Laste ja perede tugisüsteemid tulevikuvaates. Tiia Lister 2008

1. Laste ja perede tugisüsteemid tulevikuvaates. Tiia Lister 2008

2. Lapsed ja pered “Lapsi saadakse sellepärast, et muidu poleks linnas enam üldse inimesi. Ja siis tuleks kõik poed kinni panna...” Lasse, 6.a Tiia Lister 2008

3. Meie teema on tõsine • Eestis on küsimus ellujäämisest üldse riigina. • Eestis on küsimus maaelu säilimisest. • Eestis on küsimus meeste haridusest. • Eestis on küsimus naiste valmisolekust emaduseks. • Eestis on küsimus kohaliku tööjõu kvaliteedist. • Eestis on küsimus laste ja noorte üksindusest, reegliteta, autoriteetideta kasvamisest ja tulevikueluks ettevalmistamata noortest. • Eestis on küsimus noorte sõltuvustest, ekstreemkäitumisest, liiklushuligaansusest, vägivallast, perekonna loomist ohustavast käitumisest. Tiia Lister 2008

4. Miks? • Üleminekuühiskond segaste, muutuvate reeglite ning väärtustega. Elu aluspõhimõtete, usu, usalduse puudumine. • Riigi juhtkonna ja avaliku elu tegelaste kõikelubav väärtussegane elustiil. • Laste ja noorte õpetajate otsiv, reformiv poliitika, lõputu vaidlus, kuidas peaks õpetama ja kasvatama järgnevat põlvkonda. • Kodu ja lapsevanemate kannatamatu soov elada tänapäevases, rikkas maailmas. Lapsed ja noored jäävad fookusest välja, kõrvale. • Vanade abistavate tugisüsteemide lõhkumine ja oskusteabe puudumine, kuidas toetada peresid-lapsi. Uute süsteemide juurutamise takistused. Tiia Lister 2008

5. Millised on tänased võimalused?Tugispetsialistid koolides Ametikoht AlgkoolPõhikool Gümnaasium+PK Eripedagoog 7,1% 9,5% 13,4% Logopeed 26,2% 38,7% 68,5% Psühholoog 3,6% 9,5% 60,7% Mitte kedagi 67,9% 51% 14,8% Kokku koole 82 222 229 Allikas: Haridusministeerium Tiia Lister 2008

6. Millised on tänased probleemid? 1Ühe maakonna kõigi tugispetsialistide arvamus! • Kõik sõltub kooli võimalustest – suurematel koolidel leitud spetsialistid. • Puudub koostöö ja sellest huvitatud koordineeriv asutus. • Vähesed tugispetsialistid laiali pillutatud + infovähesus. • Puudub lastepsühhiaatri abi, õpinõustamine, käitumisprobleemide nõustamine jpt. • Õpetajatel, koolijuhtidel, tugispetsialistidel puudub võimalus saada nõu, supervisiooni, töönõustamist. • Karjäärinõustamine = “mingisugune” info noortele. Tiia Lister 2008

7. Millised on tänased probleemid? 2 • Toetus lapsevanematele põhiliselt rahaline. • Paljudel negatiivse nõustamise eelkogemus. Psühholoogide, nõustajate valimine – nende isiksuseomadused ja kutseeetika! • Puudub info nõustamise protseduuri kohta – kes, millal, mitu korda, millised tulemused? • Tugispetsialist tegutseb – koostöö, tagasiside koolile olematu, mille tulemusena võib lapsel olukord veelgi halveneda. • Psühholoogid ja sotsiaalpedagoogid käivad “külas”. Tiia Lister 2008

8. Milliste probleemidega otsitakse abi? • Õpiraskused, edasijõudmatus koolis. • Käitumisprobleemid ja koolikohustuse täitmine. • Õpivõimalused erivajadustega laste koolides ja pärast selle kooli lõpetamist. • Õppimisvõimalused tavakoolis lapsele sobiva õppekava (LÕK, TÕK) ja õppevormi järgi. Individuaalne õppekava. • Logopeedilised probleemid. • Lapse eripärast tingitud koolikonfliktid. • Emotsionaalsed probleemid ja suhtlemisraskused (koolis, kodus, kaaslastega). Allikas: Haridusministeerium Tiia Lister 2008

9. Milliste probleemidega tavaliselt ei otsita abi? • Lapse lein. • Lapse stress ja depressioon. • Kodutülid ja kergem perevägivald. • Lahutamine peres. Laste üksindus ja hüljatus. • Laste söömis- ja unehäired. • Laste sõltuvusprobleemid. • Noored hooldajad kodudes (vanemate haiguse või äraoleku korral). • Laste vaimne tervis, hirmud ja ärrituvus. • Laste kohanemine uue kooliga ja elukohaga jne. Tiia Lister 2008

