Sissejuhatus keeleajaloo uurimisse

1. Sissejuhatus keeleajaloo uurimisse Martin Ehala

2. Ajaloolise keeleteaduse andmed • Faktid • mingid konkreetsed andmed mingi keelenähtuse kohta mingil kindlal ajal, mingis kohas, kellegi poolt kirja pandud • faktid on puudulikud ka siis kui neid on palju • faktid on faktid ka siis kui me ei tea, mis nad on • ajalooline keeleteadus on empiiriline teadus • Üldistused • on väited mingi kindla faktidehulga kohta • üldistusi ei avastata, neid mõeldakse välja • kui üldisus on kõikide poolt aktsepteeritud, siis muutub ta faktiks • mingi keeltehulga võrdlemisel võib teha üldistuse, et tegu on ühe keelkonnaga, kui kõik sellega nõustuvad, siis on sellel üldistusel fakti väärtus • Üldistused kehtivad mingi konkreetse faktidehulga kohta • Printsiibid • Printsiibid on kõige kõrgema astme üldistused, mis kehtivad universaalselt (näit kõik metallid paisuvad kuumutamisel) • Keeleteaduse printsiibid on enamasti tendentsid (st eranditega)

3. Ajaloolise keeleteaduse põhiaksioom • Reeglid ja seaduspärasused, mis kehtivad tänapäeval kehtisid ka minevikus. See tähendab, et me kasutame olevikku, et seletada minevikku. • Kui me ei võtaks aluseks kaasajal esinevaid seaduspärasusi, siis me võiksime võtta aluseks mistahes suvalisi printsiipe ja keegi ei saaks midagi ümber lükata.

4. Häälikumuutused • Häälikumuutus on grammatiliselt pime, st häälikumuutus toimub kõigi häälikutega, mis muutuse tingimustele vastavad, hoolimata sellest, kas see häälik kuulub tüvesse või on selles positsioonis mingi morfoloogiline tunnus või lõpp. Näide: n kadu sõna lõpust eesti keeles. • Häälikumuutus on reeglipärane. See tähendab, et häälikumuutus haarab kõiki häälikuid, kõikides sõnades, mis vastavad muutuse tingimustele.

5. Erandid • Sõna jääb muutusest puutumata, kui see laenati keelde pärast muutuse toimumist. Näide: tubli-tüüpi sõnades ei ole toimunud lõpukadu (hüpoteetiline häälikuseaduslik tubel). • Muutus võis toimumata jääda, kui antud hetkel ei vastanud antud sõna häälikumuutuse tingimustele, näiteks veski. Peaks olema vesk. • Häälikumuutuse tulemused on ära uhutud analoogiamuutuse poolt. See tähendab, et muutus toimus küll, kuid hiljem on sõna kuju muutunud mõne teise sõna eeskujul, näiteks oda:oda varem oda:oa.

6. Võrdlev-ajalooline meetod • Tekkis 19 sajandi alguses, arenes teaduslikuks meetodiks umbes 19. sajandi keskpaigaks. Rajajaid: Rasmus Rask (vasakul) ja Franz Bopp. Võrdlesid indoeuroopa keeli.

7. A B E C D F Geneetiline seos

8. VAMi põhimõtted • VAM on täpselt välja töötatud uurimisprotseduuride süsteem, mis on oma üldist paikapidavust tõestanud ajaloo jooksul. • Selle rakendamine jaguneb kolmeks alaetapiks: • vastavuste tuvastamine • protofoneemide tuvastamine • protofoneemidele foneetilise väärtuse omistamine

9. Vastavuste tuvastamine • Leida ühikud, mida võrrelda. • Ühikud mis on omavahel vastavuses, moodustavad vastavushulga (correspondence set). • Vastavushulga ühikud on omavahel geneetiliselt seotud. • Võrrelda saab “õdesid” omavahel, aga mitte vanemat mõne lapsega. • Vormid, mida VAMiga võrrelda on võimalik, on “vastavusvormid” (cognate).

10. Et vastavusvorme määrata, tuleb eeldada semantilist samasust, või vähemalt lähedust. Võib eeldada ka foneetilist lähedust, kuigi see ei pruugi nii olla: kreeka sanskrit armeenia duodvaerku ‘kaks’ • Mõeldav areng: *dw > *tg > *tk > *rk > erk • Rekonstrueeritud häälikumuutus on usutav, kui sellele allub palju sõnu.

11. Leksikaalne difusioon • Leksikaalne difusioon on keelemuutus, mis algab ühest sõnast ja levib seejärel järjest uutesse sõnadesse ja uute keelekasutajate kõnepruuki

12. Leksikaalse difusiooni teooria kohaselt on häälikumuutus foneetiliselt järsk, kuid leksikaalselt graduaalne • Noorgrammatikute häälikuseadused on väidetavalt foneetiliselt graduaalsed, kuid leksikaalselt järsud • Labov on esitanud hüpoteesi et osa muutusi toimub noorgrammatikute väidetud moel, samas kui osa toimub leksikaalse difusiooni väidetud moel. • Leksikaalne difusioon seletab hästi ‘poolelijäänud’ muutusi

13. Grammatiseerumine • Keelemuutus, mis toimub järgmise skeemi järgi: täistähenduslik sõna > grammatiline sõna > kliitik > muutelõpp *kansassa > *kanssa > *kaas > -ga Grammatiseerumine ei ole rangelt võttes keelemuutus vaid muutuste kaskaad: Tähenduse laienemine > sageduse tõus > foneetiline lühenemine > tähenduse laienemine > sageduse tõus > foneetiline lühenemine > grammatiline reanalüüs Kaskaadi toimumises puudub korrapära ja sellel pole lõpulemääratust.

14. Analoogia • Analoogia on kõige universaalsem keelemuutus, graduaalse häälikumuutuse kõrval teine atomaarne keelemuutus • Analoogia toimub niihästi keele vormiküljel *oda: *oa > oda: oda • Kui ka tähendusküljel: Ta on täna minu asemel. • Analoogia on mikroskoopiline, st ta võib vabalt toimuda vaid ainult ühes sõnas • Analoogial on kalduvus moodustada kaskaade

15. Kokkuvõte • Keelemuutus on fraktaalse iseloomuga. • Kui vaatame kaugelt, siis näeme justkui üht suurt muutust • Kui vaatame lähemalt, siis näeme, st see koosneb sama muutuse väiksematest variantidest • Kui vaatame veel lähemalt jälle sama asi • Umbes niimoodi: