Energiamajanduse planeerimine kohalikes omavalitsustes. Võimalused ja väljakutsed.

1. Energiamajanduse planeerimine kohalikes omavalitsustes. Võimalused ja väljakutsed. • Aare Vabamägi, KOV valdkonna projektijuht • SA KredEx

2. Ettekande sisu. Energiaplaneering Energiamajanduse planeerimise protsess Tasuvusuuring Kaugküte, kohalik kütus, soojuspump? Planeerimise võimekusest Metoodika uuendamisest

3. Energeetika areng • 2020 – 2050 EL • EPBD • RES • 2020 Eesti • Hoonete energiatõhusus 2013 • Taastuvate energiaallikate kasutamine (CHP, maasoojus) • Uued tehnilised võimalused (soojuspumbad) • Elektri vabaturg • Korterelamute ja hoonete renoveerimise toetused

4. Energiaplaneeringu eesmärk Energeetika planeerimise eesmärk on ära kasutada maksimaalselt eelised, mida pakub ühiskonnale energiaressursside optimaalne kasutamine.

5. Energiakava Energiamajanduse arengukava annab ülevaate hetkel omavalitsuses kasutusel olevast energiakasutuse mudelist, määratleb prioriteedid ja tegevuskava uuendusteks.

6. Energiakava Energeetika arengukava on tulevikule orienteeritud dokument, mis aitab koondada tähelepanu prioriteetidele ja töötada välja energeetika arenguks vajalikke projekte ning taotleda investeeringuid.

7. Energiaplaneering… aitab langetada objektiivseid otsuseid energiakasutusega seotud küsimustes omavalitsuse tasandil aitab tagada soodsaima hinnaga soojus-varustuse teenuse (arvestades mõju KOV eelarvele) võimaldab vähendada keskkonna saastatust kohalikus mastaabis, soodustada kohaliku kütuse kasutamist ja stimuleerida kohalikku majandustegevust. (Rakvere, Kuressaare, Avinurme, Tõstamaa, Kadrina, Tamsalu jpt)

8. Energiaplaneering… aitab kindlustada, et kohalik energeetika infrastruktuur rahuldab planeeritud majandusarengu energiavajadusi sisaldab energeetika strateegiliste teemade koordineerimise aspekti (näiteks kohaliku soojusvarustussüsteemi renoveerimine) aitab täita riikliku arengukava nõudmised Eelkõige õigete investeerimisotsuste tegemiseks!

9. Energiaplaneerimise tasandid Riiklik Maakondlik või regionaalne (Setomaa) Linna, valla (Rakvere, Tallinn, Kuressaare, mitmekümnes KOV-is on energiaplaneering teostatud aastaid tagasi, mõnes uuendatud - Ridala) Asula - näiteks kaugküttesüsteemi edasise arendamise seisukohalt teostatud energiaplaneering (Avinurme, Tõstamaa, Viru - Nigula) Hoonete grupp – näiteks koolihoonete kompleksi soojusega varustamiseks energiakava (Väike-Maarja) Hoone – Hoone energiakava või energiaaudit hoone rekonstrueerimiseks (Rakvere, Ridala jpt).

10. Energiamajanduse planeerimise protsess Energeetika arengukava väljatöötamise esimeses järgus tuleb saada selge ja võimalikult täpne ülevaade energia tarbimisest oma piirkonnas. Kas energiatarve on kasvava või kahaneva iseloomuga?

11. Energiamajanduse planeerimine, konsultandi kaasamine. Mõned eelised, mis kaasnevad spetsialistide palkamisega energeetika arengukava koostamiseks: erialaspetsialisti tehnilised või planeerimisalased oskused ja kogemused, sõltumatu arvamus ja võime olemasolevate andmete korrektsuses kahelda ja kontrollida, piisavalt aega andmete intensiivseks kogumiseks ja analüüsiks võrreldes omavalitsuse piiratud ajalimiidiga, põhilised otsustajad ja potentsiaalsed finantseerijad usaldavad erialaspetsialisti sõltumatut arvamust,

12. Tasuvusuuring. Kõik projektid mõjutavad kohalikku elanikkonda nii positiivsest kui ka negatiivsest küljest. Millises osas rohkem, see tuleks määratleda tasuvusuuringu käigus tehtava riskianalüüsiga. Näiteks kas projekti elluviimine mõjutab positiivselt kohalike elanike tööhõivet, töökohti tekib juurde katlamaja ehitusel või selle juhtimisel.

13. KOV kulud energiale Täna • Hooned soojuse tarbega 300 kWh/m² Tulevik • Renoveeritud energiatõhusad hooned, soojustarve väheneb, 100 kWh/m²- tulevikusehitatakse liginullenergia tarbega kulutõhusad hooned, EPBD)

14. Energiaefektiivsed kortermajad Tänane soojustarve ligikaudu • 160 – 200 kWh/m² kohta aastas. Tulevikus, peale kompleksset renoveerimist, • 50 – 60 kWh/m² kohta aastas. • (näited olemas juba täna!) Mis on energiasäästlik ja tervislik korterelamu ja kuidas teda selliseks teha, selleks on KOV-il võimalik koostöös SA KredEx-iga korraldada kohapealseid infokoosolekuid.

16. Kohalik kütus kaugküttekatlamajas • Puitu kasutav kaugküttesüsteem aastase müügimahuga 4500 MWh ja trassidega 1 km kasutab ligikaudu 3700 ruumimeetrit puitu aastas hinnaga115 000 EUR. • 4-5 katlamaja teenindamisega seotud kohalikku elanikku saavad sissetulekuks 31 000 EURaastas –nimetatud summad jäävad paikkonda ja toidavad ka kohalikku eelarvet.