10. Miks ei otsita abi? • Maakondades kokku 95 üksust. Kas 0,25 + 0,5 = 0? või 2? • Psühholoogiline nõustamine ja perenõustamine 47 + 24 üksust. • Eripedagoogiline ja logopeediline abi 13+16 üksust. • Karjäärinõustamine ja noorteinfo 25+28 üksust. • Sotsiaalnõustamine ja tervisenõustamine 28+35 üksust. • Õpiabi nõustamine (testimine?) 10 üksust. • Probleemse käitumise nõustamine 21 üksust. Allikas: Haridusministeerium Tiia Lister 2008

11. Fakte!Haridusministeeriumi andmetel • Õpilaste arv üldhariduses on muutunud: 2006 nov – 170 994 õpilast (riigikoolid, ka HEV lastele 3560, erakoolid 4490). • Aastal 2007 õpilasi 159 542 – HEV koolides 4482 õpilast. • Eestis kaks integreeritud nõustamiskeskust –Tartus ja Pärnus (eripedagoogiline, psühholoogiline ja sotsiaalpedagoogiline nõustamine). • Hariduslikeerivajadustega laste arv erineb piirkonniti väga palju – Tallinnas 6% ! kuni Viljandi maakonnas 32% õpilastest. • HEV laste keskmine % koolides on 13,3. Koolieelses eas on vaid 45% erivajadustega lastest erilasteaedades või erirühmades. Tiia Lister 2008

12. Veel fakte! • Viimase kümne aasta jooksul on katkestanud igal aastal põhikooli koolikohuslikul ajal ~500-800 poissi + ~200 tüdrukut. Gümnaasiumi-aastatel katkestab koolitee keskmiselt 800-900 õpilast aastas. • Klassikordajaid igal aastal ~5000 õpilast, neist 83% -l jätkuvad raskused samades ainetes järgmistel aastatel. • Puudulike aastahinnete koguarv klassiti näiteks 7. või 8.klassis keskmiselt 7000-9000, 9.klassis 6386 (2004.a.) • Koolist puudujaid pole korralikult registreeritud! • Kutsekoolidesse vastuvõetuid 28 000 – 29 000 õpilast aastas, neist langes välja 2006. aastal 1.kursuselt 5164 õpilast. Tiia Lister 2008

13. Veel fakte!Noorsoo arengustrateegiast 2006-2013 • Noorte arv Eesti elanikkonnast (1 347 510 elanikku) 2005 aastal: 366 914 ehk 27% • 2010 prognoos – noorte arv väheneb 40 250 võrra ehk 10%. Prognoos: noori on 326 664. (Noori käsitletakse arengustrateegias sootute olenditena! Kusagil pole räägitud tüdrukutest-poistest!) • Rahalised vahendid noortele prognoos 2006-2013 (tuhandetes kroonides)– kokku 2 314 889 + välisvahendid 207 000. • Sellest noorte nõustamine 240 000 + erinoorsootöö 34 000; + teavitamine 50 520 Tiia Lister 2008

14. Veel fakte!Sotsiaalministeeriumi toimetised nr.7/2007 • Eestis 2005.a. kõigist leibkondadest 151 600 lastega leibkonda, mis on 27% kõigist leibkondadest – keskmiselt lapsi 1,5 last peres. • Kolme ja enama lapsega peresid on nendest lastega peredest üldse 9,3% ehk 16 707 peret - see on kõigist Eesti leibkondadest 3%. • Kolme ja enama lapsega peredest 18% ühe vanemaga, enamasti emaga. Üldse ühe vanemaga peresid Eestis lastega peredest 11%. • 54% küsitletud perede arvates pole pakutavate teenuste (eriti nõustamisteenuste) hulk piisav, rääkimata vastavast infost ja rahalistest vahenditest selleks. Tiia Lister 2008

15. Kriitilisi noote! 1 • Kogu nõustamistegevus on omavalitsuste õlul, kellel pole vajalikku ressurssi – raha, oskusteavet ega inimesi. • Küsimus pole info puudumises või spetsialistide puudumises, vaid selles, et pole vastutajat, arendajat, kvalifitseeritud spetsialistide leidjat, koordinaatorit, koostöö korraldajat ja majandajat. Ei vabariigi tasemel ega kohapeal. • Komisjonid tõstavad probleemidega lapsi ühest “sahtlist” teise – tavaklassist toimetulekuklassi, erivajadustega laste kooli, õpilaskodusse, erikoolidesse, koduõppele -, aga keegi ei tegele lapse probleemide põhjustega ja lapse kui tervikliku inimesega. Tiia Lister 2008

