1 / 28

TERVISEÕPETUS

TERVISEÕPETUS. MEIE MEELED. V KLASS. Kirjuta vihikusse. Meeleelundid 1. 2. 3. 4. 5. KUULMISMEEL. NÄGEMISMEEL. HAISTMISMEEL. MAITSMISMEEL. KOMPIMIS-, EHK NAHAMEEL. NÄGEMINE ON VÕIME TAJUDA VALGUST, VÄRVUST, ESEMETE KUJU, ASUKOHTA. soonkest. kõvakest. kollatähn. vikerkest.

taro
Download Presentation

TERVISEÕPETUS

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript

  1. TERVISEÕPETUS MEIE MEELED V KLASS

  2. Kirjuta vihikusse... • Meeleelundid • 1. • 2. • 3. • 4. • 5.

  3. KUULMISMEEL NÄGEMISMEEL HAISTMISMEEL MAITSMISMEEL KOMPIMIS-, EHK NAHAMEEL

  4. NÄGEMINE ON VÕIME TAJUDA VALGUST, VÄRVUST, ESEMETE KUJU, ASUKOHTA soonkest kõvakest kollatähn vikerkest pimetähn vesivedelik klaaskeha lääts sarvkest nägemisnärv silmaava võrkkest

  5. Nägemine • Silm – on väga õrn ja tundlik. • Silmade hoidmine on väga tähtis.

  6. KUIDAS SILMI HOIDA? • Lugeda ei tohi lamades. • Silmade kaugus kirjast umbes 30 cm. • Valgus peab langema vasakult. • Ereda valguse eest kaitsmine (päikeseprillid) • Ära istu arvuti või televiisori ees kaua, vaid tee vaheaegu. • Silmaharjutused.

  7. KUULMINE ON VÕIME KUULMISELUNDITE ABIL TAJUDA JA ERISTADA HELISID vasar alasi kõrvalest jalus poolringkanalid kuulmekäik kuulmisnärv trummikile kuulmetõri tigu

  8. Kuulmine • Kuulmiselundit tuleb kaitsta tugeva müra eest. • Kasulik on ühtlasi arendada oma kuulmisoskust, mis on väga tähtis teiste inimestega suhtlemisel.

  9. HARJUTUSI • Kas oskad (orkestripala kuulamisel) eristada keelpille? • Kas tunned hääli? Õpetaja palub õpilastel lugeda magnetofonile paar lauset. Hiljem kuulatakse – kelle hääled on?

  10. KOMPIMINE ON VÕIME PUUDUTADES KINDLAKS TEHA ESEMETE KUJU, SUURUST, TEMPERATUURI karv karva püstitajalihas rasunääre marrasnahk higinääre pärisnahk karvanääps rasvkude

  11. Kompimine • Nahk aitab säilitada normaalset kehatemperatuuri. • Tunneb valu, sooja, külma, tajub.

  12. HARJUTUS • Õpetajal on kottidesse pandud erinevaid esemeid. Õpilased kombivad ja arvavad ära, mis mingis kotis on.

  13. MAITSMINE ON LAHUSTUNUD AINETE ERINEVATE MAITSETE TAJUMINE KEELEGA mõru hapu soolane magus keelenäsad

  14. Maitsmismeel • Maitsmisrakkude omapäraks on, et neid saab ergutada ka vaatamise või meenutamisega.

  15. HARJUTUS • Määra soolase, magusa hapu ja mõru piirkond keelel. • Keele ots tajub inimesel ------ • Keele tagumine osa tajub -------

  16. HAISTMINE ON LÕHNADE TAJUMINE JA ERISTAMINE HAISTMISELUNDI ABIL haistenärvid

  17. HAISTMINE OSALEB KA MAITSE TAJUMISEL, NOHUSE NINAGA EI TUNNE ME LÕHNA EGA KA MAITSET HÄSTI

  18. Haistmismeel • Maitsmismeel- ja haistmismeel sarnanevad omavahel, kuid lõhnataju on maitsmistajust üle 10 000 korra tugevam.

  19. HARJUTUS • Püüa lõhna järgi eristada teatud aineid: kaneel, pipar, sibul jms.

  20. KOKKUVÕTE • Meeleelundid on selleks, et tajuda ümbrust, • võtta vastu otsuseid ja säilitada kontakt • keskkonnaga. • Inimene võtab vastu informatsiooni nägemise, • kuulmise, haistmise, maitsmise, kompimise • ja lihasetunnetuse abil.

  21. TV lk. 18 harjutus 23

  22. Kõrv koosneb kolmest osast: väliskõrvast, keskkõrvast ja sisekõrvast. alasi jalus kõrvalest kuulmekäik trummikile kuulmeluuke tigu

  23. TV lk. 19 harjutus 25

  24. NÄGEMINE ON VÕIME TAJUDA VALGUST, VÄRVUST, ESEMETE KUJU, ASUKOHTA 1. kollatähn 3. vikerkest 2. silmaava

  25. 4. sisekõrvas asub inimesel – tasakaaluelund • 5. Keskkõrvast eraldab väliskõrva – trummikile

  26. Kibedat maitset Magusat maitset

  27. Ava vihik • Otsi oma koolikotist, pinalist või taskust üks asi. ÄRA SEDA KELLELEGI NÄITA! • Kirjuta vihikusse selle õpilase nimi, kes tuli klassi ette ja järele, mis sa arvad, mis maha kukkus. (Ole tähelepanelik!) • NT: Õpetaja - pliiats

  28. Kasutatud kirjandus • Reet Alevi, Kaili Kepler “Tervise võti” 5. klassi inimeseõpetuse töövihik Koolibri 2005 • Harri Jänes “Tervise võti” 5. klassi inimeseõpetuse õpik Koolibri 2002

More Related