17. Gaaskütus kaugküttekatlamajas • Eelnevalt toodud müügimahuga kaugküte kasutaks 646 000 kuupmeetrit maagaasi maksumusega 213 000 EUR • Selline hulk raha lahkub paikkonnast igal aastal. • 1-2? Kohalikku elanikku on palgatud katlamaja teenindama saades aastas12 000 EUR– nimetatud summa jääb paikkonda ja toidab ka kohalikku eelarvet.

18. Kasu paikkonnale Puitu kasutav • 115 000 + 31 000 = 146 000 EUR Gaasi (õli) kasutav • -213 000 + 12 000 = -201 000 EUR Tulemus • - 55 000 EUR

19. Energiaplaneering tänases olukorras • Olemasolevad soojustarbijad – nende tarbimine lähima 10 aasta jooksul (kompleksse renoveerimise mõju ) vähendab soojuse tarvet kuni 40% • Kas seejärel on kaugküte väikeasulas elujõuline? (Alla 3000 MWh käibega) • Tarbimisest lähtuvalt tuleb uuendada soojuse tootmise ja edastamise taristut.

20. Energiamajandus • Mida teha kaugküttega, kui soojustarve väheneb 40% ja trasside kadu on seejärel 20 - 30%? • Analüüs kaugkütte alternatiividele energiatarbe vähenemise tingimustes. • Alternatiivide leidmisel ei tohi määrav olla vaid soojuse hind! • Kohaliku ressursi ja tööjõu kasutus peaksid olema kaalukad argumendid.

21. Kaugküte • Kaugküte on jätkusuutlik, kui võimaldab tagada pikaks ajaks kindla, usaldusväärse, hajutatud kütuseriskidega, efektiivse, põhjendatud hinna ning keskkonnanõuetele ja tarbija vajadustele vastava soojusvarustuse. • Sobib paika kus on piisavalt tarbijaid ja soojuse edastamine on ilma põhjendamatute kulude ja kadudeta. (Riigikontroll)

22. Tarbimise vähenedes püsikulude osakaal kasvab ja saavutab taseme, mille juures võib tekkida (kas vaid näiliselt?) odavamaid alternatiive Alternatiividele üleminek eeldab põhjalikku analüüsi koos kaasnevate riskide hindamisega. Kaugküte on kohati sotsiaalabi vorm. Kas kaugküte igal juhul?

23. 226-st KOV-ist 151-s kasutatakse kaugkütet Ligi 50% soojusest toodetakse importkütusest (üle 40% maagaasist) Kaugküttepiirkonnad on kehtestatud ilma eelneva põhjaliku analüüsita Enamik KOV-e ei ole suutelised ise kaugkütte hinda reguleerima. (Riigikontroll) Kvoodiraha jagati hoonete renoveerimiseks ilma energiakava (energiaaudit) olemasoluta? (Postimees) 226-st 56-l on arendusvõimekus (Regionaalminister hr Kiisler) Planeerimisvõimekus?

24. Vastuolud mõtteviisis? • Veemajanduse uuendamine lõppenud aga plastpudeliga veeautomaat endiselt nurgas mulksumas? • Kaugküttetrassi uuendasime ära aga vallamaja kütteks paneme soojuspumba? • Tänavavalgustuse tööaega piirame aga ametiauto kütusekulu on endiselt kuni 15 liitrit 100 km kohta?

25. Mõtlemiseks • Veeautomaat tarbib aastas MWh elektrit ja heidab tonni CO2, ei toida KOV eelarvet. • Soojuspump heidab 3 MWh kohta tonni CO2, ei toida KOV eelarvet maksudega. • Eelnimetatud ametiauto kulutab aastas 45 MWh energiat ja heidab 6 tonni CO2 võrdluseks • Korralikult soojustatud 150 m² köetava pinnaga elamu tarbib aastas 8 MWh.

26. Üldplaneering Asustus ja teed kavandatud selliselt, et igapäevatoimingud oleksid väikese energiatarbega. Lasteaed, kool, kauplus, elamud, tööstuspark jne ühendatud valgustatud kergliiklusteega ja liikumiseks lühikese ajakuluga. Soojavarustus kompaktsel alal, kaugkütte puhul väikeste trassikadudega.

27. Uuendatud metoodika! • Uus olukord (madala energia tarbega hooned) ja uued tehnoloogiad (soojustagastusega õhuvahetus soojuspumba kaasabil, päikesepaneelid jne) nõuavad ka planeeringute uuendamist energiamajanduse osas. • Planeeringuks on vaja kasutada uuendatud metoodikat. • Kohaliku sotsiaalse mõju sügavam analüüs ja arvestamine alternatiivide võrdlusel, suutlikkus jätkuda.

28. Planeerimise uuendatud metoodika • Peab välistama või tõsiselt juhtima tähelepanu võimalikele investeeringu luhtumise riskidele (Näiteks. Peale kortermajade soojustamist ja KOV hoonetele soojuspumpade paigaldamist muutub kaugküte üha kallimaks, aga uued abirahadega saadud soojustrassid said just maasse ja biokütuse katel paika..) • Kaugkütte arendamisele miinimumnõuded (kW meetri trassi kohta või kWh meetri trassi kohta)

29. Meelespea Kohalik kütus Madal energiatarve Vabastab rahalised vahendid arendustegevusteks (KOV) või jätab rohkem raha muudeks kuludeks (elanikud) • Energiale kulutatud raha ringleb kohalikus kogukonnas, andes tööd ja makse eelarvesse. • Jätkusuutlik on KOV kus läheduses on töökohad.

30. Aare Vabamägi SA KredEx Tänan kuulamast!