Tööturg

1. Tööturg Esitlus Ena Drenkhan

2. Miks tehakse tööd? Majanduslik sund Harjumus Sund Eneseteostus

3. Tööturg on turg, kus inimene müüb oma tööd ja ettevõtja ostab tööd, makstes selle eest tasu. • Töö nõudmine - kui palju ettevõtted soovivad mingi teatud palgaga töötajaid tööle võtta. • Töö pakkumine - kui palju on neid inimesi, kes mingi kindla palgaga tahavad tööle minna. N Palk P Töötajate arv

4. Tööpuudus • ...tekib siis, kui töö pakkumine on suurem kui töö nõudmine. • Tööpuuduse liigid: • a) Siirdetööpuudus; • b) Struktuurne: • hariduslik, • demograafiline, • regionaalne; c) Tsükliline; • d) Sessoonne ehk hooajaline töötus; • e) Reaalpalkade töötus.

5. Tööjõud Eesti 15-74 aastane (tööealine) rahvastik majandusliku staatuse järgi 2006.a. ELANIKKOND 1 342 000/01.01.2007/ 15-74 A. RAHVASTIK u. 1 049 100 TÖÖEAST VÄLJAS 292 900 TÖÖJÕUD 686 800 MAJ. MITTEAKTIIVNE 362 300 HÕIVATUD 646 300 TÖÖTUD 40 500 PENSIONIEALISED (TÄIEND)ÕPPIMAS HOOLITSEB PERELIIKME EEST PALGATÖÖTAJAD 594 700 HAIGE, INVALIID TÖÖTUSE KESTUS Kuni 6 kuud – 15 700 6-11 kuud – 5300 12-24 kuud – 8100 üle 24 kuu –11 400 HEITUNUD MITTEPALGALISED 51 600 MUUD Allikas: Eesti Statistikaamet

6. Tööga hõivatud on isikud, kes: • Töötavad ja saavad selle eest tasu kas palgatöötaja, ettevõtja või vabakutselisena; • Töötavad otsese tasuta pereettevõttes või oma talus; • Ajutiselt ei tööta, kuid on säilitanud töösuhte (puhkab, haige, streigib jne); • Tööjõu- uuringu nädalal töötas vähemalt 1 tunni.

7. Töötu hulka loetakse need, kelle puhul on täidetud järgmised tingimused: • on ilma tööta; • otsivad aktiivselt tööd, on töö leidmisel koheselt (2 nädala jooksul) valmis tööd alustama ja osalema tööturukoolituses; • töövõimeline (ei ole 100% töövõime kaotust); • vähemalt 16-aastane ega ole veel vanaduspensioni ealine.

8. Töötu otsib tööd, kui ta: • täidab tööotsimiskava; • on valmis vastu võtma sobiva töö; • on valmis kohe tööle asuma.

9. Töötuse määr on töötute suhe tööjõusse; • Tööhõive määr on töötavate suhe tööealisesse rahvastikku; • Tööjõus osalemise määr on tööjõu (töötavad + töötud) suhe tööealisesse rahvastikku.

14. Töötuse määr (töötute suhe tööjõusse) oli 2006. aastal 5,9 %, millest madalam oli aasta keskmine töötus viimati 1992. aastal (3,7 %). Eestlaste hulgas on tööpuudus alates 2001. aastast suhteliselt ühtlaselt vähenenud ning kahanes 2006. aastal 4%-ni. Mitte-eestlaste hulgas on töötus kiiresti vähenenud alles kahel viimasel aastal. Eesti taasiseseisvusaja suurima tööpuudusega 2000. aastal ulatus mitte-eestlaste töötuse määr 18%-ni ja oli veel 2004. aastal ligi 16%. Mullu kahanes mitte-eestlaste töötuse määr 9,7%-ni.

15. Töötuse määr, 1991–2006

20. Tööjõu-uuringu andmetel oli 2006. aastal 15–74-aastasi tööga hõivatuid 646 000, töötuid 41 000 ja mitteaktiivseid (õppijad, pensionärid, kodused, heitunud jt) 362 000. • Varasema aastaga võrreldes tööhõive kasvas, töötus ja mitteaktiivsus vähenes.

