80 likes | 403 Views
Sisejulgeolekupoliitika arengustrateegiad ja -analüüsid juhtide arengutoe kujundamise sisendinfona Projekti „ Sisejulgeolekuvaldkonna tipp- ja keskastmejuhtide arengutoe loomine ja rakendamine 2012-2013 “ töötuba 21/11/2012. Aare Kasemets
E N D
Sisejulgeolekupoliitika arengustrateegiad ja -analüüsid juhtide arengutoe kujundamise sisendinfona Projekti „Sisejulgeolekuvaldkonnatipp- ja keskastmejuhtidearengutoeloomine ja rakendamine 2012-2013“ töötuba 21/11/2012 Aare Kasemets Lisainfo:http://www.sisekaitse.ee/teadus/sikaro/
Sisejulgeolekuvaldkonna (SJV) arengukavad, eesmärgid ja riigiasutused SJV-da määratleme projektis joonisel esitatud riigiasutuste ja nende arengukavades ja õigusaktides sätestatud ülesannete kaudu. Projekti kaasatud riigiasutustes (*märgitud tärniga) töötab u 14 000 töötajat, sh Siseministeeriumi valitsemisalas u 10 000 töötajat ja neist omakorda on tipp- ja keskastmejuhte umbes 480. Kokku on kaasatud asutustes* üle 600 juhi.
Eesti Vabariigi sisejulgeolekupoliitika arengukavad* ja -eesmärgid Kuidas saavutada eesmärke? • Turvalisuspoliitika arengusuunad aastani 2015 • Kriminaalpoliitika arengusuunad aastani 2018 • Korruptsiooni vastase võitluse strateegiad 2004+ • Euroopa Liidu sisejulgeolekustrateegia 2010-2030 • Siseministeeriumi valitsemisala arengukavaVAAK 2013+ jt • Sisejulgeoleku õigus (kehtib ligi150 seadust + rakendusaktid!!) Milliseid kompetentse (teadmisi, andmeid, oskusi, omadusi, võrgustikke, kogemusi) juhid elus ise vajavad KUIDAS-küsimusele vastamiseks? Mida pakkuda ligi 600-le SJV juhile selle arengutoe projekti ‘menüüs’? * SJV arengukavad: http://valitsus.ee/et/valitsus/arengukavad/turvaline-eesti
Turvalisuspoliitika eesmärk ja põhimõtted (1) “Turvalisuspoliitika – õigusaktide ja arengu- ning tegevuskavade väljatöötamine, täiendamine ja elluviimine, eesmärgiga ennetada avalikku korda ähvardavaid ohte, ohukahtluse korral selgitada need välja ning kõrvaldada.” KUIDASOMA INIMESTEGA SAAVUTADAEESMÄRKEarvestades õiguslikke, eelarvelisi, tehnoloogilisi, ajalisi, inimeste kompetentsi ja väliskeskkonna piiranguid?? Avalikud huvid, poliitika eesmärgid, seadused, riigieelarve ja SJV inimvara ‘võimalused peas’… JUHT mõtleb, veenab, motiveerib, delegeerib…
Turvalisuspoliitika põhimõtted (2) miks ja kuidas Igaühe vastutus.Esmatähtis on inimese enda vastutus ja kohustus oma seadus-kuuleka käitumisega suurendada enda ja oma lähedaste turvalisust ning kasvatada oma lastest vastutustundlikud ühiskonna liikmed. Ametiisikud peavad kaalutlema, kuidas nende poolt tehtavad otsused ja rakendatavad meetmed mõjutavad turvatunnet ja turvalisust. Kaasamine.Korrarikkumisi ei ole võimalik vältida või märgatavalt vähendada üksnes täidesaatva riigivõimu abil. Turvalise elukeskkonna loomisesse tuleb kaasata elanikud, kohalikud omavalitsused, era- ja mittetulundussektor ning võimaldada neil osaleda neid mõjutavate otsuste tegemisel. Koostöö.Avalikul, era- ja mittetulundussektoril ning inimestel tuleb teha koostööd riiklikul, kohalikul ja üksikisiku tasandil. Hea koostöö tunnuseks on ühisosa leidmine avaliku korra kaitse tegevustes, tegevuste koordineeritud planeerimine ja elluviimine ning vastastikune konsulteerimine ja koostöös osaliste ühiskasu saavutamine turvalisuse loomisel. Ennetus.Sotsiaalsete ja olustikuliste ennetusmeetmete kasutamine turvalisuse tagamiseks aitab vähendada kannatusi ning on odavam ja tulemuslikum kui korrarikkumiste tagajärgedega tegelemine. Ennetus saab alguse iga inimese teadlikkusest. Pikaajaline planeerimine.Korrarikkumisi ei ole pikemas perspektiivis võimalik vältida või üksikabinõusid rakendades märgatavalt vähendada. Ühiskonna turvalisuse suurenemine on võimalik vaid koordineeritud ja pikaajalise töö tulemusena.
SJV juhtide arengutoe esialgne tööjoonis2 (Martin Tiidelepp, OptiPartnerid)