Kohanimede määramisest

24. Kohanimeregister ja kohanimekohustus • Kohanimed tuleb registreerida Riiklikus Kohanimeregistris (edaspidi kohanimeregister). Õiguslik alus kontrollida! • Kohanimeregistri volitatud töötleja on alates 01. juulist Maa-amet • Kohanimeseaduse § 4 lg 1 kohaselt on kohanime kohustus järgmistel objektidel: 1) haldusüksus;2) osavald ja linnaosa;3) asustusüksus;4) tänav, väljak või muu asustusüksusest väiksem nimeobjekt, mille nime kasutatakse aadressis; (NB! need on väikekohad ja liikluspinnad!)5) raudteejaam, rongi- või muu ühissõidukipeatus, lennuväli või -jaam, sadam, tuletorn;6) riigimaantee, kohalik maantee ja eratee.

25. Samanimelisuse probleem • Liikluspinnal sama nimetuum koos erinevate liigisõnadega samaaegselt käibes olles tekitab probleeme Näiteks kui ühes vallas on kasutusel üheaegselt Kase tee ja Kase tänav, Kaasiku tee ja Kaasiku tänav Probleemne on ka ühe nimetuuma kasutamine väikekoha ja liikluspinna kohta Saku valla näide: Saku alevikus on kasutuses Kalda tänav ja Kalda tee ning Saku vallas, Metsanurme külas on olemas ka Kalda aiandusühistu Soovitame kohalikel omavalitustel tagada üheselt mõistetav aadressisüsteem. Samas vallas ei ole soovitav määrata sama tüvega kohanimesid erinevatele aadressikohtadele.

26. Liikluspindade ebasoovitav ruumiline paiknemine

27. Liikluspindade ruumilise paiknemise kohta • Liikluspind peab olema järjest läbitav • Lühikesed harud (kuni 4 maaüksust) on lubatavad kuid pikemad kõrvalharud tuleb nimega eristada • Numberlisandid peavad olema loogilises järjestuses määratavad • Põik on põhitänavast hargnev mitte lahus asuv teelõik • Kui ristmik ei ole otse läbitav siis on otstarbekas ka liikluspinna nimi anda erinev

28. Väikekoha kuju

29. Väikekohtade ruumilise paiknemise kohta • Väikekoht peab koosnema üldjuhul ühest kinnisest polügoonist. • Erandjuhtudel võib koosneda ka mitmest lahustükist (näiteks kui tee läheb läbi) • Kindlasti tuleb vältida mitmetest pisikestest tükkidest koosnevate või nö auguliste väikekohtade moodustamisest. • Väikekohta ei ole üldjuhul otstarbekas moodustada kui on võimalik kasutusse võtta liikluspindade järgne adresseerimine.

30. Liigisõna määramise eripärad • Teeseaduse tähenduses: § 6. Tänav Tänav on linnas, alevis või alevikus paiknev tee, mis on ehitatud või kohandatud sõidukite või jalakäijate liiklemiseks. • Aadressisüsteemi ja kohanime määramisel liigisõna piiranguid kehtestatud ei ole. • Seega võib linnas olla liigisõnaks tee (näiteks Mustamäe tee Tallinnas) ja külas võib olla liigisõnaks ka tänav. • Omavalitsus siiski otsustab ise, milliseid liigisõnu kuskil on otstarbekas kasutada.

31. Liikluspinna nime määramise ohud omavalitsuste piiril Vältida tuleb lähestikku asuvate hoonete ja maaüksuste korral ühesuguste lähiaadresside määramist !

32. I etapp: Kohanimede korrastamine • Võtta kohanimeregistrist väljavõte kohanimede kohta, kontrollida millistel puudub kehtestamise õigusakt • Võtta katastri andmed (ftp server – kasutusõigusi annab Katastriteabe osakond Priit Kuus tel. 6750843). • Numereeritud maaüksuste nimede kontrollimine – kas on vaja aadressikoht kehtestada?