22. Euroopa Liidu Lissaboni strateegia üks eesmärk on tõsta 15–64-aastaste tööhõive määr 2005. aastaks 67%-ni ja 2010. aastaks 70%-ni. • Eesti ületas Lissaboni strateegia 2005. aasta eesmärgi 2006. aastal, mil 15–64-aastaste tööhõive määr oli 67,7%.

23. 28. veebruaril 2007.a oli Tööturuametis registreeritud 14 190 töötut, mis moodustab 2,2% tööjõust vanuses 16 aastat kuni pensioniiga (1,7% tööealisest elanikkonnast vanuses 16 aastat kuni pensioniiga). • 31. augustil 12 927 töötut- 2 % tööjõust vanuses 16-pensioniiga. Augustikuu jooksul otsis Tööturuameti vahendusel tööd 14 723 töötut, rakendus 922 töötut. Uute töötutena registreeriti 2166 inimest.

24. 28. augustil oli Tööturuametis registreeritud 1467 noort töötut (vanuses 16-24 aastat) ning vanemaealisi töötuid 4173 (üle 50-aastased).62,6 % olid naised.Registreeritud töötus oli kõrgeim Valgamaal ja Ida- Virumaal, 4,7 ja 4,2 % tööjõust (16 a - pensioniiga). • Kõige madalam on töötuse tase jätkuvalt Tartumaa (1,2 %), Harjumaal (1,3 %) ja Raplamaal (1,4 %).

25. Pikaajaliseks töötuks peetakse üldjuhul inimest, kes on tööta olnud üle 1 aasta. • Heitunuteks nim. isikuid, kes on loobunud töö otsimisest. Kuigi tööpuudus on jõudsasti vähenenud, ei ole heitunute arvus viimaste aastate jooksul olulist vähenemistendentsi ilmnenud. Alates 2002. aastast on tööotsingutest loobunud inimeste arv kõikunud 15 000 ja 20 000 vahel.” • 2006. aastal oli heitunuid ca 19 500.

26. Tööpoliitika Euroopa Liidus • Euroopa Liidu tööturupoliitikapõhisuunad toetuvad neljalesambale: • uus ettevõtluskultuur • töölerakendamise uus kultuur • uuendustega kohandumise uus kultuur • võrdsete võimaluste uus kultuur

27. Uus ettevõtluskultuur • Printsiibi peamine eesmärk on uue ettevõtluskultuuri juurutamine • eesmärgiga luua uusi ja paremaid töökohti. • Olulisemaid prioriteete on ettevõtte loomise lihtsustamine.

28. Töölerakendamise uus kultuur • Kasvav lõhe tööjõu reaalsete teadmiste ja oskuste ning kaasaegsele töökohale esitatavate nõuete vahel. • Selleks, et tagada kõigile töötutele tööturule sisenemine, võtavad liikmesriigid endale kohustuse pakkuda igale täiskasvanud töötule võimalus täiendõppeks kaheteistkümneesimese töötuks olemise kuu jooksul: • Igale noorele töötule võimaldataksetäiendõpe kuue esimesetöötuks olemise kuu jooksul.

29. Uuendustega kohandumise uus kultuur • Eesmärgiks on tööturuosaliste kohanemine kiiresti muutuva tehnoloogiliste muudatuste ja muutunud turusituatsiooni tingimustes. Selleks sotsiaalne partenerlus. • Sotsiaalsed partnerid peavad vastaval tasemel läbirääkimisi töötingimuste (kaasa arvatud tööaeg) paindlikumaks muutmiseks. • Liikmesriigid peavad: • Muutma investeeringud inimkapitali atraktiivsemaks, rakendades fiskaalseid meetmeid. Maksusoodustusi kasutades tuleb soodustada ettevõttesisest koolitust. Suunama tööturupoliitika rahalised vahendid stabiilsete • töökohtade loomisele ja tööjõu kaasajastamise programmidele

