Põhikooli lihtsustatud riiklik õppekava Toimetulekuõpe

1. Põhikooli lihtsustatud riiklik õppekavaToimetulekuõpe 25. mai 2011, Tallinnas Lea Pilme

2. Toimetulekukoolide algus • 1990ndate alguses esimesed asutused (kool – kodud) • Palju lastevanemate initsiatiivi • Katsetamised ja õppimised mida ja kuidas õpetada • Seosed sotsiaalsüsteemiga • Paradigmade muutus (vaimupuude ja õppimise mõiste)

3. Esimene TÕK • Kinnitatud haridusministri 15.12.1999.a. määrusega nr.59, kehtib alates 01.09.2000 • Alustati 1996. a haridusministeeriumi ettevõtmisel • Käidi teadmisi ja kogemusi saamas Soomes ja Saksamaal • Võeti aluseks nii lühiajalisi ja süstematiseerimata õpetamise kogemusi kui sisulisi eeskujusid Euroopa (Soome ja Saksamaa) õppekavadest

4. Esimene TÕK • Ideid ja lähenemisi ka alusharidusest • Järgiti Eestis riikliku õppekava põhistruktuuri • Õppekava ehitati üles kooliastmete kaupa, kus iga kooliastme lõpus oli antud pädevused, mida õpilane peaks saavutama. Jaotuse aluseks Piaget`i lapse mõtlemise arenguastmete teooria.

5. Üldosas: • Põhiülesanne - toetada korrektsioonitööga õpilaste arengut, kujundada isiksus, kes tuleb toime igapäevaste tegevustega kodus, teenindusasutustes ning saab juhendamise ning järelevalve all hakkama lihtsama tööga.

6. Esimene paranduskatse • 2001.a algatati õppekava uue versiooni väljatöötamine. • Tartu Ülikooli õppekavade talituse oskonna arendusprojekti raames töögrupp, kuhu kuulusid praktikud • Töö aluseks võeti õppekava kehtiv versioon, töögrupi liikmete praktilised kogemused ja teoreetilised teadmised, Soomes kasutusel olev õppekava EHA 1.

7. Esimene paranduskatse • Tugineti ka töögrupi poolt 2002. a läbiviidud küsitluse tulemustele: -IÕK - de koostamine ebamäärane -liigne ainekesksus, tervikõppe põhimõte peaks kehtima kogu õppeaja kohta -õpetuse sisu ei ava osade ainete nimetused (orienteerumisained, tööõpetus) • õppekava rakendamiseks on vaja vastavaid õpitingimusi (füüsiline keskkond, õppevahendid ja – vara)

8. Esimene paranduskatse • hindamiskriteeriumid kohati vastuolus eesmärkidega • õpitulemuste loetellu on vaja alternatiivsetel suhtlusmeetoditel põhinevaid õpitulemusi • õppekavale peaks lisanduma metoodiline seletuskiri, õppekavale vastavad õppematerjalid

9. Esimene paranduskatse • Toimetulekuõppekava järgi õppivad üheealised õpilased erinevates koolides võivad erineda üksteisest oma oskuste, teadmiste ja potentsiaali poolest oluliselt. Õppekava peaks vastama õpilaskoosseisu tasemele. Õpilased liikusid igal aastal järgmisesse klassi, seega kõik lapsed pidid läbima kolm kooliastet ühtses tempos.

10. Esimene paranduskatse -Õppekavas andis tunda nn meditsiinikeskne lähenemine. Lähtumapeaksrohkem sellest, mida laps oskab ja suudabningvastavalt üles ehitama edasiseõpetamise jaarendamise. -Tundide arv on ülepaisutatud vanemas kooliastmes 2001. – 2002. a sisse viidud muudatused esitati töögrupi poolt ülikoolile.

11. Teine paranduskatse • 2004. a alustati õppekava arendustööga • Aluseks: kehtiv õppekava, 2002.a ettepanekud, küsitlus • Küsitluse tulemused: • õppekava ülesehituse aluseks ei saa olla kõigi õpilaste poolt ühtlases tempos läbitavad kooliastmed; läbivaks märksõnaks peab olema õpilase individuaalsusega arvestamine;

12. Teine paranduskatse • õppekava saab olla üldiseks raamiks, millele toetudes saab iga kool oma õpilasi ja kohalikke olusid arvestades koostada kooli ja individuaalsed õppekavad • õppekava peab olema väiksema ainekesksusega ja orienteeruma rohkem suhtlus- ja igapäevaeluoskuste kujundamisele ning tervikõppele

13. Teine paranduskatse • Õppekava ülesehituslikuks selgrooks sai õpitasemed s.t. oskuste-teadmiste järk-järguline kasvamine, mis ei ole seotud kooliastmete ja lapse vanusega, vaid mis on nagu trepiastmed, mida mööda õpilane vastavalt oma arengupotentsiaalile ja –tempole liigub • Ettepanek pikendada õppeaega kuni 3 aasta võrra

14. Teine paranduskatse • Toimetulekukooli õppe eesmärk on kujundada võimalikult iseseisev toimetulek standardsetes situatsioonides: elementaarsed eneseteenindus- ja suhtlemisoskused, ühiskondlikele normidele vastav käitumine, elementaarsed tööoskused, et suudaks toetatud töökohal töötada ja toime tulla harilike kodutöödega. Osa õpilastest saavutab siltlugemise ja kirjutamise elementaarse oskuse, suudab opereerida tajutavate hulkadega.

15. Teine paranduskatse • Orienteerumisainetest on sai olustikuõpetus ja tööõpetusest eluõpetus. • Eluõpetus senise 6. klassi asemel juba alates 4. klassist. • Ainekavade sisuliste muudatuste tegemine oli suunatud igapäevaelus enam vajaminevate teadmiste ja oskuste omandamisele.

16. Teine paranduskatse • Eesti keelt, matemaatikat ja olustikuõpetust võib õpetada ühtse tervikuna ja neid tunde nimetatakse üldõpetuse tundideks. Õpetamine võib minna järk-järgult ainekesksemaks. • Ainekavades esitati õppetöö sisu ja suunad ning tulemused õpitasemete kaupa. Õpitulemused paigutati iga ainekava lõppu. • Täpsustati IÕK seatud nõudeid.

17. Teine paranduskatse • Pikendatud õppeaja (1–3 a) tunnijaotusplaani sisu ja mahu otsustab kool, lähtudes õpilase vajadustest ja õpitasemest. • Iga õpilase töörežiimi määramisel tunnis arvestatakse tema psüühiliste ja füüsiliste protsesside iseärasustega. • Hindamine: tuleb toime; tuleb toime abiga (meeldetuletamisel, sõnalise abiga;näidise, eeskuju järgi;koostegemisel).

18. Teine paranduskatse • Ettepanekud: • Koostada õppekava metoodiline rakendusjuhend • Koguda ja levitada TÕKiga seotud näidisvorme, juhiseid õppekava rakendamisel • Koostada õppekava realiseerimiseks vajalik õppekirjandus • Kirjeldada eritingimusi õppekava rakendamiseks

19. Teine paranduskatse • Õppekava tööversioon TÜ õppekava arenduskeskuse kodulehel kevadel 2004 • Õppekava on oli kahel korral arutlusel REKK HEV-nõukogus ja 21.06.04 läbis toetushääletuse • Ainuke realiseerunud muudatus: alates 2005. a sügisest TÕK-i järgi õppivatel õpilastel võimalus peale üheksat õppeaastat veel täiendavale kuni 3 aasta võrra pikendatud õppeajale (HTM-i 30.07.2004 määrus nr 43)

20. Kolmas parandus • LÕK-TÕK-HÕK ühte määrusesse, neile oli kirjutatud juba ühine üldosa • Igale eritaseme õppekavale tuleb ka eraldiseisev spetsiifiline üldosa • Õppekavade kaasajastamine, eesmärkide täpsustamine ja struktuuri ühtlustamine, kirjelda võimalikult täpselt laste võimeid, sotsiaalseid vajadusi, õppesisu iseärasusi, õpetuse ja kasvatuse spetsiifikat, konkretiseerides õpitulemusi ning ainetevahelisi integreerimise võimalusi

