1 / 9

Viljandi Kultuuriakadeemia võrgustumise kogemus Tartu Ülikoolis.

Viljandi Kultuuriakadeemia võrgustumise kogemus Tartu Ülikoolis. Anzori Barkalaja. Taust. 53 aastat katkematut kultuuritöötajate koolitamist: Tallinna Kultuurharidustöötajate kool -> Viljandi Kultuurikool -> Viljandi Kultuurikolledž (1991) -> Viljandi Kultuuriakadeemia (2004)

gilles
Download Presentation

Viljandi Kultuuriakadeemia võrgustumise kogemus Tartu Ülikoolis.

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript

  1. Viljandi Kultuuriakadeemia võrgustumise kogemus Tartu Ülikoolis. Anzori Barkalaja

  2. Taust • 53 aastat katkematut kultuuritöötajate koolitamist: Tallinna Kultuurharidustöötajate kool -> Viljandi Kultuurikool -> Viljandi Kultuurikolledž (1991) -> Viljandi Kultuuriakadeemia (2004) -> Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia (2005) • Praeguseks ca 710 tudengit (arvestamata täiendõpet), 141 töötajat (108,4 täidetud ametikohta) 5 akadeemilist osakonda, 13 (+1) õppekava • Eelarve ca 28,8 mlj. EEK

  3. Põhirobleemid aastal 2001 • kooli väiksus • suhteliselt perifeerne geograafiline asend • puudulik (püsi)rahastus • vabaturuliselt reeglitevaene konkurents kõrghariduses • õiguslik-majanduslike vahendite piiratus • (määramatus kvaliteedistandardites teljel rakenduskõrgharidus versus kutsekõrgharidus) Lihtsaim olukorra lahendus – vähendada kulutusi õpetatavate erialade vähendamise kaudu – heideti kõrvale, kuivõrd see tee oleks ainult süvendanud kooli hääbumist

  4. Toimetulekustrateegiad aastal 2001 • jätkata iseseisvana (avalik-õigusliku staatuse taotlemine) • ühineda võrgustiku-tüüpi rakenduskõrgkooliks, milles osapooled säilitavad oma identiteedi. Potentsiaalsed partenrid: Tartu Kõrgem Kunstikool ja Tallinna Pedagoogiline Seminar (2002. aasta ühiste huvide deklaratsioon). Eeskuju Soomes - HUMAK • liituda Tartu Ülikooliga • liituda Tallinna Pedagoogikaülikooliga (koos Eesti Humanitaarinstituudi ja Ajaloo Instituudiga hilisem Tallinna Ülikool) • liituda Põllumajandusülikooliga (hilisem Maaülikool)

  5. Olukord aastal 2005 Liitumine Tartu Ülikooliga • parem ligipääs ülikooli raamatukogule, rahvusvahelistele teadusandmebaasidele, rahvusvahelistele koostöövõrgustikele (Coimbra grupp, AEC jt) • tudengitel lihtsustunud võimalus edasiõppimiseks kraadiõppes • stabiilne roll kompetentsikeskusena (pärand)kultuuri-, noorsootöö-, pärandtehnoloogiate, raamatukogunduse ja esituskunstide valdkondades • oma koht regionaalsete õppeasutuste võrgustikus (koos Pärnu, Narva ja Türi kolledžitega). Järjest tihenev koostöö. • uued juriidilised võimalused omatuluks arendustegevuse kaudu

  6. Probleemid Raskused üleminekul TÜ palgakorraldussüsteemile. Põhjuseks ebapiisav tulubaas: • üliõpilaskoha baasmaksumus rakenduskõrghariduses 18 000 EEK vs 20 000 EEK bakalaureuse harus • Ülikooli eelarvest moodustab RKT napilt kolmandiku. TÜ VKAs on RKT põhiallikas. Teadustegevuseks pole veel piisavalt inimressurssi ega traditsioone. Rakendusuuringuteks puudub stabiilne tellija erasektori nõrkuse ja/või ebastabiilsuse tõttu.

  7. Väljakutsed Adekvaatne suhtestumine 3+2 süsteemi akadeemilistesse õppekavadesse • Sama valdkonna õppekavade võrdlemisel jääb tihti arusaamatuks tunnuste loogika, mille alusel kahte õppekava tüüpi eristatakse (nt kunstide valdkonnas) • MA õppe käivitamine TÜ VKAs • Õppekavade rahvusvahelistumine

  8. Võimalused • osalemise regionaalsetes innovatsiooni-, ettevõtlus- ja avalikes juhtimisvõrgustikes Olla riigile vahetuks arendustöö partneriks teadmispõhise ühiskonna/majanduse ülesehitamisel regioonides. Spetsiifiliste kompetentside väljaarendamine ja sidumine regiooni majanduse vajadustega regionaalsetes õppeasutustes endis à la - pärimuskultuur ja loomemajandus/kultuurikorraldus Viljandis, - turismi-teenustemajandus Pärnus, - kultuuridevaheline intgratsioon Narvas jne

  9. Võimalused • Ülikoolide regionaalsetel õppeasutustel on koostöös võimalik pakkuda ettevõtete vajadustele vastavat õpet ja konsultatsiooni, kasutades emaülikoolides olemasolevat potentsiaali. Hea näide on e-ülikooli võrgustikupõhine arendus. Et osa nimetatud õppeasutustest on spetsialiseerunud piirkonna majandusele vajalikele erialadele, siis on neist võimalik leida tuge klastriarendusele kujundades neist ühtlasi regionaalsed kompetentsikeskused. • Suuremate üksuste võrgustikupõhjalises struktuuris olemine - võimaldab paremini toime tulla lisaressursside kättesaamise ning projektide sisulise ja tehnilise haldamisega EL keskrahastussüsteemidest (toimib nn kriitilise massi efekt), - tõstab asutuse rahvusvahelist atraktiivsust uute välispartnerite leidmisel

More Related