170 likes | 394 Views
KIKi kogemused euroabi vahendamisel. Linnade, valdade päevad Tallinn 17.-18.02.2005 Hannes Aarma Ühtekuuluvusfondi üksuse juht. Mis on KIK?.
E N D
KIKi kogemused euroabi vahendamisel Linnade, valdade päevad Tallinn 17.-18.02.2005 Hannes Aarma Ühtekuuluvusfondi üksuse juht
Mis on KIK? • sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus on eraõiguslik juriidiline isik, kelle asutajaõigusi (alates11.05.2000 )teostab Rahandusministeerium. KIK on Keskkonnafondi õigusjärglane. • KIK = 32 töötajat > 5 üksust > 1-liikmeline juhatus >3-liikmeline auditi komitee> 9-liikmeline nõukogu; • põhikirjalised eesmärgid on: keskkonnaseisundi hoidmine, keskkonnakahjustuste heastamine, loodusvarade taastootmine. KIKi tegevus on suunatud keskkonnaga seotud projektide rahastamisele ja sihtotstarbelise kasutamise jälgimisele. • KIK täidab ÜF ja ERDF rakendusüksuse ülesandeid
KIKi kaudu liiguvad toetusvahendid: • Keskkonnaprogrammist s.o keskkonnakasutusest laekuva raha kasutamise seaduse alusel Riigieelarvest eraldatud vahendite (saastetasud) baasil eraldatavad toetused • Keskkonnalaenudest s.o Eesti Vabariigi poolt Põhjamaade Investeerimispangalt (NIB) võetud eritingimustega laenu-portfell ning keskkonnakasutusest laekuva raha kasutamise seaduse alusel Riigieelarvest eraldatud vahenditest koosnev laenuportfell • EL ISPA ja Ühtekuuluvusfondist Eesti liitumise järel - Ühtekuuluvusfondi (Cohesion Fund) vahendid. • Euroopa Regionaalarengu Fondist (ERDF) Fondi vahendid - RAK (keskkonna)meetmele 4.2
KIKi ÜF rakendusüksuse ülesanded Toetuse saaja (projekti omaniku) nõustamine ja abistamine Ühtekuuluvusfondi keskkonnaprojektide elluviimise korraldamine: • Pakkumiskutse dokumentide analüüsimine • Rahvusvaheliste hangete läbiviimine • Lepingute ettevalmistamine (lepingudsõlmib ÜF toetuse saaja) • Finantsjuhtimine(maksete teostamise korraldamine) • Finantskontroll • Aruandlus • Monitooring (järelevalve ja seire)
ISPA/ÜF 2000-2003 investeeringuprojektide seis • Tallinna (Jõelähtme) prügila, faas I 6,1 MEUR (valmis 2003) • Tartu Tunnelkollektori (K2) ehitus 7,7 MEUR (lõppes 2004) • Narva reoveepuhasti renoveerimine 8,9 MEUR (lõpeb 2005) • Viljandi reoveepuhasti ehitus 6,4 MEUR (lõpeb 2005) • Tallinna (Pääsküla) prügila, faas II 11,1 MEUR (2004-2005) • Pärnu (Paikuse) prügila ehitus 8,7 MEUR (2004-2006) • Tartu vee- ja kanalisatsioonitrassid 17 MEUR (2004-2006) • Narva vee- ja kanalisatsioonitrassid 5,5 MEUR (2005-2006) • Rapla veemajandusprojekt 4,3 MEUR (2005-2007) • Valga vee- ja reovee trassid 7 MEUR (2004-2005) • Balti SEJ tuhavälja nr 2 sulgemine 15,3 MEUR (2005-2006) • Kohtla-Järve reoveeprojekt 38,2 MEUR (2004-2006)
