Eesti puuetega rahvastiku ülevaade ja metodoloogia vaegurlusandmete kogumiseks

1. Eesti puuetega rahvastiku ülevaade ja metodoloogia vaegurlusandmete kogumiseks Ingrid Täht Tervise Arengu Instituut Tallinn 10.06.2004

2. Vaegurlus-üldmõistedVAEGURLUS on pikaajaline või jääv täielik või osaline töövõimetus, mille on põhjustanud kaasasündinud või elu jooksul omandatud puue, haigus või vigastus.Alates 1. Aprillist 2000 ei määrata enam vaegurlus(invaliidsus)gruppe. Vaegurluse ekspertiisi komisjonides hinnatakse: - töövõime kaotust protsentides (ainult tööealiste hulgas) - puude raskusastet (olenemata inimese vanusest): keskmine, raske, sügav.PUUDEKS nimetatakse inimese anatoomilise, füsioloogilise või psüühilise struktuuri või funktsiooni kaotust või kõrvalekallet.

3. Andmete allikad • Sotsiaalkindlustusamet, VEK • Statistikaamet • Rahvaloendus • Küsimustikud

4. Arstlik ekspertiis 2003 • Püsiv töövõimetus tuvastati 9760-l isikul, sellest töövõime kaotus 100% 1490 töövõime kaotus 80-90% 2749 töövõime kaotus 40-70% 5079 • Esmane puue tuvastati 17 237-l korral , sellest sügav puue 2315 raske puue 8211 keskmine puue 6711 juhul

6. Esmane püsiv töövõimetus haigestumuse järgi • 1999 • I kohal vereringeelundite haigused (29% juhtudest) II kohal pahaloomulised kasvajad (14%) III kohal lihasluukonna ja sidekoe haigused (11%) IV kohal traumad • 2003 I kohal vereringeelundite haigused II kohal lihasluukonna ja sidekoe haigused III kohal psüühika- ja käitumishäired IV kohal vigastused, mürgistused

7. Riiklik pensionikindlustus 2003 • Töövõimetuspensioni saajaid55 639 ( 2004.a 1. Jaanuari seisuga 55 480, 2002.a. 51 405 • Puudega lapse toetuse saajaid 5 125, sellest keskmise puudega lapse toetus 1 783 raske ja sügava puudega lapse toetus 3 342 • Puudega 16-aastase ja vanema isiku toetuse saajaid 92 605, sellest keskmise puudega isiku toetus 32 038 raske puudega isiku toetus 48 038 sügava puudega isiku toetus 12 529

8. Rahvaloendus 2000 • Samal ajal –aastal 2000- üleminek invaliidsusgruppide määramiselt puudeastme ja töövõimetuse protsendi määramisele • Kroonilise haigusega või puudega inimeseks (kaasa arvatud alla 16-aastased) loeti need, kellele oli määratud puudeaste (töövõime kaotuse protsent) enne 31. Märtsi 2000 • 103 154 puudega isikut (7,5% rahvastikust) • 1 238 711 ilma puudeta isikut (90,4% rahvastikust) • 28 187 juhul puude olemasolu teadmata (2,1%), neist 13 000 alla 15-aastased • Enim puudega isikuid 60-64-a. meeste ja 70-74-a. naiste hulgas • Puudega isikute osakaal üldrahvastikus: 1,3% alla 5-a. hulgas ja 22,2% 85-aastaste või vanemate isikute hulgas

10. Eriti suur maapiirkondades elavate 60-64-a. puudega või kroonilist haigust põdevate meeste osakaal: 26,1% • Enam kui 2-kordsed vahed erinevate maakondade vahel: Põlvas 14,0%, Võrus 11,9%, Harjumaal (Tallinn) 6,0%, Lääne-Virumaal 6,3% elanikest puudega

12. 24 631 puudega isikut (23,9% kõigist puuet omavatest) vajas eluga toimetulekuks igapäevast kõrvalabi • Eriti suur oli nende hulgas 70-74-aastaste meeste (võrdselt nii linnas kui maal) osakaal: 6753

15. 19,4% puudega 20-24-aastastest meestest ja 26,9% puudega naistest õppisid • Märtsis 2000 oli Eestis 6 542 puudega õpilast/üliõpilast • Kõikidest puudega inimestest oli kutsekooli lõpetanute arv suurim, järgnesid kesk-eri ja kõrgema haridusega isikud • Paljud puudega noored õppisid madalamal haridusastmel kui nende terved eakaaslased • Nende puudega isikute hulgas, kellel ei olnud kutseharidust, oli keskhariduse omandanuid vähem kui nende tervete eakaaslaste hulgas

17. Erinevus tööhõive osas puudega isikute ja tervete osas veelgi suurem kui hariduse osas • 13 533 (22,5%) 15-64-a. puudega isikutest töötas, enamik nendest 25-34-aastased • Sama eagrupi tervetest isikutest töötas 60,9%, st . 2,7 korda enam; enam kui 75% nendest vanuses 35-54 a. • Puudega isikute seas rohkem osalise tööajaga töötavaid kui tervete seas • Tööhõive määr oli kõikide eagruppide osas linnades kõrgem kui maapiirkondades

