Mitmekultuuriline õendus ( multicultural nursing)

1. Mitmekultuuriline õendus (multicultural nursing) http://www.southnassau.org/images/multicultural2.jpg

2. Kultuuri definitsioone • Kultuuri defineeritakse mitmel viisil, üks ja kõikehõlmav definitsioon puudub • Kõik mõtlemise, käitumise ja tootmise viisid, mida antakse inimpõlvede kaupa edasi nii suuliselt, kirjalikult kui arhidektuuri kaudu. Kultuur on kõik see, mis levib mittegeneetilisel viisil.

3. Kultuuri definitsioone • Kultuur on ühe grupi ühine omadus, kellel on ühine keel, territoorium, kes tunnevad vastutust üksteise eest ja tunnustavad üksteise identiteeti. • Kultuur sisaldab endas grupi edasikestmise küsimusi, ideaale ja väärtusi kandvaid käitumisreegleid ning materiaalseid vahendeid (tööriistad ja kõik muud inimese poolt valmistatud vahendid)

4. Kultuuri definitsioone • Kultuur hõlmab kõiki igapäevaelu ilminguid, nii riietust, hügieeni, tervitamist, suhtlemist, söömist, tunnete väljendamist või mitteväljendamist jne. Kultuur on kõiges, mis meid ümbritseb • Kultuur koosneb sümbolitest, keelest, väärtustest, normidest, rituaalidest. Koos arusaamade, käitumise , suhtumise ja materiaaalse kultuuriga loovad inimestele ainuomase kohanemisvõime ümbritseva keskkonnaga

5. Sümbolid ja keel • Sümbol on mingi heli, objekt või sündmus, millele on mingi grupp kindla kokkuleppelise tähenduse omistanud (kristlastel näiteks ristimärk) • Kõige tähtsam sümbol on keel – helide ja žestide kogum, mille tähendus on kindlale kasutajagrupile üheselt mõistetav, kujuneb ühel geograafilisel alal • Erinevad sotsiaalsed grupid kasutavad erinevat keelt ehk murret ehk dialekti

6. Sümbolid ja keel • Keel aitab mõista maailma , keel kujundab mõtete vormi ja sisu • Võõra keele õppimine tähendab sisenemist teise kultuuriruumi, teistsugusesse eluviisi. Keele abil antakse edasi hinnanguid, identiteeti

7. Normid ja väärtused • Käitumisreeglid kuuluvad iga sotsiaalse grupi tunnuste hulka . Käitumisreegleid nimetatakse sotsiaalseteks normideks • Tavad, kombed, rituaalid ja moraalinormid • Kokkuleppelised sobivad normid (hügieeninormid, viisakusavaldused...)

8. Normid ja väärtused • Mittesobivad normid ehk vastuvõetamatu käitumine ehk tabu • Reguleeritakse igapäevase üldise hukkamõistuga (hügieeninormide mitte järgimine ) või seaduslike regulatsioonide abil (varastamine)

9. Rituaalid • Rituaalid - igas ühiskonnas oma rituaalid, sümboolika. Rituaali eesmärk on tugevdada kollektiivseid väärtusi, viia inimese püüdlused ja emotsioonid tseremoonia abil grupi kontrolli alla. Ühest elufaasist teise liikumise märgistamine rituaalide abil. Sündimisega, abiellumisega, matustega seotud rituaalid, meheks-naiseks kuulutamine, laste ristimine jne

10. Subkultuurid • Väga suur erinevus ühe ühiskonna erinevate alagruppide elustiilis Erinevused väärtustes, arusaamades, normides ja käitumises tekivad alati kui ühiskonna liikmete juurdepääas üldisele kultuurile on erinev. Sõltub tööjaotusest, võimust, prestiižist Näiteks rassilised, etnilised, religioossed vähemused, kutsealased subkultuurid jne