ISPA/ÜF 2000-2003 tehnilise abi projektide seis • Tehniline abi Pärnu jõe valgala väikeasulate ÜF veeprojekti ettevalmistamiseks – 0,96 MEUR (lõpp 12.2004) • Tehniline abi Ida-Harju ja Keila-Vasalemma veekaitseprojekti ettevalmistamiseks - 0,56 MEUR (09.2004- 12.2005) • Tehniline abi Harju (piloot)veemajanduskava ettevalmistamiseks - 0,56 MEUR (11.2004- 04.2006) • Tehniline abi 13 ÜF toetuse (investeerimise) taotluse ettevalmistamiseks aastatel 2004 - 2005 - 8,8 MEUR 2004 a. sõlmitud 4 lepingut, 2005 a. kavas 8 hanget
Väljamaksed ISPA/ÜF projektidele • Enne 2003 aastat arveid ei esitatud ja väljamakseid ei tehtud • 2003. aastal tehti väljamakseid töövõtjatele 10,339 MEUR, sh 7,212 ISPAst • 2004. aastal tehti väljamakseid 13,7 MEUR, sh 6,6 ISPA/ÜF-st Seni sõlmitud lepingute kogumaksumus on ~ 60 MEUR
ISPA kasutamise kogemused • Pikk projektitsükkel – ideest teostuseni kulub keskmiselt 2 - 4 aastat (vahel ka enam). • Projekti elluviimine on edukas, kui Toetuse saaja on projekti /probleemi omanik • Toetuse saaja (TS) asub “ahela(i)s” partnerite vahel: EK+Riik(RM+KKM) + KIK ↔TS ↔ “Insener” + Ehitaja • “Ahel” oli/on liiga pikk – liiga palju erinevaid nõudeid – liiga palju kooskõlastusi (EK+RM+KKM) – vastutuse hajumine • Rahastaja nõuetest kõrvalekalle toob kaasa mitte-abikõlbulikud kulud ja projekti kallinemise TS jaoks… • Ja tavaliselt on süüdi- ja maksab kallinemise kinni TS .
ISPA/ÜF projektide juhtimine -kes ikkagi juhib (1)? • TS võib ise projekti juhtida, või palgata ja volitada ennast esindama Projektijuhi (firma). • TS sõlmib lepingud töövõtjatega (Insener, Ehitaja) TS Insener Ehitaja
ISPA/ÜF projektide juhtimine -kes ikkagi juhib (2)? • TS/Projektijuht juhib Projekti elluviimist Inseneri kaudu, tagades sealjuures rahastaja (EK, riik) nõuete täitmise ja partnerite teavitamise • TS juhib/maandab projekti riske/ kogu projektitsükli (eluea) ajal. Teda aitab, ja projekti rahastust juhib Insener - KIKi kontrolli ja riigi järelevalve all. • Projekti ajalist kestvust juhib Insener • Insener juhib projekti tööde (kvaliteedi ja koguste) teostamist vastavalt (ehitus)lepingule • Tööde teostamist juhib (pea)töövõtja (Ehitaja.)
ÜF projektidele esitatavad nõuded • ÜF abikõlbulike kulude kogumaksumus - üle 10 MEUR • Abi taotleja ja saaja on riik, kes kasutab seda EK rahastus-otsuse tingimustel esmatähtsate keskkonna-probleemide lahendamiseks (ära toodud nn. ÜF kasutuse raamkavas). • Riik annab abi ÜF taotluses märgitud probleemi omanikule • ÜF kasutuse raamkavas (aastateks 2004-2006) on märgitud: vee- ja reovee-, jäätmemajanduse-, õhu saastet vähendavad ja loodust kaitsvad (Natura) investeeringud. ÜF toetuse maksimaalne määr on 85% abikõlbulikest kuludest (määra otsustab Euroopa Komisjon projekti kulu-tulu analüüsi põhjal), taotleja katab vähemalt 15% ja kõik muud, s.t. mitte- abikõlbulikud kulud.
