Aretusprotsess, sordimudel ja –katsed õunapuu näitel

1. Aretusprotsess, sordimudel ja –katsed õunapuu näitel Toivo Univer, Neeme Univer ja Krista Tiirmaa Katseasjanduse Nõukogu teabepäev Jõgeval 13.02.2008

2. Sordi mõiste • populatsioonsordid • kloonsordid Sordiaretus jaguneb 3 etappi: • lähtevanemate valik ja ristamine, seemikute hindamine ja valik; • esmane sordivõrdlus; • UPOV katsed ja majanduskatsed.

3. Sordimudel õunapuu näitel (1) • Puu omadused • Talvekindlus: ­37°…­ 38°C kahjustus 1,5 palli. • Haiguskindlus: kahjustub kärntõvest vähesel määral (viljad 0…1 palli ja lehed 10%). • Viljakande algus: • seemikalusel 4. aastal • vegetatiivalusel 2.-3. aastal. • Puu kõrgus: • seemikalusel 3-4 m • vegetatiivalusel 2,5-3,5 m • Potentsiaalne saak 30-35 t/ha.

4. Sordimudel õunapuu näitel (2) 2. Vilja kvaliteet • Keskmine mass 120 – 150 g • Vilja välimus ~4,6 palli (skaalal 1-5) • ümar või kooniline, kantideta • põhivärvus kollane, kattevärvus punane • viljavars keskmise pikkusega • Maitsehinne vähemalt 4,5 palli • Suhkrusisaldus vähemalt 11% • Hapete sisaldus vahemikus 0,6–0,8% • Askorbiinhappe sisaldus 25 m% • Viljade säilivus talisortidel 7-8 kuud

5. Õunapuu doonorsordid Allikas: Saveljev 1992

6. Selektsiooni suunad • Puu kasvutugevus: päritavus isaliinis H2 = 0,73 • Sedov 2003: 22 600 seemikust ainult 2,2% olid mõõduka kuni nõrga kasvuga. • Talvekindlus • Bioaktiivsete ainete sisaldus (C-vitamiin, P-aktiivsed ained) • C-vitamiini sisaldus pärandub paremini emaliinis (H2 = 0,68) kui isaliinis (H2 = 0,31) • Ploidsuse suurendamine • Diploid x tetraploid = triploid (~ 70%) • Viljastumine oma tolmuga • Kloonvalik • Haigus- ja kärntõvekindlus

7. Õunapuu kärntõve (V. inaequalis) rassid R – vastupidav, S – haigestuv(Ždanov, Žuk, 2006)

8. Kloonaluste aretus • Talvekindlus • Paljunemisvõime • Kasvutugevus

9. Ajakulu aretustöös Õunapuu aretustööks kulub 30 – 40 aastat: • lähtevanemate kogumine ja valik: 5 – 10 a • ristamine: 1 a • seemikute kasvatamine puukoolis: 2 a • seemikute kasvatamine aias viljumiseni: 6 – 8 a • seemikute hindamine ja valik viljade alusel: 4 – 5 a • esmane sordivõrdlus: • istikute kasvatamine puukoolis: 3 a • sortide võrdlus nooraias 3 a • sortide võrdlus kandvas aias 6 – 8 a • UPOVi katsed: 4 a • majanduskatsed: 9 – 12 a

10. Sordiuurimise neli tasandit • kollektsiooni uurimine • esmane sordivõrdlus • UPOVi eristatavuse, ühtlikkuse ja püsivuse katse • majanduslik sordivõrdlus

11. Sordiuurimise peamised ülesanded • Introdutseerida, koguda, kirjeldada ja süstematiseerida sorte; säilitada genofond. • Leida paremaid sorte ning väärtuslikke lähtevanemaid (doonorsorte). • Hinnata sortide majanduslik-bioloogilisi omadusi ning soovitada parimaid sorte majanduslikku käibesse. • Sordi eristatavuse, ühtlikkuse ja püsivuse testimine.

12. Tööjõud ja tulemused • Orjoli Instituut 68 teadurit • Valgevene Instituut 20 teadurit • Pollis kokku 10 teadurit • Orjolis 1953 … 1964. a. tehtud ristlustest saadi 15 sorti; majanduskatsetesse andmiseni kulus keskmiselt 24 aastat. • Eesti Maaülikooli Põllumajandus- ja keskkonnainstituudi Polli Aiandusuuringute Keskuses on viljapuude ja marjakultuuride kollektsioonis ligikaudu 1000 säilikut, s.o. sorti ja aretist.