Rahvusvahelised suhted pärast Teist maailmasõda

1. Rahvusvahelised suhted pärast Teist maailmasõda Maailma poliitiline kaart. Külm sõda

2. Muutused Euroopa poliitilisel kaardil pärast II ms.Euroopa enne II ms. Euroopa pärast II ms.

3. Muutused Euroopa poliitilisel kaardil pärast II ms. • Pariisi rahukonverents 1946- 1947.a. veebruaris. Kirjutati alla rahulepingud Itaalia, Ungari, Rumeenia, Bulgaariaga ja Soomega. • Pariisi rahulepingud (1947) • Soome – loovutas NSV Liidule Karjala, Petsamo • Itaalia - kolooniad ja Trieste* (ÜRO ülemkomissarile alluv vabaterritoorium. 1954 jagatud Itaalia ja Jugoslaavia vahel). • Rumeenia – Bessaraabia ja Bukoviina • Tsehhoslovakkia – Ruteenia • Bulgaaria – 1941.a. piirid • Teise maailmasõja tagajärjel Balti riigid: Eesti, Läti, Leedu läksid taas NSV Liidu koosseisu • Saksamaa lõhenes. Saksamaad idaalad okupeeris NSV Liit. • NSV Liidu mõjusfääri läksid: Tsehhoslovakkia, Poola, Ungari, Jugoslaavia, Albaania.

5. Külm sõda. Külma sõja puhkemine • Külmaks sõjaks nimetatakse poliitilist, ideoloogilist ja majanduslikku vastasseisu kommunistliku idabloki ning lääneriikide vahel aastail 1946/1948 - 1991. • 1946.a. algul pidas Stalin Moskvas kõne, milles ta rõhutas sõdade paratamatust kaasaegses maailmas. • Külma sõja alguseks on peetud (eelkõige sotsialistlikes riikides) Churchilli kõnet1946.a. märtsis USA linnas Fultonis, milles ta hoiatas kasvava Nõukogude ekspansionismi eest ning kutsus ameeriklasi ja inglasi osutama vastupanu kommunismi pealetungile. • Tema kõnes kõlas esmakordselt mõiste raudne eesriie, millega hakati iseloomustama NSV Liidu eraldumist muust maailmast, suletust ja vaenulikkust lääneriikide suhtes. • Külma sõja alguseks peetakse üldiselt aga Berliini kriisi 1948-49, lõpuks aga Nõukogude Liidu kokkuvarisemist 1991. • Külmas sõjas oli suur osa võidurelvastumisel, propagandal, salateenistustel ja majandussanktsioonidel. • Külma sõja peamiseks tulemuseks oli kommunistliku süsteemi kokkuvarisemine.

6. Külm sõda. Külma sõja põhivormid Külma sõja põhivormideks olid: • 1) võidurelvastumine, mis puudutas nii tuuma- kui ka tavarelvastust; loodi sõjalis-poliitilisi liite: Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon e. NATO (1949) ja VLO Varssavi Lepingu Organisatsioon (1955). • 2) ideoloogiline võitlus – NSV Liit üritas tõestada kommunismi õpetuse ainuõigust maailmas ja püüdis seda igati levitada. Lääneriigid aga kaitsesid demokraatia ja vabaturuühiskonna väärtusi. Ideoloogiline võitlus puudutas erinevaid valdkondi: kirjandust, massiteabevahendeid, teadust. • 3) võitlus mõjusfääride laiendamise pärast maailmas; • 4) majanduslik võitlus; • 5) diplomaatiline võitlus; • 6) salateenistuste tegevus – NSV Liidul Riikliku Julgeoleku Komitee e. KGB USA-l Luure Keskagentuur CIA

