Paneeldiskussioon: Naised, tööturg ja sooline diskrimineerimine

1. Paneeldiskussioon: Naised, tööturg ja sooline diskrimineerimine 13. oktoober 2007

2. Mehed Töötlev tööstus 22,6% Ehitus 15,6% Veondus, laondus, side 13,6% Hulgi- ja jaekaubandus 12,4% Kinnisvara, rentimine 8,1% ja äritegevus Naised Töötlev tööstus 23,6% Hulgi- ja jaekaubandus 15,4% Haridus 14,8% Tervishoid- ja sotsiaal- 9,1% hoolekanne Avalik haldus ja riigi- 6,6% kaitse Eesti tööturg: horisontaalne ja vertikaalne segregatsioon (1)25-64-aastased mehed ja naised viie populaarsema tegevusala järgi Naised ja mehed. Eesti Statistika, Tallinn 2006

3. Eesti tööturg: horisontaalne ja vertikaalne segregatsioon (2)25-64-aastased juhid soo järgi Juhtide seas mehi 62%, naisi 38% Juhtimise eri tasandite disproportsioonid: Direktorite ja juhatajate seas meesjuhte 3,5 korda enam kui naisi Väikeettevõtete juhtide puhul mehi 2 x enam kui naisi Naiste osakaal personali, müügi- ja turundusjuhtide, reklaami-, suhtekorralduse jm valdkonnajuhte 47%. Naised ja mehed. Eesti Statistika, Tallinn 2006

4. Naiste ja meeste võrdsed võimalused tööturul Nõus, et tööturul võrdsed võimalused 22% naistest 33% meestest Nõus, et meestel tööturul paremad võimalused 62% naistest 47% meestest Enamik Eesti inimesi usub, et naistel ja meestel ei ole tööturul võrdseid võimalusi Poliitikaanalüüs 1/2006: Sooline ebavõrdsus: hoiakud ja olukord Eestis

5. 7 müüti naised ja juhtimine kohta • Naised ei taha saada juhtideks • Naistel on kehvemad juhtimisoskused • Naistel on halvem juhtimisalane ettevalmistus • Naistel pole piisavalt juhtimiskogemust • Tippjuhid töötavad 80 tundi nädalas • Tippjuhi tööd ja perekohustusi pole võimalik ühitada (naiste puhul) • Sooline tasakaal tippjuhtimise tasandil on vaid aja küsimus (see tuleb iseenesest) Müüt = inimeste argimõtlemises üldaktsepteeritava tõena esinev idee või arusaam. Müüte saab kasutada relvana, eriti siis, kui üksikisikut või gruppi tajutakse kui ohtu olemasolevale olukorrale. Naisi tippjuhi rollis mitte näha soovivad inimesed kinnistavad müüte selle kohta, et naised ei suuda võimuga toime tulla ning pole võimust huvitatud. EL projekt: Women to the Top//Karjääriredelil ülespoole

6. Eestis levinud hoiakud ei soosi naiste tõusmist tippjuhtideks ja kinnistavad müüte • 46% mehi ja ja 38% naisinõustuvad väitega, et naised pelgavadjuhi tööga kaasnevat suurt töökoormust • Üle 40% meestest ning ligi 33% naistest nõustuvad, et naised pelgavad juhitööga kaasnevat vastutust • Peaaegu 66% meestest ja 50% naistest nõustuvadväitega, et mehed on paremad juhidkui naised • Meeste eelistamine ülemusena on viimastelaastatel kasvanud. • Kui 2003. aasta monitooringuandmetel soovis kõigist vastanutestülemusena näha meest 37%, siis 2005. aastaljuba üle 50%. Võrreldes 2003. aastaga onvähem töötajaid (iseäranis naisi), kelle jaoksei ole ülemuse sugu oluline. • Lk 9 • Poliitikaanalüüs 1/2006: Sooline ebavõrdsus: hoiakud ja olukord Eestis

7. Poliitikaanalüüs 1/2006

8. Kust tuleb ebavõrdsus? Naisettevõtja barjäärid • Raskused töö- ja pereelu ühildamisega, paindlike lastehoiu-võimaluste puudumine • Väiksem enesekindlus ja riskivalmidus • Ettevõtlusse tuleku taust: naistel avalikust sektorist; meestel erasektorist • Väljajäetus mõjukatest ärivõrgustikest • Eeskujude vähesus • Võrdne konkurents meestega eeldab, et tuleb olla meestest võimekam

9. Miks peaks naisjuhtide ja –ettevõtjate arv üleüldse kasvama? Konkurentsivõime – kogu talent tuleb ära kasutada Ettevõtlus – suurim potentsiaal majanduskasvu ja töökohtade loomisel Rohkem ja paremaid töökohti – töökohtade arv ja kvaliteet Majandustegevuse mitmekesistamine ja klientide vajaduste parem rahuldamine Eneseteostus ja majanduslik iseseisvus Vaba areng ja elukvaliteet Õiglus

10. Mida teha naisjuhtide/-ettevõtjate arvu kasvuks? • murda stereotüüpe ja muuta suhtumisi //juhtimiskultuuri • edendada soolist võrdõiguslikkust ja parandada naiste positsiooni ühiskonnas tervikuna • tagada tööd ja perelu ühitada aitavad teenused • lülitada sugupoolte aspekt ettevõtluskeskkonna arendamisse • tegelda sihipäraselt tööturu soolise desegregeerimisega • teha koostööd kõigi asjassepuutuvate institutsioonide ja huvigruppidega • õppida teiste riikide parimast kogemusest ja teha koostööd

11. Tänan tähelepanu eest Riina Kütt Naiskoolituse Keskus