Ühtekuuluvusfondist 2004. aastal toetatud projektid • Viimsi veemajanduse projekt - 13,1 MEUR (EK toetus 75%) algus 2005 • Paide ja Pärnu veemajanduse projekt (grupp) - 19,9 MEUR (75%) algus 2005 • Matsalu valgala veemajandusprojektid (grupp) - 27,6 MEUR, (80%) algus 2005 • Lääne saarte vee-majandusprojektid (grupp) - 25,6 MEUR, (80%) algus 2005 Lisaks esitati EK-le 2004.a taotlus: Emajõe-Võhandu valgala veemajandusprojektide grupp - 53,7 MEUR, (85%), algus 2005
ERDF – milleks? • Veekaitse ja –kasutus: veekogude seisundi tervendamine – veekogude taastamine, hooldamine ning saneerimine, veekogude seisundit mõjutava jääkreostuse likvideerimine; • Taastuvenergeetika: taastuvate energiaallikate kasutuselevõtt põhitähelepanuga taastuvatest allikatest elektri tootmisele sh ettevalmistavad uuringud; • Jäätmekäitlus: jäätmeladestuskohtade sulgemine ja saneerimine, jäätmete valikkogumise süsteemide rakendamine ja jäätmete taaskasutamise laiendamine, biolagunevate jäätmete taaskasutamine komposti valmistamiseks; • Bioloogiline ja maastikuline mitmekesisus: elupaikade taastamine Natura 2000 eelvaliku-aladel, koosluste taastamiseks vajaliku varustuse ja tehnika ostmine, infrastruktuuri arendamine.
ERDF – kellele? • äriühingud (täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts ja tulundusühistu). Omafinantseeringu määr sõltub projekti toimumise asukohast - väljaspool Harjumaad 55% ja Harjumaal 65% projekti abikõlblikest kuludest; • kohalikud omavalitsused, keskkonnakaitsega tegelevad riigiasutused, riigi, kohaliku omavalitsuse või muud avalik-õigusliku organisatsiooni valitseva mõju all olevad äriühingud. Omafinantseeringu määr on 25% projekti abikõlblikest kuludest; • mittetulundusühingud ja sihtasutused. Omafinantseeringu määr on 25% projekti abikõlblikest kuludest.
ERDF - tähelepanekud • 2004 a laekus 81rahastamistaotlust (kogusumma 152 miljonit krooni), vastavaks tunnistati 63 taotlust. Puudusteta taotlusi 6%. Pärast päringute saatmist ja täiendavate materjalide laekumist tunnistati vastavaks 77% taotlustest; • Positiivne on suur huvi meetme vastu ja taotlejate kiire reageerimine päringutele; • Aktiivsem tegutsemine pärast projekti rahastamise positiivset otsust on oodatud (toetuse saajate aktiivsus väheneb pärast otsuse kättesaamist); • Tasub esitada uus taotlus – teisel katsel võib asi õnnestuda.
ERDF - Sagedasemad vead • Arvutus-, kirja- ja vormistuslikud vead (teatud punktid taotluses täitmata nt projekti mõõdetavad tulemused, eelarves matemaatilised vead); • Omafinantseeringu ebapiisavus (projekti kogumaksumus peab olema kaetud: s.t. ERDF+omafinantseering =100% ); • Taotluses on kajastamata taotleja ja käibemaksu “suhe” (tagastatav käibemaks ei ole abikõlblik kulu); • eelarve on ebareaalne – aitab, kui lisada 3 hinnapakkumist üle 30 tuh.kr teenuste puhul ja 100 000 kr ehituslike tööde puhul; • Taotluse juurde nõutud lisade puudumine (saatekirjas on taotluse lisa märgitud, kuid tegelikult pole taotluse komplektile lisatud, tihti puudub tõend maa või ehitise omandi või valduse kohta või kokkulepe omanikuga/valdajaga projekti tegevuse lubamiseks või tõendav dokumentatsioon munitsipaliseerimise algatamise kohta).
LisainformatsioonÜhtekuuluvusfondÜF üksuse juht Hannes Aarmatel 6 274 185, hannes.aarma@kik.eeERDFERDF projekti koordinaator Helen Sulg tel 6 274 175, helen.sulg@kik.ee