16. Kriitilisi noote! 2 • Tegeldakse aastaid juhendmaterjalide ja kontseptsioonidega – kõik sõltub aga tugisüsteemide kõrgelt kvalifitseeritud spetsialistidest ja nende oskustest koostööd teha. • Laste puhul on isegi riigi tasemel fookuses pigem laste õigused ja kaitse, mitte laste ning perede praktilinetoetamine, nõustamine ja toimetuleku õpetamine • Rahajagamine on sõltuvuses ametnike teadmistest, soovidest ja nägemusest, mitte spetsialistide ettepanekutest või laste vajadustest eriabi järele. Tiia Lister 2008

17. Kriitilisi noote! 3 • Puudub igasugune ennetustöö – lasteaedades, alaealiste asjade komisjonide töös, lapsevanemate koolitus jne. • Laste probleemides on süüdi esmajärjekorras lapsed, siis pered ja vanemad, siis omavalitsused. Süüdlaste ja tagajärgedega tegelemise asemel peaksime loomasüsteemse, koostöös toimiva toetuse igale lapsele-perele, kes seda vajab. • Reageeritakse erinevate abistajate poolt üksikjuhtumile, üksikutele erilistele sündmustele. “Kustutatakse tuld”. Peaksime töötama koos, lähtudes üksikinimesest, lapsest ja tema olukorrast tervikuna, arvestades ka tema peret ja kaaslasi koolis! Tiia Lister 2008

18. Kohe, kohe avanevad võimalused! 3 peamist arengueesmärki: *rohkem nõustamist – onvaja suurendada erineva nõustamise kättesaadavust; * rohkem infot nõustamisest– pakutavate nõustamisteenuste suurem nähtavus; *rohkem koostööd – nõustamisliikide pakkujate ja korraldajate võrgustikutöö, kvaliteedi arendamine, metoodiline ja strateegiline koordineeritus. Allikas: Haridusministeerium Tiia Lister 2008

19. Karjäärinõustamine 35 miljonit krooni Programmi tulemusena: • on suurenenud karjääriteenuste pakkumine, teenused on vajajatele kättesaadavad; • on välja töötatud ja rakendatud uued metoodikad karjääriteenuste osutamiseks; • onkarjääriteenuste spetsialistid läbinud teenuse osutamiseks ja enesetäienduseks vajalikud koolitused; • põhineb karjääriteenuste sisu uuringutele ja on kvaliteetne; • töötavad erinevad karjääriteenuste pakkujad koostöös. Allikas: Haridusministeerium Tiia Lister 2008

20. Pedagoogilis- psühholoogilise nõustamissüsteemi arendamine.35 miljonit krooni + projektid + omavalitsuste koostöölepped. Programmi tulemusena: • on välja töötatud nõustamisteenuste standard; • on maakonnas/piirkonnasvälja arendatud õppenõustamiskeskusedja loodud toimiv õppenõustamisskeem või (-süsteem?),eripedagoogi, psühholoogi, logopeedi teenus on kättesaadav igale abivajajale; (lastepsühhiaatrit ei mainita). • on sihtrühmade teadlikkus nõustamisteenustest kasvanud, õppenõustamisteenus on kvaliteetne, nõustajad on läbinud teenuse osutamiseks vajalikudtäiendkoolitused. • on vähenenud põhikoolist väljalangevus tänu õpiprobleemide õigeaegsele tuvastamisele ja nõustamisele õppuri individuaalse arengu toetamiseks. Tiia Lister 2008

21. Kes osaleb nendes lahendustes? • Kes teab, mis toimub? Kas info on avalik? • Kes vastutab ja koordineerib? Kes on uue lõimitud nõustamiskeskuse, tugisüsteemi loomise algataja maakonnas? • Kes on selles koostöös osapoolteks? Millised on läbirääkimised enne nende programmide käivitumist? • Kes saab abi? Millised on kohalikud vajadused? • Kes leiab tasemel spetsialistid ja millised koolitused neile toimuvad? Kas toimuvad avalikud konkursid? • Kes tunneb huvi rahade kasutamise vastu ja kes jälgib osutatava teenuse kvaliteeti? • Kes analüüsib, kes mõõdab tehtut ja uurib tulemusi? Tiia Lister 2008

22. Kõik sõltub meist! Kümne aasta pärast on paljud meist pensionil. Kes teenib meile ülalpidamist? Kas teedel on võimalik liigelda? Kas enamuse töödest teevad madala haridusega eesti poisid või võõrkeelsed välismaalased? Kas Eestis on veel lapsi ja koospüsivaid abielusid? Kas 1/3 peredest on võlavanglas või laostunud? Kas meie pered ja lapsed saavad üksi hakkama? Palju küsimusi ja vähe vastuseid. Hakkame tööle! Tiia Lister 2008

23. Meie oleme koostööks valmis – loodan, et Teiegi! Tänan Teid! MTÜ ELLU www.ellu.ee Tiia Lister 2008