7. ÜRO loomine 26. juunil 1945.a.San Franciscos toimunud konverentsil võeti vastu otsus luua Ühinenud Rahvaste Organisatsioon (ÜRO) ja kinnitati selle põhikiri, mis jõustus 24. okt 1945. • ÜRO-sse kuulusid selle asutamise alguses 51 liikmesriiki, kes moodustasid ÜRO Peaassamblee – ÜRO tähtsaim juhtorgan. Otsuste vastuvõtmine toimus hääletamise teel. • ÜRO tähtsaimaks otsustusorganiks sai 5 alalisest liikmest koosnev Julgeolekunõukogu, kuhu kuulusid: USA, NSV Liit; Suurbritannia, Prantsusmaa ja Hiina. Iga Julgeolekunõukogu osapool omas vetoõigust, mis tähendas, et sellisel juhul ei jõustunud vastav otsus, mis teiste Julgeolekunõukogu liikmete poolt tehti. Vajalik oli kõigi liikmete nõusolek.

8. Trumani doktriin. 1947.a. märtsis esinedes USA Kongressi ees palus president Truman 400 miljonit dollarit Kreeka ja Türgi toetamiseks. Oma kõnes lausus Truman, et Ameerika Ühendriigid peavad abistama rahvaid, kes osutavad vastupanu orjastamise katsetele, mida üritatakse teostada küll relvastatud vähemuse kätega, küll välissurve avaldamise teel. Selle all peeti silmas kommunistide võimuhaaramiskatseid. Seda kõnet loetakse Trumani doktriini e. kommunismi pidurdamise poliitika käivitamishetkeks.

9. Euroopa taastamise programm – Marshalli plaan “Kui tõele näkku vaadata, siis on Euroopa järgmise kolme-nelja aasta toidu ja muude hädatarvilike kaupade (mis tulevad peamiselt Ameerikast) vajadus tema praegusest maksevõimest nii palju suurem, et talle tuleb anda märkimisväärset lisaabi. Muidu ootab Euroopat väga suur majanduslik, sotsiaalne ja poliitiline allakäik.” (Väljavõte USA välisministri George C. Marshalli sõnavõtust Harvardi Ülikoolis 5. juunil 1947) 1947.a. kuulutas USA riigisekretär George Marshall välja ulatusliku abiandmisplaani – Euroopa Taastamise Programmi sõjas kannatada saanud Euroopa riikidele. Sellega loodeti aidata kaasa Euroopa majanduslikule ülesehitamisele ning nõrgestada kommunistlikku mõju. Programm kestis neli aastat 1948-1952 ning selle aja jooksul anti majanduslikku ja tehnilist abi kokku umbes 13 miljardi USA dollari väärtuses. 1948. aastal asutati Pariisis plaani elluviimiseks Euroopa Majanduskoostöö Organisatsioon (OEEC). Abist keeldusid NSV Liit, kommunistlikud Ida-Euroopa riigid ja Soome.

10. Berliini blokaad 1948-1949 • Berliini blokaadi ajendiks oli Saksamaa kolmes läänepoolses USA, Prantsusmaa ja Suurbritannia tsoonides läbi viidud rahareform. Seal kasutusele võetud vääring kehtestati ka lääneliitlaste kontrolli all olevas Lääne-Berliinis. See allutas pool linna majanduslikult Saksamaa lääneosale ja NSVL ei saanud seda linnaosa siduda majanduslikult enda piirkonnaga. Vastuseks sulges NSVL kõik Lääne-Berliini Saksamaa läänetsoonidega ühendavad maismaa- ja raudteed. • USA ja Inglismaa olid sunnitud oma vägesid ja Lääne-Berliini 2 miljonit elanikku varustama eluks vajalike kaupadega õhusilla kaudu. • Berliini blokaadalgas 24. juunil 1948 ja kestis 324 päeva kuni 12. mai 1949 Berliini kriisiga seonduvat on nimetatud eelkõige lääneriikides külma sõja alguseks. • Blokaadi tulemusel saavutas NSV Liit olukorra, et Lääne-Berliini ei arvatud loodava Saksamaa Liitvabariigi koosseisu, vaid jäi iseseisvaks haldusüksuseks. • Blokaad tekitas Saksamaa lõpliku lõhenemise: kolmes läänetsoonis kuulutati välja Saksa LV, idatsoonides Saksa DV.

