Eesti halduskorraldusest OECD raporti valguses Keit Kasemets Strateegiadirektor, Riigikantselei

1. Eesti halduskorraldusest OECD raporti valguses Keit Kasemets Strateegiadirektor, Riigikantselei 2. november 2011

2. Kitsaskohad • Eesti probleemid ja laiemad trendid ei ole unikaalsed • Täna ei ole Eesti olukord veel hull, tööealine elanikkond jaguneb Eestis võrdlemisi ühtlaselt • Omavalitsuste poolt pakutavate teenuste tase on väga ebaühtlane, sageli ei ole paika pandud miinimumstandardeid millele teenused peaksid vastama • Teenuste pakkumisel ei tee erinevad osapooled piisavalt koostööd • Ei kasutada piisavalt ära horisontaalseid võimalusi ja ei stimuleerita koostööd – IT, standardite ühtlustamine, ühinemiste ja koostöö sisuline toetamine • Poliitikate ja rahaliste vahendite planeerimisel ei arvestada piisavalt regionaalsete aspektidega ning regionaalpoliitikaga laiemalt

3. Lahendused 1. Pakkuda avalikke teenuseid terviklikumalt (keskvalitsuse muudatused) • Harmoneerida IT süsteeme ja luua teenuste pakkumiseks ühiseid IT platvorme, selleks luua ühine e-teenuste platvormi arendav üksus • Ühtlustada avalike teenuste pakkumist leppides kokku ja võttes kasutusele: ühetaolised protsessid, koostöölepingud, tulemuste hindamise metoodikad • Koondada vastutus avalike teenuste pakkumise ja administratiivsete protsesside juhtimise eest ühte organisatsiooni (mõeldud on nii keskvalitsuse ja omavalitsuste teenuseid) • Anda vastutajale selge mandaat avalike teenuste pakkumise koordineerimiseks (sh ministeeriumite plaanide kooskõlastamise õigus) ning vastutaja juhtimisel koondada ja liita ministeeriumite poolt pakutavaid teenuseid regionaalsel tasemel

4. Lahendused 2. Parandada riigi kohalolu regionaalsel tasandil, selleks liita ja ratsionaliseerida maavalitsuste ülesandeid ja töövaldkondi • vaadata üle maavalitsuste roll ja ülesanded muutes need regionaalseteks riigi poolt pakutavate teenuste keskusteks • efektiivsuse suurendamiseks kaaluda maakondlike administratsioonide liitmist (4-5 piirkonda)

5. Lahendused 3. Viia teenuste pakkumise kohustus vastavusse omavalitsuse tüübi ja võimekusega • vaadata läbi kohalikele omavalitsustele pandud kohustused • eristada vastavalt omavalitsuste tüübile, võimekusele ja vajadusele (maapiirkond, maakonnakeskus, linn, suurlinn) erinevad kohustused teenuste pakkumiseks

6. Lahendused 4. Suurendada omavalitsuste võimekust ja mastaapi • Luua mehhanismid selleks, et omavalitsuste vabatahtlik koostöö ja liitumine ka tegelikult toimiksid (eelarvestiimulid, sanktsiooni teenuste kehva kvaliteedi puhul) • Järgmise sammuna suunata liitumisi nende omavalitsusüksuste puhul, kus koostöö ja vabatahtlikud liitmised ei anna tulemusi. See protsess peab olema selgelt määratletud ja tuginema mõõdetavatele eesmärkidel • Eksperimenteerida regionaalsel tasandil teenuspiirkondade moodustamisega, mis testiks koostöö võimalikkust mitme teenuse osutamisel laial territooriumil kas: a) ette kindlaksmääratud teenuste puhul, nt transport, haridus, sotsiaalteenused, vee- ja jäätmemajandus, kultuuripärandit puudutavad tegevused; või b) lähtuvalt vajaliku teeninduspiirkonna suurusest

7. Lahendused 4. Suurendada omavalitsuste võimekust ja mastaapi (2) • Suurendada KOV-de finantssuutlikkust, sealhulgas kaaludes võimalust kehtestada kohalik tulumaks • Tugevdada koordineerivate üksuste suutlikkust nii keskvalitsuse kui KOV tasemel (üleriigilised omavalitsusüksuste liidud peaks liituma, maakondlike liitude võimekust tuleks tõsta) • Muuta EL vahendite jaotamise põhimõtteid projektipõhiselt taotlusskeemilt programmipõhiseks terviklikuks planeerimiseks, mis arvestaks taristu arendamise võimalusi koos inimressursi arendamise ja innovatsiooni toetamisega

8. Kokkuvõtvalt • Omavalitsusi ei saa vaadata riigist lahus, ka keskvalitsuse tasandil tuleb teha muudatusi • Maavalitsuse ülesanded ja suurus vajavad ümbervaatamist • Omavalitsuste liidud peaksid olema omavalitsuste koostöö mootoriks • Sundliitumine ei ole lahendus, alustada tuleks koostöö ja vabatahtliku liitumise reaalse toetamisega