Tallinnas elavate puudega inimeste e-teenuste kasutamise võimaluste ja lisavajaduste uuring

1. FocusIT * TLÜ * TPIK Kaido Kikkas 29.05.07 Tallinnas elavate puudega inimeste e-teenuste kasutamise võimaluste ja lisavajaduste uuring

2. Uuring • 2006. aasta lõpp • Tallinna Linnakantselei tellimus • Eestis üle 113 000 inimese, 8,4% elanikest. Tallinnas ca 17 500 (2006. aasta alguse seis)‏ • Osalesid erinevate puuetega inimesed ja nende tugiisikud, 85% vastanutest elab Tallinnas

3. Algsed uurimisküsimused • millised on puudega inimeste erivajadused arvuti kasutamiseks vajaliku tehnoloogia osas • millised on nende praegused võimalused interneti ja sellele eelduseks oleva arvuti kasutamiseks • millist infot nad põhiliselt Internetist otsivad • milliseid e-teenuseid puudega inimesed üldse kasutavad • milliseid Tallinna linna poolt pakutavaid e-teenuseid puudega inimesed teavad ja kasutavad;

4. ... • milline on puudega inimeste rahulolu Tallinna linna poolt pakutavate e-teenusega • milliseid teenuseid ja toetusi peaks puudega inimesed saama kasutada või taotleda Interneti vahendusel • millised on puudega inimeste ootused Tallinna poolt pakutavate e-teenuste suhtes • millised on puudega inimeste probleemid e-teenuste või e-toetuste kasutamisel

5. Vastajate statistika • 273 täitis ankeedi ise paberil, 15 täitis e-ankeedi, 60 kasutas teise inimese abi, 1 ankeet oli täitmata • 55% oli üle 50, 29% 30-49 ja 15% 18-29-aastased • Naisi 54%, mehi 46% • 75% eestlased, 21% venelased, 3% teised • 85% valdab eesti keelt, 70% vene keelt ja 25% inglise keelt

6. Puueterühmad • liikumispuue 38%, • nägemispuue 35% • kuulmispuue 19% • kõnepuue 9% • vaimne puue 8% • muu puue 8% • vaimupuue 2%

7. IT • 56% vastajatest on kasutanud arvutit, 35% ei ole (9% ei vastanud?)‏ • 29% kasutab arvutit iga päev, 16% iga nädal, 5% mitu korda kuus, kuid mitte iga nädal, 2% kord kuus ja 5% vähemalt kord aastas, kuid mitte iga kuu • Internetti on kasutanud 49% vastajatest. 25% vastajatest kasutab internetti iga päev, 17% iga nädal, kuid mitte iga päev, 4% mitu korda kuus kuid mitte iga nädal, 2% kord kuus ja 3% vähemalt kord aastas, kuid mitte iga kuu.

8. Oskused • Oma arvutioskust hindavad 7% väga heaks, 15% heaks ja 27% rahuldavaks (= 49% positiivne)‏ • 6% väidab, et nende puudega ei ole võimalik arvutit kasutada • 36% ütleb, et nad ei oska arvutit kasutada

9. Koolitusvajadus • 50% tunneb vajadust arvuti- või internetikoolituse järele, 38% ei tunne ning 5% väitis, et nende puudega ei ole võimalik õppida arvutit kasutama • 36% vastajatest tunneb vajadust arvutitarkvara kursuse järele, 28% internetikoolituse järele, 26% arvuti hooldamise ja turvalisuse koolituse järele ja 11% vajab koolitust muus valdkonnas

10. Varustatus • Peaaegu iga teine vastaja märkis ära, et tal on oma arvuti kodus • 20% vastajatest vastas, et neil on oma arvuti, mis on vähem kui kolm aastat vana ja 25%-l vastajatest on arvuti, mis on rohkem kui kolm aastat vana • 41%-l vastajatest on Interneti püsiühendus kodus • NB! Tuntav paranemine võrreldes 1999. aastaga!

11. Koolituse peamised pakkujad • Tallinna Puuetega Inimeste Koda (Endla 59)‏ • Pimedate Ühing • Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus • Vaata Maailma • NB! Kus on nn. tavakoolitajad???