30. Luua üleriigilised andmebaasid, mis võimaldaksid arvutivõrgu • vahendusel mistahes riigi osas saada ülevaate vabade töökohtade ja tööd otsivate inimeste kohta. • Finantseerida ettevõtlusalaseid uuringuid. Siiani puudub üle- • vaade tööandja vajadustest ja tulevikuplaanidest tööjõu osas • eri regioonides. • Kolimistoetused, mis oleksid suunatud kindlatele sihtgruppidele, kes otsustavad asuda tööle ja elama piirkondadesse, kus vajatakse vastava kvalifikatsiooniga inimesi

31. Võrdsete võimaluste uus kultuur • Eesmärgiks on vähendada tööturul soolist diskrimineerimist, • suunates spetsiaalseid vahendeid meeste ja naiste tööpuuduse • erinevuste vähendamiseks ning ergutada uute töökohtade loomist • naistele.

32. Tööpoliitika Eestis • Passiivne tööpoliitika – • valituse poliitika, mis • tegeleb töötuse tagajärgede leevendamisega, • näiteks maksab töötu • abiraha • Aktiivne tööpoliitika – • valituse poliitika, mis • püüab ennetada töötuse tekkimist, näiteks luues • uusi töökohti või • tegeledes • ümberõppe organiseerimisega

33. Tööpuudusevastased meetmed: • I Ennetav e. preventiivne- uute töökohtade loomine, ettevõtluse toetamine; • II Tagajärgi leevendavad: • 2.1 Täiend- ja ümberõpe; • 2.2. Hädaabitööd; • 2.3. Spetsiaalsed tööturuprogrammid; • 2.4. Töötu abiraha. • Töötutel on võimalik taotleda 20 000 kr stardiraha ettevõtluse alustamiseks. Seda ei pea tagasi maksma kui loodud ettevõte tegutseb edukalt vähemalt ühe aasta.

34. Tööhõiveameti pakutavad tööturuteenused: Töötul on õigus saada järgmisi teenuseid: • töövahendus • tööturukoolitus • karjäärinõustamine • tööturutoetus ettevõtluse alustamiseks • tööpraktika • avalik töö • teavitamine tööturu olukorrast ja tööturukoolituse võimalustest • Väiksema konkurentsivõimega töötu võib taotleda töölerakendamist tööandjale makstava palgatoetusega (esimese kuue kuu jooksul kuupalga alammäär, järgmise kuue kuu jooksul pool kuupalga alammäärast).

35. Palgatoetusega võib rakendada tööle töötuid, kes: • on töötuna arvelevõtmisele eelnenud 12 kuu jooksul vabanenud vanglast; • on olnud töötuna arvel järjest üle 12 kuu; • on 16-24-aastane ja on töötuna arvel järjest üle kuue kuu. Palgatoetuse maksmine • Palgatoetuse suurus on 50% töötaja või teenistuja palgast, kuid mitte rohkem kui Vabariigi Valitsuse kehtestatud palga alammäär.

36. Tööturuteenused, mida osutatakse ainult puudega töötule, on järgmised: • tööruumide- ja vahendite kohandamine; • töötamiseks tehnilise abivahendi kasutada andmine; • abistamine tööintervjuul; • tugiisikuga töötamine.

37. ... ja toetused • Eestis makstakse kahte liiki töötushüvitisi: • • töötuskindlustushüvitist ja• töötu riiklikku abiraha e. töötutoetus. • Mõlemat töötushüvitist samal ajal ei maksta. Kui esimesena määratakse töötu abiraha, muutub töötuskindlustusstaaž nulliks ja ei ole õigust saada töötuskindlustushüvitist.

38. Töötuskindlustushüvitist makstakse alusel töötule, kes on enne töötuks jäämist maksnud vähemalt 12 kuu eest töötuskindlustusmakseid 2 aasta jooksul. Hüvitise  suurus arvutatakse töötasust (kindlustatu keskmisest kalendripäeva töötasust viimasel 12 töötatud kuul ). • Hüvitist saab: • 1) 180 kalendripäeva kindlustatu, kelle kindlustusstaaž on lühem kui viis aastat; 2) 270 kalendripäeva kindlustatu, kelle kindlustusstaaž on 5-10 aastat; 3) 360 kalendripäeva kindlustatu, kelle kindlustusstaaž on 10 aastat või enam. • Töötuskindlustushüvitise määr on alljärgnev protsent eelpoolmainitud töötasust: 1) 50 % ühest kuni 100. kalendripäevani; 2) 40 % 101-st kuni 360. kalendripäevani.

