Linnad ja kaubandus

1. Linnad ja kaubandus Valentina Stepanova

2. Linnade õiguskorraldus • Linnad said maaisanda käest linnaõiguse • Linnaõiguse eesmärk oli linnakodanike isikliku vabaduse, eraomandi ja pärimisõiguse kaitse

3. “Linnaõhk teeb vabaks” • Linna põgenenud sõltlased said aasta ja ühe päeva möödudes vabadeks inimesteks • Linnakodanikuks võis saada iga vaba inimene, kui ta elas püsivalt linnas ja maksis ära kodaniku maksu

4. Linnakodaniku kohustused • Kohustused: - osavõtt linna kaitses - osavõtt linnale vajalikes töödes - maksude maksmine

5. Linnakodaniku õigused • Õigused: - tegelda linna piires käsitöö ja kaubandusega - nende üle võis kohut mõista vaid linna kohus

6. Linna valitsus – raad • Raad tegeles: - linna sissetulekutega - heakorra kindlustamisega - kohtu mõistmisega * Rae võim oli väga suur ja omandas reformatsiooni järel peaaegu piiramatu täiuse

7. Raad • Raehärra pidi olema sündinud seaduslikust abielust, omama linna piires kinnisvara ja kuuluma kaupmeeste hulka • Raad sekkus kodanike isiklikku ellu ( liigse priiskamise piiramine) • 16. sajandil rae poolt olid rõivakorraldused ette kirjutatud ( milliseid rõivaid üks või teine seisus tohib kanda)

8. Linnade rahvastik • Liivimaa suurtes linnades (Riia, Tallinn, Tartu) oli juhtiv positsioon sakslaste käes • Linnade asjaajamises valitses saksa keel • Arvuliselt oli linnades ülekaal kohalikul rahval

9. Gildid ja vennaskonnad • Keskaegne ühiskond oli korporatiivne • Keskaegse linna korporatiivid olid: - ametialased ühendused - gildid - tsunftid • Need korporatiivid jagasid linnakodanikele osa saadud tulusid

10. Gildid ja vennaskonnad • Gildid: - kaitsesid oma liikmete huve - korraldasid seltsielu - pakkusid häda ajal abi ja toetust

11. Gildid ja vennaskonnad • Gildide seas oli tähtsaim Suurgild (kuulusid kaugkaupmehed) • Mustpeade vennaskond (kuulusid vallalised kaupmehed ja kaupmehesellid) • Väikegildid ( kuulusid käsitöölised)

12. Käsitöö • Liivimaa linnade elus suurt osa mängis transiitkaubandus • Linnakäsitöölised koondusid ametialade järgi tsunftidesse

13. Tsunftid • Korraldasid väljaõpet • Kaitsesid turgu • Kontrollisid toodete hindu ja kvaliteeti * Astus jõusse tsunftisundlus, millega kaasnes mittesakslaste väljatõrjumine väärikamatelt aladelt

14. Tsunftid • Igal tsunftil oli oma põhikiri, mis määras: - meistriks saamise tingimused - tsunfti liikmeks saamise tingimused - vastaval alal töötamise ja konkureerimise reeglid

15. Kaubandus • Eesti suuremad linnad spetsialiseerusid ida - lääne transiitkaubandusele • Läänest veeti Liivimaa kaudu Venemaale käsitöötooteid • Venemaalt eksporditi toorainet: karusnahku, vaha, mett, puitu, tõrva, vilja, lina

16. Kaubandus • Arenes ka sisekaubandus • Talupojad tõid oma vilja ja lina linna turule või müüsid selle maal ringi liikuvatele kokkuostjatele • Viljakaubanduse ümber tekkisis 16. sajandil linnade ja maa-aadli vahel tõsised pinged, sest mõisnikud tahtsid maakaubandust enda kätte haarata

17. Alevikud • Keskaja jooksul tekkis 14 alevikku • Alevikud tekkisid: - linnuste juurde - kihelkonnakirikute juurde - laadakohtade juurde - palverännakukohtade juurde

18. Alevikud • Alevikes elasid: - väikekaupmehed - käsitöölised - võõrastemajapidajad