11. NATO ja VLO loomine. VMN • 1949.a. loodiPõhja-AtlandiLepinguOrganisatsioon – NATO, kuhukuulusid12asutajariiki: Belgia, Holland, Island, Itaalia, Luksemburg, Norra, Portugal, Prantsusmaa, Suurbritannia, Taani, USA ja Kanada. 1952 astusidliikmeksKreeka ja Türgi. 1955 sai NATO liikmeks ka Saksamaa Liitvabariik. • NATO eesmärgiks sai kollektiivse kaitse, poliitika ja majanduslikukoostöögasäilitadademokraatiavabadus. • NATO kõrgeim organ on Põhja-Atlandi Nõukogu mille esimees ja organisatsiooni poliitiline juht on NATO peasekretär, kes koordineerib liikmesriikide tegevust, on organisatsiooni peamine kõneisik ning juhib NATO sekretariaadi tööd. • Moskvajuhtimiselloodivastukaalukssotsialistlikeriikidemilitaarneblokk – VarssavilepinguOrganisatsioon (VLO), asutatud1955vastuabinõuna Pariisi lepingutele. • Eesmärgiksabi relvastatudkallaletungidekorralEuroopas, poliitilinekoostöö. VLO organiteksolidpoliitilinekonsultatiivkomitee, sekretariaat, ühendatudülemjuhatusMoskvas. VLO-ssekuulusidpealeNSVL-iPoola, Ungari, Rumeenia, Saksa DemokraatlikVabariik, Tsehhoslovakkia. • 1949.a. loodiVastastikuse majandusabi Nõukogu VMN, millesse lülitusid NSV Liit, Poola, Ungari, Tsehhoslovakkia, Rumeenia, Bulgaaria, hiljem Saksa DV ja Albaania. VMN-i vahendusel lootsid nimetatud riigid soodsat majandusintegratsiooni, kuid ühtset terviklikku majandussüsteemi ei tekkinud.

12. Euroopa integratsioon pärast II ms. Euroopa Söe- ja Teraseühendus (inglise keelesEuropean Coal and Steel Community (ECSC)) oli riikidevaheline majandusorganisatsioon, mis eksisteeris iseseisvana aastatel 1952–1967. 1967–2002 oli ta üks Euroopa Ühenduse ja hiljem Euroopa Liidu allorganeid. Ühendus tekkis prantsuse majandustegelase ja poliitiku Jean Monnet initsiatiivil, kes esitas terase- ja söetööstuste koostöö mõtte 1950. aastal toonasele välisministrile Robert Schumanile. Peagi võeti see idee omaks ka Prantsusmaa naaberriikides ning 1952. aastal loodigi 6st riigist (Prantsusmaa, Lääne-Saksamaa, Itaalia, Belgia, Holland ja Luksemburg) koosnev organisatsioon. Selle baasilt algas laiem Euroopa integratsioon, mistõttu peetakse ühendust ka Euroopa Liidu eelkäijaks. 1949.a. loodiVastastikuse majandusabi Nõukogu VMN, millesse lülitusid NSV Liit, Poola, Ungari, Tsehhoslovakkia, Rumeenia, Bulgaaria, hiljem Saksa DV ja Albaania. VMN-i vahendusel lootsid nimetatud riigid soodsat majandusintegratsiooni, kuid ühtset terviklikku majandussüsteemi ei tekkinud.

13. võidurelvastumine • Külma sõja algul kuulus NSV Liidule ülekaal tavarelvastuses, kuid Ühendriikidel oli ainsana käsutuses tuumapomm. • 1949.a. katsetas ka NSV Liit tuumapommi • 1952.a. katsetasid Ühendriigid vesiniku ehk termotuumapommi, 1953.a. tegi sama NSV Liit. • 1950. aastatel hakati tootma ka kontinentidevahelisi rakette