12. Peamised järeldused • Arvutikasutuse osakaal on ikkagi kaugelt liiga väike. Arvutit ei kasuta 35% vastanutest, vaid 45% (alla poole) kasutab vähemalt kord nädalas. Arvestades IT potentsiaali nende inimeste jaoks on tulemus puudulik • Keeleoskus kujutab endast endiselt probleemi – eesti 85%, vene 70%, inglise 25%. Riigikeelt ei valda 15% vastanutest ning IT-maailma põhilist suhtlusvahendit, inglise keelt ei valda 3/4. Lahendusena tuleks pöörata tähelepanu nii keeleõppele kui omakeelse tarkvara arengule

13. ... • Arvutikoolituse vajadust märgib oluline osa vastanutest. Selleks tuleks luua kompleksne süsteem, kus osaleks nii sotsiaalvaldkonna spetsialistid kui koolitusteenuste pakkujad. Eriti viimaste osas on praegu puudujääke (ankeedist nähtub “siseringi” pakkujate suur osakaal)‏ • 5% vastanutest väidab, et nende puudega ei saa arvutit kasutada – sellist olukorda ei ole olemas. Asi on teadmatuses erinevate tugilahenduste valdkonnas – tuleb luua nii teavitusmehhanism kui suurendada IT-lahenduste osakaalu abivahen-ditega varustamise süsteemides. Tugilahenduste osas 1999. aastaga võrreldes edasiminekut pole!!

14. ... • Esineb selge korrelatsioon haridustaseme ja „arvutiga millegi asjaliku tegemise“ (töötege-mine vs ajaviide) vahel arvutiga: • ühelt poolt näitab enam-vähem toimivat arvutialast koolitust üldharidussüsteemis • teisalt aga on just madala haridustasemega inimesed need, kel vastavaid kutseoskusi kõige enam vaja läheks (parema haridusega inimene on tööturul tunduvalt paremas seisus). • Üldse kipub esinema „esimese ja teise Eesti“ sündroom – just need, kes kõige enam IT-st abi saaksid, on kõige halvemas seisus ja kõige kehvemate perspektiividega

15. ... • Tallinna veebileht tuleb ümber teha!! • Arvutite kättesaadavus on 1999. aastaga mõnevõrra paranenud, kuid siiski on üle pooltel vastanutest üle 3 aasta vanune arvuti (samasse viitab ka vähene tegelemine filmide ja graafikaga – arvutite tehnilised võimalused ei pruugi neid välja vedada)‏ • Positiivne on püsiühenduste läbimurre – 80% kasutab seda ühendusetüüpi • Arvutiturbe-alane teadlikkus on madal -see ei puuduta mitte üksnes käesoleva uuringu sihtgruppi, vaid on palju laiem probleem!!!

16. ... • 79% vastanutest kasutab MS Office'i. Arvestades üldist tendentsi vanemate (odavamate) arvutite suunas ning sihtrühma üldist sissetulekute taset tuleb eeldada, et suur osa koopiaist on ebasea-duslikud. Tasuta alternatiive (OO.o) aga tuntakse ja kasutatakse vähe. Siit mõte – Tallinna veebis võiks olla ka rubriik, kust vähekindlustatud inimesed saaksid nõu vabatarkvaraliste alterna-tiivide kohta kallitele kommertsrakendustele • Arvutihoolduse osas on seis lahja. Jällegi oleks vaja mingit kindlamalt piiritletud lahendust • AIP-des praktiliselt puuduvad tugilahendused ning nende ligipääsetavus jätab soovida! • * Linna e-teenuste osas on peamine probleem süsteemitus. Ei ole • olemas ühtset ja ligipääsetavat kohta, kus saaks ammendavat • infot nende kohta. Samuti ei vasta paljud veebipõhised teenused • ligipääsunõuetele (isegi üldiste veebistandarditega minnakse • vastuollu; vt näiteks http://validator.w3.org/check?uri=http%3A% • 2F%2Fwww.tallinn.ee).

17. ... • Linna e-teenuste osas on peamine probleem süsteemitus. Ei ole olemas ühtset ja ligipääsetavat kohta, kus saaks ammendavat infot nende kohta • Samuti ei vasta paljud veebipõhised teenused ligipääsunõuetele - isegi üldiste veebistandardi-tega minnakse vastuollu; vt näiteks http://validator.w3.org , sisestades www.tallinn.ee! • SEEGA ON TEGEMIST VEEL ÜSNA PALJU

18. Kokkuvõtteks: põhilised tööpõllud • tehniline varustatus (arvutid ja võrk)‏ • tugitehnoloogia laiem kasutuselevõtt • elementaarne arvutikoolitus – rakendustarkvara, haldamine, andmeturve • süsteemsed ja ligipääsetavad e-teenused

19. Tänan kuulamast!