33. I etappmida teha • Haldusmenetluse läbiviimine • Väikekohtadele nimede määramine • Liikluspindade nimede määramine • Samaaegselt on otstarbekas viia läbi haldusmenetlus ka katastriüksuste ja hoonete aadresside määramiseks (muutmiseks)

34. I etapp: kuhu mida esitada Kohanimeregistrile tuleb esitada väikekohtadele ja liikluspindade nimede määramise õigusaktid! • Üldjuhul on vaja esitada volikogu otsused kohanimede kohta ja skeemid kohanimeregister@siseministeerium.ee • See meiliaadress on suunatud nii Maa-ametile kui ka Siseministeeriumile! • Andmed registreeritakse Kohanimeregistris Õigusaktid peavad olema korrektselt vormistatud koos vastavate allkirjade ja pitsatitega! Skeemid lisatud!

35. Katastriüksuste aadressimuudatused • Katastriüksuste koha-aadresside (sealhulgas KÜ nimede) määramise õigusaktid esitatakse koos kandeavaldusega maakatastrile! Skeeme lisada ei ole vaja. • Seega meiliaadressil: kohanimeregister@siseministeerium.ee ei ole vaja saata katastriüksuste ega hoonete koha-aadresside määramise ega muutmise õigusakte vaid liikluspindade ja väikekohtade kohanimede määramise õigusaktid!

36. Levinud vead kohanime kohta 1 • Kohanimi peab olema üldjuhul eestikeelne ja omastavas käändes, ei või sisaldada numbreid ega lühendeid (näiteks ei vasta nõuetele: Trelli I AÜ, Proletarskaja tänav; Büko AÜ; Kirss AÜ; Tipi A-1 AÜ; Linna-2 AÜ; Silikaat; Ret; Niidu AD) • Peab võrdlema ka liigisõnad üle – kas on tee või tänav? • Liikluspindade ja väikekohtade kohanimedes ei ole otstarbekas korrata linna, linnaosa ega küla nime (näiteks: AÜ Kohtla-Järve Tabori; Türisalu 2 AÜ) • Kohanimed peavad olema kas üheosalised või sidekriipsuga ühendatud, omastavas käändes (nõuetele ei vasta näiteks: Meie Aed AÜ; Romantik Käva AÜ; Maa Sool AÜ; Tagaoja Vigvam AÜ) • Kohanimes ei või olla numbreid (nõuetele ei vasta näiteks: Keemik-3 AÜ; Tammiku I põik) • Tuleb vältida eksitavat sarnasust (Näiteks Kohtla-Järvel: Roheline tänav on Järve linnaosas, lisaks on veel kasutuses Sirgala Roheline tänav Järve linnaosas ja Viivikonnas on ka Roheline tänav

37. Levinud vead kohanime kohta 2 • Aadressisüsteem peab olema loogiliselt ja lihtsalt üles ehitatud. Väikekohtade (aiandusühistute) korral võib kaaluda näiteks väikekoha nimest loobumisele ja liikluspindade järgsele adresseerimisele üle minekut • Kas on pühendusnimi? Näiteks Narvas: Koidula tänav, Akadeemik Maslovi tänav, Puškini tänav, Lavretsovi tänav, Weizenbergi tänav, Juhhanovi tänav; Sillamäel: Gagarini, Gorki tänav, Majakovsk, Nekrassovii; Vaivaras: Buschi tee, Katsnovi tee – Pühendusnimedes peab ka eesnimi olema välja kirjutatud • Nimi peab olema üldjuhul omastavas käändes (näiteks ei vasta nõuetele Heitvetepuhastusjaam tänav ja Mäealune tee ) • Nummerdatud tänavad tuleks võimalusel ümber nimetada ja juurde neid nimetada ei või (näiteks: 1. Paemurru tänav ja 4. Roheline tänav) • Liigisõna peab olema väikese tähega (mitte Pikse Põik vaid Pikse põik)

38. Koha-aadresside määramisest

39. II etapp: Maaüksuste koha-aadresside korrastamine • Maaüksuste koha-aadresside veelkordne kontroll ja vajadusel koha-aadresside muutmine • NB! haldusmenetluse läbiviimine! • Mitme asustusüksuse nime kõrvaldamine. • Puuduvate liikluspinna liigisõnade lisamine maaüksuste aadressidesse • Keelatud sümbolite kõrvaldamine (rooma numbrid, sulud, võrdlusmärgid, komad, punktid, sidekriipsud, kaldkriipsud, suurtähed jne) • Keelatud lühendite ja parasiitsõnade kõrvaldamine (kr, mü, kü, krunt, nr., maatükk, kinnistu jne) • Kohaliku omavalitsuse korraldus esitatakse katastripidajale koos kandeavaldusega. Suurema hulga aadresside korral võib vormistada ka tabelkujul – KÜ tunnus - vana koha-aadress - uus koha-aadress.

