1 / 10

EESTI 19.SAJANDI ESIMESEL POOLEL

EESTI 19.SAJANDI ESIMESEL POOLEL. 8.klass. BALTI ERIKORRA PÜSIMINE. Balti kubermangudes elasid eestlased, lätlased, 5% baltisakslasi jt rahvad Põlisrahvas elas maal, linnades ülekaalus sakslased Suuremad linnad Riia, Jelgava, Tallinn Tsaarivõimu esindas kindralkuberner ja

jody
Download Presentation

EESTI 19.SAJANDI ESIMESEL POOLEL

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript

  1. EESTI 19.SAJANDI ESIMESEL POOLEL 8.klass

  2. BALTI ERIKORRA PÜSIMINE • Balti kubermangudes elasid eestlased, lätlased, 5% • baltisakslasi jt rahvad • Põlisrahvas elas maal, linnades ülekaalus sakslased • Suuremad linnad Riia, Jelgava, Tallinn • Tsaarivõimu esindas kindralkuberner ja • kubermanguvalitsused • Nikolai I ajal venestamine: vene õigeusk, vene keel • Balti erikord püsis tänu sellele, et baltisakslased olid • Vene riigiteenistuses ja sõjaväes tähtsatel kohtadel

  3. UUENDUSTE VAJALIKKUS • Aleksander I tahtis seadustada talupoegade ja aadlike suhteid • Pärisorjuslik mõisamajandus halvendas aadlike majanduslikku olukorda ja nad mõistsid pärisorjuse kaotamise vajadust • 19.saj algul kehtestati uued talurahva-seadused

  4. TALURAHVAREFORMIDE AJASTU Esimene talurahvaseadus Eestimaal 1802.a 1. Talupoeg võis omada vallasvara 2. Talukoha põline kasutamisõigus, kui mõisamaksud tasutud

  5. Liivimaa talurahvaseadus ja uus Eestimaa talurahvaseadus 1804 1. Määrati kindlaks talupoegade koormised 2. Piirati mõisnike kodukariõigust (talupoja karistamine kohtuta)

  6. Pärisorjuse kaotamine Pärisorjus kaotati Eestimaal 1816, Kuramaal 1817 ja Liivimaal 1819 1.Talupojad vabastati ilma maata 2. Talupoeg pidi maad mõisnikult rentima – teorent 3. Talupoja liikumisvabadus jäi piiratuks 4. Talupojad said perekonnanimed ehk priinimed

  7. Uuenduste lõpp Reformid lõppesid Liivimaal 1849 ja Eestimaal 1856, mille alusel 1. Mindi teotöölt üle raharendile 2. Talusid hakati talupoegadele päriseks müüma 3. Talu ja mõisa jõukus olenes nüüd oskuslikust majandamisest

  8. TALURAHVA OMAVALITSUS • Hakkas kujunema talurahva kui seisuse omavalitsus – vallakogukond • Loodi vallakohtud • Loodi magasiaidad ( vajadusel sai vilja laenata) • Loodi vaestehoolekanne ( külakord, hiljem vaestemajad) • Talurahva omavalitsuse otsused jõustusid pärast mõisniku poolt kinnitamist

  9. VÄLJARÄNDAMISLIIKUMINE JA KEISRI USKU MINEK • 1840 – ikaldus ja nälg • Kuuldused Venemaalt tasuta maad saada tekitas väljarändesoovi (pandi nimi kirja) • Liivimaal mõisnikevastased vastuhakud • Usuvahetusliikumine lootuses, et keiser neid aitab maa saamisel ja teokohustusest vabanemisel • Vana usku tagasi pöörduda keelati kubermanguvõimude poolt ära

  10. VAIMUELU • Baltisaksa kõrgkultuur ja talupojakultuur • Keskuseks Tartu ülikool, kuhu pääses taasavamise järel ka eestlasi • Kubermangulinnades gümnaasiumid ja maakonnalinnades kihelkonnakoolid • Talurahvale vallakoolid, kihelkonnakoolid • Ilmaliku kirjanduse algus 1806 – esimene ajaleht Tartus „Tarto maa rahwa Näddali-Leht“ • Baltisaksa haritlased avaldasid ilukirjandust, andsid välja ajalehti, asutasid teadusseltse • Eesti soost haritlased olid rahvakoolide õpetajad

More Related