19. Peamiseks elatusallikaks 74,1%-l puudega isikutest vanadus-või invaliidsuspension • 11,7%-l peamiseks elatusallikaks töötasu • Ainult 6,4 % puudega isikutest olid teiste pereliikmete poolt ülalpeetavad • Enamik puudega isikutest sotsiaalhoolekande kliendid

21. Enamik puudega isikutest-94,9%-elas tavaleibkondades, neist 63% ühe-või kaheliikmelistes leibkondades • 25 071 puudega isikut elas üksinda, nendest iga viies vajas igapäevast kõrvalist abi • Ainult iga kümnes üksinda elav puudega isik töötas • Hooldekodudes elas 5 200 puudega isikut; 69% neist vajas igapäevast kõrvalist abi (võrdluseks: aastal 2002 oli täiskasvanute sotsiaalhoolekandeasutusi 122 ja neis oli püsivalt 5966 isikut, st. 0,58% rahvastikust) • Igapäevast hooldust vajavatest isikutest sageli just 15-44-aastased elavad hooldekodudes

23. Vaegurlusküsimustikud • Väga vähe teaduslike meetoditega teostatud uuringuid puuetega inimeste olukorrast, vajadustest ja ootustest • 1996 ”Eesti Terviseuuring” • 1996-1997 “Puudega inimese pere Eestis 1996.aastal” • 2001 “16-45 eluaastase kroonilise haigusega ja/või puudega isiku elukvaliteet Eestis”

24. Puudega inimese pere Eestis 1996 • Sotsiaalministeeriumi algatusel ja Puuetega Inimeste Koja toetusel • Eesmärk uurida puuetega inimeste perede toimetulekut • Anketeerijad-maakondade sotsiaal-ja tervishoiuosakondade töötajad • Juhuvalim maakondade pensioniregistrist invaliidsusgruppide järgi suhtes 1:2:1 vastavalt I, II ja III inval .gruppidele • Sellise valimi tulemus näitas, et ainult 10% kõigist Eesti täiskasvanud puuetega inimestest on vanuses alla 33 aasta; tegelikkuses aga ca 20% ehk ca 12 000 inimest • Kasutati 1870 täidetud ankeedi andmeid • Küsimustiku osad: Leibkonna koosseis Pereliikmed Elamistingimused ja ümbritsev keskkond Majanduslik olukord Sotsiaalsed kontaktid

25. Tervis Sotsiaalhoolekanne ja rehabilitatsioon • Noored ja keskeas puuetega inimesed rahulolematud uuringuga, sest see oli suunatud vanemaealistele • Soov eelneva projekti jätkuna läbi viia noorte ja keskealiste (16-45-aastaste) erinevate krooniliste haiguste ja puuetega inimeste elukvaliteedi uuring • Eesti Puuetega Inimeste Koja andmetel 12 000 sellist inimest; eesmärgiks küsitleda neist 10%

26. 16-45-aastase kroonilise haiguse ja/või puudega isiku elukvaliteet Eestis • Anketeerimine viidi läbi jaan.-aprill 2001 • Olemuselt küsitlusstatistiline sihtuuring • Anketeerijateks kohalike puuetega inimeste kodade (16 koda) juhid või aktivistid ning sarnase puudega inimesi ühendav vabariiklik liit • Küsitleti 12 erineva kroonilise haiguse ja puudega isikute gruppi, igas grupis (kvooti jälgides) 100 inimest • Küsitletavad valiti juhuvaliku alusel järgmiste puuete alusel: nägemispuuetega isikud kurdid suhkruhaiged sclerosis multiplex`I haiged vaegkuuljad

27. reumahaiged allergiahaiged südamehaiged epilepsiahaiged psoriaasihaiged liikumispuuetega isikud liikumispuudega lapsed • Lõplikus töötluses kasutati 974 vastanu andmeid

28. Ankeedi osad: Iseseisvus Osalemine Tervis Sotsiaalhoolekanne ja rehabiliteerimine Eneseteostus • Ankeet detailsem hariduse, töötamisvõimaluste , puuetega inimestele vajaminevate teenuste ja eneseteostusvõimaluste osas • Igapäevaeluga toimetulekuks vajas abi 51,1% , hooldajat vajas 2,2% küsitletutest • Ravimeid kasutas 30-56,2% küsitletutest • Enamik vastanutest (72,3%) elas linnas, töötas vastanutest 35,5%

29. 83,5%-l vastanutest krooniline haigus või puue • Naisi oli enam reumatismi, allergia/astma ja diabeedihaigete hulgas (vastavalt 79,4%, 66,2% ja 64%) • Mehi oli enam kurtide (60,9%) ja liikumispuudega isikute (58%) hulgas • 44,7% vastanutest olid lõpetanud kooli enne haigestumist • 35,5% vastanutest töötas • Toimetulekutoetust või pensioni sai 81,9% vastanutest • Abilist vajaks 63,2%, hooldajat 7,6%, transporditeenust 15,1% • Oma tervist hindas heaks 15,8%, rahuldavaks 45,9%, kehvaks 22,9% ja halvaks 10,3%