21. Kolmas parandus • Õppekavade paindlikkus, st peetakse silmas õppekavade rakendamist nii tava- kui erikooli tingimustes • Koostöö kohaliku omavalitsuse, spetsialistide ja lapse seadusliku esindaja vahel • Suhtlemise kujundamine läbiva valdkonnana • Seire ja nõustamise komplekssus ning spetsiifika (meditsiin, pedagoogika, psühholoogia, sotsiaalvaldkond), isiklike rehabilitatsiooniplaanide seostamine õppekavadega

22. Kehtiv õppekava • Põhikooli lihtsustatud riiklik õppekava – vabariigi valitsuse määrus 16.12.2010 nr 182, lisa 2 – Toimetulekuõpe • Toimetulekuõppe põhiülesanne – toetada mõõduka IP õpilase arengut ning tema kujunemist Eesti kodanikuks, kes tuleb toime tuttavates tingimustes, teeb võimetekohast parktilist tööd ja teab oma kuulumist oma rahva ja Eesti kodanike hulka

23. Olulisemad muudatused uues õppekavas • Liidetud 3 õppekava üheks õppekavaks • Ühises üldosas: - mõõduka või raske vaimupuuega või vaimse alaarenga - mõõduka IP õpilane - nõustamiskomisjoni soovitusel ja lapsevanema nõusolekul TÕK rakendada kõigis põhikoolides

24. Olulisemad muudatused uues õppekavas - põhikooli riikliku õppekava kohaldamine võttes arvesse IP õpilaste erisusi - põhikooli lõpetamine (toimetulekuõppes väljastatakse õppenõukogu otsuse alusel põhikooli lõputunnistus õpilasele, kes on läbinud temale koostatud IÕK) - täpsustatud kooli õppekava koostamist

25. Olulisemad muudatused uues õppekavas • individuaalne õppekava - rakendatakse PGS –s sätestatud tingimustel ja korras + koostatakse kõigile õpilastele, toimetulekuõppel olevale õpilasele igaks aastaks ja seal esitatakse: üldised andmed õpilase kohta, õpilase pedagoogilis – psühholoogiline kirjeldus, erisused õpisisus ja õpitulemustes, õppe läbiviimise eritingimused sh õppevara kohta, õpitulemused, arengu hindamise kord sh hindamisviisid, tagasiside andmise viisid, IÕK rakendamise aeg, IÕK koostamise ja rakendamisega seotud isikud ja nende kohustused

26. Olulisemad muudatused uues õppekavas • rakendussätted • kooli õppekava ja õppekorraldus • 01.09.2012, enne seda kehtib vana

27. TÕK üldosas: • Ei ole õpilase kirjeldust • Arenduse ja kasvatuse üldeesmärgid – õppe –ja kasvatuseesmärgid - Õppe – ja kasvatustegevuse põhimõtted – sama - Õppe – ja kasvatustegevuse korralduse alused ja tunnijaotusplaan – õppekorraldus (sh tunnijaotusplaan)

28. - Pädevused kooliastmeti – õppe ja kasvatuse rõhuasetused (klassigruppide kaupa, ära on jäänud sõna „kooliaste“, ei ole ka sõna „õpitase“, mida pakkusime 2004. a) ja taotletavad pädevused (nö üldpädevused klassigruppide kaupa) - IÕK koostamise juhised – viidud LÕK üldosasse - hindamiskriteeriumid – hindamine

29. TÕK ainekavades: - ainekavad, milles oli sissejuhatus, õppesisu ja õpitulemused kooliastmeti – õppetegevus ja õpitulemused õppeaineti klassigruppide kaupa - orienteerumisained – elu– ja toimetulekuõpetus (siin ja teiste ainete puhul toodud rõhuasetus ja taotletavad õpitulemused klassigruppide kaupa)

30. - emakeel – eesti/vene keel (kooli õppekeel) - matemaatika – sama - tööõpetus – tööõpe (algas II kooliastmest – sama, alates 3. klassist) - kunst ja käeline tegevus – sama - muusikaõpetus – sama - kehaline kasvatus ja rütmika – kehaline kasvatus, rütmika eraldi

