Naised ja alkohol

1. Naised ja alkohol Sirje Bunder

2. Naine ja sõltuvus • Sõltuvus võib olla keemiline või käitumuslik. Krooniline jätkuv mingi aine kasutamine või tegevus bioloogiliste, psühholoogiliste, sotsiaalsete ja hingeliste tagajärgede kiuste on kindel märk sõltuvusest. • Näiteks võib alkoholist sõltuv inimene jätkata joomist ka pärast seda, kui ta on joomise pärast töökoha kaotanud või purjus peaga avarii teinud. Seksuaalses sõltuvuses olev inimene võib jätkata hüperaktiivset seksuaalelu ka pärast suguhaigusesse nakatumist.

3. Eitamine • Millestki sõltuvusse langenud inimesed eitavad probleemi olemasolu. Nad ei suuda mõista oma käitumise negatiivseid tagajärgi. Psühholoogilised tagajärjed on depressioon, ängistus, tujukus, isiksuse lagunemine …

4. Naiste alkoholismimudel erineb meeste omast • Naised joovad meestest vähem alkoholi. • Naised on sagedamini karsklased, alustavad joomist hilisemas eas, joovad väikesemates kogustes alkoholi, teevad seda harvemini ning pummeldavad harvem kui mehed. • Samas on naistel kalduvus juua üksinda ning paljudel naistel on probleeme alkoholi kuritarvitamise või alkoholismiga. • Umbes 4 % naistest on alkoholiga probleeme ning 8 % on olnud sellega probleeme. Naistel võib alkoholism välja kujuneda kõigest 1- 1 1/2 klaasi päevase alkoholitarbimise mõjul, samas kui meeste puhul on see näitaja 4 klaasi.

5. Suhted • Alkohoolikutest naiste suhted abikaasade või partneritega on keerulised. Enamus inimesi teab, et naised ei lahku tavaliselt alkohoolikutest meeste juurest, samas kui mehed enamasti lahutavad end alkohoolikust naisest. • Edasine käitumine võib kõikuda ühest äärmusest teise: lahutuse järel võetakse end kokku ja jäetakse alkoholiga hüvasti või kaotatakse igasugused pidurid.

6. Üksindus? • Üksinda elavad naised võivad sagedamini langeda alkoholismi kütke kui paarisuhtes olevad. • Põhjuseks sugugi mitte üksindus (abielus naised on palju sagedamini depressioonis), vaid see, et paarissuhtes kommenteeritakse käitumishälbeid teiste poolt (abikaasa, sugulased, lapsed) varem. Nendel naistel lasuv sotsiaalne surve on suurem ja seepärast peavad nad joomist teiste eest varjama. Kuna kellegagi koos elades on seda raskem teha, jääb alkohol sageli joomata.

7. Põhjused - tagajärjed • Alkoholi kuritarvitajate vahel ei ole märgata geneetilisi erinevusi. • Alkoholiravile minev tüüpiline naispatsient on umbes niisama vana kui mees, aga mehe probleem on kujunenud tavaliselt aastate jooksul, naise alkoholism aga tekib suhteliselt kiiresti. • Naisi tõukab alkoholi kuritarvitamisele tõenäoliselt mingi konkreetne sündmus ning nad tulevad ravile kas tervise või karidele jooksnud suhte pärast (mitte töö ega juriidiliste probleemide pärast nagu mehed). • Naised kannatavad meestest tugevamini maksa- ja muude terviseprobleemide all, ka ilmnevad need probleemid varem.

8. Tagajärjed • Alkoholi on sageli seostatud rinnavähi või osteoporoosiga, ka on alkohoolikust naised suuremas maksahaiguste ohus. • Alkoholi ja uimastitega seostuvad ka menstruatsiooniprobleemid ning raseduseaegsed komplikatsioonid. • Alkoholi kuritarvitavatel naistel esineb sageli ebaregulaarne suure verejooksu ja valudega menstruatsioon, samuti menstruatsioonieelne pinge. • Kui ebasoovitav rasedus on uimastavate ainete tarvitamise tagajärg, siis on see üks tugevamaid motiive sellest loobumiseks.

9. Tagajärjed • Uimastavate ainete tarvitajad haigestuvad sagedamini suguhaigustesse, sealhulgas aidsi. See tuleneb kaitsevahenditeta seksist kõrge riskiteguriga partneriga uimastavate ainete mõju all olles. • Mehed nakatavad naisi sagedamini kui vastupidi. Ka on uimastisõltuvuses olevad naised valmis astuma vastutasuks uimastite eest sugulisse vahekorda.

10. NB! • Kõige suurem osa ravile sattunud/toodud meesterahvastest on alustanud alkoholi tarvitamist 16-19 aastaselt, • tüdrukud aga isegi juba aasta nooremalt - 15-18 aastaselt.

11. http://www.parnu.ee/raulpage/alko/art5.html • http://www.pohjarannik.ee/modules.php?name=News&file=article&sid=4507