30. Terviseuuring 1996 • Esimene ulatuslik rahva tervist käsitlev küsitlusuuring • Olemuselt rahvastiku-uuring • Uuringu läbiviimiseks moodustati Teadusnõukogu • Esimene ulatuslik uuring, kus kõrvutati inimese elukäiku tema terviseseisundi muutustega • Ülesandeks rahvastiku tervisepotentsiaali hindamine, seostades tervisekadu, selle teket ja tagajärgi, peamiste elusündmuste ja elamisviisiga. Tervist hinnati tervisekao kaudu • Andmebaasiks 1989. aasta rahvaloenduse andmed; küsitleti isikuid, kes 12.01.1996.a. olid 15-79-aastased • Juhuvalim rahvaloenduse andmebaasist 25-protsendilisse valikloendusse sattunute hulgast, valimi suurus 5000 isikut

31. Iga maakonna valimikihtideks 5-aastased soovanusrühmad, maakonnas kokku 26 kihti; maakondi 15 ning Tallinn • 65-69-aastased 1,5-kordse , 70-74-aastased 2-kordse ja 75-79-aastased 3-kordse ülekaetusega • Statistikaameti küsitlusvõrgule (162 küsitlejat) edastati 6019 küsitletava andmed • Intervjuud viidi läbi 4711 isikuga • Ankeedis 375 küsimust. Ankeedi osad: Leibkond Tervis Taastetervis Õpingud ja töö

32. Kodu Arstiabi Tervisekäitumine Hoiakud Küsitlejaosa • Toimetulekupiiranguid 30,3-31,4%-l • Vajavad abi igapäevatoimetustes 2,2-2,8% • Vajavad püsivat hooldust 0,65% • Tervist hindasid väga heaks 6,8-10,1%, heaks 32,4-32,7%, rahuldavaks 46,2-48,4% ,halvaks 7,8-10,7% ja väga halvaks 1,2-1,7% vastanutest • 81,9% sai toimetulekutoetust või pensioni

35. Vaegurlusküsimustike põhimõtted • Demograafilised andmed • Haridus, tööhõive, majanduslik seis • Tegutsemis –ja osalemispiirangud (õppimine, suhtlemine, liikuvus, enesehooldus, kodused toimingud, abi vajamine igapäevatoimingutes, lävimine ja suhted, ühendustes osalemine) • Tervis (enesehinnang tervisele, puude tekkimise aeg ja ulatus, haiglaravil viibimised ja meditsiiniteenuste kasutamine, ravimite ja abivahendite kasutamine, tervisekäitumine) • Sotsiaalhoolekanne ja rehabiliteerimine (teenused, abivahendid)

36. WG (The Washington City Group on Disability Statistics)-rahvusvaheline konsultatiivne ekspertide grupp. Loodud 2001. Liikmeteks ka OECD, UN, Eurostat´I esindajad . • Põhieesmärk välja töötada vaegurluse mõõtmise indikaatorid rahvaloendustes ja populatsioonipõhistes küsitlusuuringutes kasutamiseks. Töögrupid koostavad standardküsimustikud 2004. a. suveks.

37. Epikoja soovid järgnevateks uuringuteks • Puuetega inimeste organisatsioonide funktsioonid ja roll, ootused ja hinnangud • Puuetega inimesi puudutava seadusandluse rakendamine reaalsuses • Poliitikute nägemus puuetega inimeste olukorrast • Puudega lapse perekonna olukord; soovid hariduse ja rehabilitatsiooni osas

38. Kokkuvõte • Tervishoiu-ja sotsiaalhoolekande, Puuetega Inimeste Koja ning puuetega inimeste organisatsioonide arengukavade väljatöötamiseks, teenuste ja sotsiaaltoetuste planeerimiseks ning puuetega inimestele võrdsete võimaluste, maksimaalse sotsiaalse ja majandusliku integratsiooni loomiseks on vajalik teada puuetega inimeste olukorda • Ei ole täpset ülevaadet puuetega inimeste arvust Eestis • Sotsiaalkindlustusameti andmekogu peaks olema isikupõhiselt seotud eelneva haigestumuslooga, et hinnata puude tekke mehhanismi • Tööturu andmebaas-puuetega inimeste tööhõive-millise puudega inimesed ei oma töökohta ja kuidas saaks neid aidata

39. Väga oluline on vaegurlusküsimustike representatiivsus edasiste järelduste tegemiseks • RFK-Rahvusvahelise funktsioneerimisvõime,vaeguste ja tervise klassifikatsiooni (ICF) - kasutamine rahvusvaheliselt võrreldavate tulemuste saamiseks

40. Tänan!