31. Õppe ja kasvatuse eesmärgid: - Õppe põhiülesanne - ära kadunud sõna “korrektsioonitöö”, rõhutatakse toetamist - Sõnastus selgem ja konkreetsem, ära võetud mittevajalikud lisandused; humanistlikum, näitab rohkemat usku õpilastesse; ei rõhuta niivõrd meie tegevust, õpilaste võimeid, potentsiaali - Õppe üldeesmärk - mõned täpsustavad või täiendavad lisandused, lühendused, selgem sõnastus

32. Õppe – ja kasvatustegevuse põhimõtted: - Selgem, ladusam sõnastus - Ulatuslikum materjal ja selgitused, koondatud kõik olulised lähtekohad, millele hea toimetulekuõpe peab toetuma - Üldistatult see, mida õpilased toimetulekuõppel õpivad

33. Õppe ja kasvatuse rõhuasetused ning taotletavad pädevused: • Varem kooliastmete kaupa kujundatavad pädevused – lisaks rõhuasetused, mis annavad suuna, mille alusel ja kuidas neid pädevusi kujundada - Pädevused sarnased eelmises õppekavas olevatega, parema sõnastuse ja selgusega, lisatud pädevusi ka õppekava 2004. a projekti alusel - Kõigi kolme klassigrupi kohta

34. Õppekorraldus: - Õppe ja kasvatuse korraldus määratakse kooli õppekavas lähtudes TÕK üldistest nõuetest • IÕK –s keskendutakse ainekavades märgitud tegevustele ja teemadele - Ajakasutus sh projekti - , õues - , muuseumiõppe, ekskursioonide ja õppekäikude aeg määratakse kindlaks kooli õppekavas

35. - Lapsevanema poolt hiljemalt 9. klassi esimesel poolaastal esitatud põhjendatud taotluse alusel võib õppenõukogu otsusega pikendada õpilase õppeaega kahe õppeaasta võrra kuni 32 nädalatunni ulatuses igal õppeaastal

36. -1.-2. klassis jaguneb õpetus tegevusvaldkondadeks, alates 3. klassist õppeaineteks - tundides keskendutakse ainekavades märgitud tegevustele ja teemadele –kohustuslikud õppeained ja valikõppeained - valikõppeainete ja valitud tööõppe suunale koostab kool ainekavad

37. - Tunnijaotusplaan Tunnikoormus 9. klassis 2 t võrra väiksem Elu – ja toimetulekuõpe -7.-9. kl 1 t võrra väiksem Matemaatika -7.-9. kl 1 t võrra väiksem Tööõpe – 9. klassis 1 t võrra väiksem Valikõppeained – lisaks 7.-9. kl 2 t

38. - Tööõppe ja valikainete sisu valitakse vastavalt kooli võimalustele ja lastevanemate/õpilaste soovidele - Tööõpe võib sisaldada tööpraktikat - Võib kohaldada tunnijaotusplaanist erinevat plaani (õppeaineid liita, ümber kujundada); ! Õpitulemuste saavutamine tagada

39. - Õpilasele, kes õpib klassis, kus õpe toimub RÕK järgi, kehtestatakse erisused tunnijaotusplaanis IÕK – ga - Kehalise kasvatuse tunnid eraldi - Läbivad teemad kooli õppekavas - Nõuded õppematerjalile - Õppeülesannete raskusastme valikust

40. Hindamine -Hindamise teoreetiline alus (õpilane, kk, positiivsus) -IÕK alusel -Hindamise eesmärk -tuleb toime: tuleb hästi toime, tuleb rahuldavalt toime vm -tuleb toime abiga:sõnalise abiga, näidise või eeskuju järgi, koostegevuses, füüsilise abiga vm -ei tule toime (muutmisvajadus, ei kasutata kv hindamisel)

41. Kokkuvõtteks • TÕK ühe koostajana • Toimetulekukooli juhina • Tavakooli juhina • ÕNK nõukoja liikmene