39. Tööturutoetused • Töötul on õigus saada 3 tööturutoetust, kui ta vastab tööturuteenuste ja-toetuste seaduses toetuse saamiseks ettenähtud tingimustele. : • töötutoetust, • stipendiumi ja • sõidu- ja majutustoetust.

40. Töötutoetus • Töötutoetust makstakse töötule, kes: • täidab tööotsimiskavas kokkulepitud tegevusi ja • tuleb talle määratud ajal isiklikult Tööturuametisse vastuvõtule.

41. Tööturuamet arvutab töötutoetuse tagasiulatuvalt. Töötutoetuse arvutamisel korrutatakse töötutoetuse päevamäär töötu eelviimase ja viimase vastuvõtul käimise vaheliste päevade arvuga. • Töötutoetuse arvutamise aluseks on töötoetuse päevamäär, mis kehtestatakse riigieelarve seadusega. 1.jaanuarist 2007.a. on töötutoetuse päevamäär 32,9 krooni.

42. Stipendium • Stipendiumi on õigus saada töötul, kes osaleb vähemalt 40 tundi kestval tööturukoolitusel. • Stipendium arvutatakse koolitaja esitatud andmete alusel iga õppetööl osaletud tunni eest. • Ühe osaletud tunni eest saab stipendiumi 3 krooni ja 75 senti. • Stipendiumi makstakse kord kuus vastavalt töötu soovile tema pangakontole või posti teel.

43. Sõidu- ja majutustoetus • Sõidu ja majutustoetuse saamiseks esitab tööturukoolitusel osaleja avalduse. • Toetust makstakse koolitaja esitatud osavõtutabeli alusel. • Sõidu ja majutustoetust ei maksta päevade eest, mil töötu tööturukoolitusel ei osale. • Ühes kuus hüvitatakse nii sõidu kui majutuskulusid. • Ühe päeva eest hüvitatakse kas sõidu või majutuskulud. • Toetuse ülemmäär on 1200 krooni kuus. • Majutuskulud hüvitatakse tasutud arve alusel, kuid ühe päeva kohta mitte rohkem, kui kuu päevamäär. Kuu päevamäär leitakse kuu ülemmäära jagamisel tööpäevade arvuga vastaval kalendrikuul.

47. Maailma majanduse ja tööturu tendentsid Globaliseerumise tagajärjed: • töökohad liiguvad sinna, kus on odavam või/ja kvalifikatsioonilt sobivaim tööjõud; • ettevõtete eluiga on lühenenud tänu ühendamistele ja ülevõtmistele (keskmine äriettevõtte eluiga on 30 aastat); Uute tehnoloogiate kasutuselevõtt: • töö on muutunud tootlikumaks ja tööjõu vajadus mitmetes valdkondades vähenenud

48. Tööturu seisukohast on tekkinud kasvavad ja kahanevad majandusvaldkonnad. • USAs kahaneb tootmistööga seotud ametikohtade osa; kasvab individuaalse teenindusega ja teadustööga seotud ametikohade osa; • Eestis on kahanenud hõivatute hulk põllumajanduses, mäetööstuses ja töötlevas tööstuses; • kasvanud on hõivatute hulk kinnisvara, rentimise ja äritegevuse valdkonnas suurenenud ning hariduses. • JÄRELDUS: suurenenud nõudlus teenindus- ja müügitöötajate, infotehnoloogide, koolitus- ja nõustamisspetsialistide järele.

49. Muutunud on ka töösuhete iseloom: • Uued tööstiilid ja –vormid: • töötamine osalise tööajaga; • kaugtöö; • lepinguline töö jm

50. Töövõtjal on oluline: • olla informeeritud tööturu vajadustest ja võimalustest, selleks et teha enda jaoks sobivaid ja otstarbekaid valikuid; • osata oma tööalast karjääri planeerida; • isikliku vastutuse osatähtsuse suurenemine otsuste tegemisel; • olla valmis elukestvaks õppeks ja pidevaks arenguks.