11. Kultuuri alaliigid Subkultuur - Alagrupid ühiskonnas, kelle elustiil erineb üldisest. Subkultuurid tekivad alati, kui ühiskonnaliikmete juurdepääs üldisele kultuurile on erinev. Mida keerulisem on ühiskond, seda tõenäolisemalt on seal ka väga mitmekesiseid subkultuure, alates juba tööjaotusest tulenevatest alakultuuridest – advokaadid, arstid. Grupi liikmed kasutavad sarnast keelt, eriala mõisteid, riietust, žeste, sümboleid, žargooni, millest teised aru ei saa jne. Massikultuur – tänapäeva idustriaalühiskonna kultuur, mida iseloomustab kultuuriväärtuste tootmine laiadele massidele ja nende levitamine massimeedia kaudu Kõrgkultuur ehk elitaarne kultuur – massikultuuri vastand, koosneb asjadest, mida naudivad ja mille eest maksavad jõukad ja mis oma erakordsuses on mõeldud ja kättesaadavad kitsale ringile, eliidile (raha- ja vaimueliidile). Nendeks asjadeks võivad olla kuulsate moeloojate looming, kunstiteosed, gurmaanlus, autod vms. Vastandumine massi keskmisele maitsele.

12. Kultuuriline homogeensus ja heterogeensus • Homogeense ühiskonna tunnuseks on sarnase nahavärviga inimesed, kes räägivad sama keelt, kellel on sarnane religioon. Suuri erinevusi erinevate etniliste gruppide vahel ei ole • Heterogeensus tuleb esile rahvuste silmatorkavas erinevuses, keeles, kultuuris. Sellises ühiskonnas tuleb esile mõiste vähemusgrupp ja domineeriv grupp

13. Rahvus, rass, religioon • Rahvus väljendab rahvuslikku tagapõhja, kultuurilist erinevust. Keel, välimus, tavad, perekonnanimed iseloomustavad rahvust • Rassi on keeruline defineerida. Tänapäeval ei eksisteeri ei füüsilise välimuse ega geneetilise koodi järgi puhast rassi. Rassi mõiste on sotsiaalselt konstrueeritud, rass on pidevalt muutuvate tähenduste kompleks. Gruppide erinev majanduslik, sotsiaalne ja poliitiline mõjuvõim ühiskonnas määrab ära rassi tähtsuse ja tähenduse.

14. Sallivus ja etnotsentrism • Sallivus – eelduseks demokraatlikule mitmekultuurilisele (multikultuursele) ühiskonnale . Erinevad rahvused, etnilised grupid sallivad ja aktsepteerivad üksteise kultuurilisi erinevusi. • Etnotsentrism-sügavalt juurdunud rigiidne oma-võõra esiletoomine. Stereotüüpsed negatiivsed kujutelmad, vaenulikud hoiakud teise kultuuri suhtes. Enda kultuuri peetakse moraalselt väärtuslikumaks, “õigeks”, tähtsamaks. • Ksenofoobia – vihatakse neid, kes on teistmoodi

15. Mitmekultuurilisuse tähendus õenduses • Madeleine Leininger –esimene õde-uurija, kes tõi valdkonda mõiste “multicultural nursing care” Leiningeri peetakse “elavaks legendiks”, kes antropoloogia doktorina oma uurimistöös ühendas mõisted ”kultuur” ja “õendusabi”

16. Culture care: Diversity and Universality Theory • ...on teooria, mis sai ülemaailmse kuulsuse, sest kultuuriliste eripäradega arvestamist peetakse 2o-21 saj olulisemaks trendiks õenduses. Demograafilised muutused jätkuvad, mistõttu üha rohkem läheb vaja õendusabi osutamist erineva kultuuritaustaga patsientidele

17. Culture care: Diversity and Universality Theory • Leininger nimetab mitmekultuurilise õendusabi eesmärgiks kultuurispetsiifilise abi osutamist patsientidele • Kesksed mõisted Leiningeri teoorias on: kultuur, väärtused, kultuuridevahelised erinevused, rass, etnotsentrism, kultuurišokk, etnograafia kui uurimismeetod

18. Culture care: Diversity and Universality Theory • Leininger rõhutab vajdust arendada õdede kultuurialast kompetentsust, et osutada “õrnale-haavatavale(kultuurilise erinevuse tähenduses) ühiskonna grupile “ vajadustele vastavat holistlikul põhimõttel ja kultuurilist eripära arvestavat õendusabi

19. Leiningeri teooriast edasi arendatud mudelid • Giger and Davidhidzar Transcultural assesment Model • Purnell Model for cultural competence • Campinha-Bacoteś Model of cultural competence in Health Care Delivery

20. Kultuuriline kompetentsus(cultural competence)