40. Kohanimenõukogu soovitused:http://www.eki.ee/knn/

41. 25.02.1995.a. Vabariigi Valitsuse kohanimekomisjoni pöördumine kohalike omavalitsuste poole • oht, et ametlikult kinnistatakse eesti õigekirjutuse seisukohalt sobimatuid nimekujusid • aja- ja kultuurilooliselt põhjendatud muukeelsed nimed vähemusrahvuste põlistel asualadel on lubatud • ei ole soovitatav talunimeks kinnistada praeguste asukate perekonnanimesid – pühendusnimed pannakse peale inimese surma

42. Näiteid kaardilt

43. Eesti vähemuskeeled • Rootsi asustusala • Ruhnu, • Vormsi, Noarootsi, Riguldi, Osmussaar, • Pakri saared, • Vihterpalu, • Naissaar

44. Vene asustusala: Peipsi põhjarannik (Vasknarvast Alajõeni), läänerannik (Mustvee, Kasepää vald, Kallaste, Peipsiääre vald, Piirissaar), edelarannik (Beresje)

45. Numereerimist tuleb vältida • Maaüksuste nimed võib panna kas lähedaste loodusobjektide järgi või kasutada vana üksuse nime mõne täiendiga (Uue-, Vastse- vms) või teisendada teda muul viisil (nt Kerba talu lisatalu, mis metsa veeres, võib kanda nime Kerbametsa jne). • Vaadake ADS rakendusest ajaloolisi kaarte! • Võib ka panna täiesti uue kohanimeilmelise nime. • Igal juhul välditagu aga talunimede nummerdamist ("Põllu 1", "Põllu 2" jts). NB! Kavas on teha kohanimeseaduse muudatus millega tuuakse sisse uus regulatsioon katastriüksuste kohanimede nõuetesse

46. Kohanimemittevajavad maaüksused • Kui kohanimenõue maaüksustele kehtestatakse, siis tuleb eristada need üksused mis kohanime ei vaja

48. Vana kirjaviis • Vanas kirjaviisis nimesid tuleb parandada kohapealse häälduse kohaselt. • Näiteid: "Sabbariko" -> Sabariko ~ Sabariku; "Nottisauna" -> Notisauna; "Niggula" -> Nigula; "Otti" -> Oti; "Pedikarle" -> Peedikaarle;

49. Eestikeelsed talunimed on kõik omastavakujulised • Seega tuleb parandada need, mis senistes nimekirjades on nimetavas käändes ("Niglas" -> Niglase; "Sepasaun" -> Sepasauna; "Põllunurk" -> Põllunurga). • Sellised eesnimelised talunimed, mis ei vasta nende nimede üldtarvitatavale omastavale käändele, nt Peetre, Kaarle, Mihkle, Pärtle, Hindreki, Andrekse, võib parandada, kui nad ei hääldu nii ka koha peal (kirjakeeles oleksid Peetri, Kaarli, Mihkli, Pärtli, Hindreku, Andrese).

50. Kokku- ja lahkukirjutamine • Mitmesõnalised nimed soovitatav kokku kirjutada: "Küüni-Saare" -> Küünisaare; "Vabadiko Pealse" -> Vabadikopealse ~ Vabadikupealse; • Sidekriipsu kasutamine on põhjendatud juhul, kui lähestikku on mitu ühenimelist talu ja teistele peale ühe on lisatud hargtäiend, nt Lepiku, Mäe-Lepiku, Oru-Lepiku; • Kui selline eristav tunnus on lisatud kõigile nimedele, siis on otstarbekas rakendada tavalist kokkukirjutust, nt Jürilepiku, Mäelepiku, Orulepiku; • Kui eesnimi liitub liitsõnale või liitmoodustisele eesnimest ja üldsõnast, tuleb tarvitada sidekriipsu ning eesnimi sidekriipsu järel kirjutada suure algustähega, nt Mõnuvere-Hendriku, Kedekubja-Juhani, Pärtsima-Peetri, Tagaküla-Endriku, Mäekiisa-Aadami, Tiitsutooma-Mihkli. • Eesti kohanimede kokku- ja lahkukirjutamise reegleid http://www.eki.ee/knn/knqigek.htm).