PRANTSUSMAA JA INGLISMAA 19. sajandi II pool

1. PRANTSUSMAA JA INGLISMAA 19. sajandi II pool

2. PRANTSUSMAA

3. TEINE KEISRIRIIK JA NAPOLEON III • Nagu mäletate lõi Napoleon I 1804 Esimese Keisririigi, mis 1815 vajus lõplikult ajalukku • 1851 tegi Napoleoni sugulane Louis Bonaparte riigipöörde ja asus Prantsusmaad valitsema keiser Napoleon III nime all Pildil Napoleon III

4. NAPOLEON III VALITSEMISPOLIITIKA • Pööras palju tähelepanu majandusele • Osales aktiivselt Krimmi sõjas (vt. õpikus pilti lk. 26), sõjas Austria vastu ja teostas ulatuslikku vallutuspoliitikat Aasias • 1860. aastatel ebaõnnestus Mehhiko vallutamine • NB! AKTIIVSE VÄLISPOLIITIKAGA ÜRITAS NAPOLEON III TASAKAALUSTADA SISERIIKLIKKU EBAPOPULAARSUST, SEST NAPOLEON III POLNUD PRANTSLASTE SEAS TOETUST

5. SÕDA SAKSAMAAGA • Prantsusmaa püüdis takistada Itaalia ja Saksa riigi loomist Euroopas • Kuna Bismarck oli loonud tugeva armee, siis Prantsusmaakaotas sõja • 1870 langes Napoleon III Sedani all vangi. Pariisis puhkes ülestõus ja Prantsusmaal kuulutati välja vabariik • Prantsusmaa kaotas Saksamaale Elsass-Lotringi (prantsusepäraselt Alsace Lorraine´) Pildil vasakult Napoleon III ja Bismarck

6. PARIISI KOMMUUN • Elsass-Lotringi kaotamine tekitas prantslastes suurt pahameelt • 1871 tulid pariislased tänavale meelt avaldama • Puhkes valitsusvastane ülestõus • Peagi oli Pariis ülestõusnute käes • Võim läks pealinna omavalitsuse – Pariisi Kommuuni kätte • Kommunaarid kaotasid üürivõlad, tagastasid panditud asjad, kaasasid töölisi ettevõtete juhtimisse (ehk siis rakendasid marksistlikke valitsusvõtteid) • 1871 kukutasid valitsusväed Pariisi kommuuni Pildil aasia marksistide-kommunistide ettekujutus pariislaste ülestõusust

7. 3. vabariik • Esialgu oli vabariigil raske, sest kaotused sõjas olid prantslaste seas tugevdanud monarhistlikke meeleolusid • 3. vabariigi täidesaatvat võimu teostas 7 aastaks valitud president • Kõrgem seadusandlik organ oli Saadikutekoda koos Senatiga (vt. õpikust pilti lk. 28 /üleval/) • Kehtestati kohustuslik algharidus, ja vähendati kiriku mõju riigis – usuõpetus asendati moraaliõpetusega • Kommunaarid amnesteeriti ehk vabastati kõikidest süüdistustest • Riigi hümniks sai Marseljees

8. Majanduslik areng • Majanduse põhisuunaks oli põllumajandus • Rahvusvahelisel turul oli prantsuse talupoegade olukord vilets • Näiteks olid maailmaturul head kvaliteetsed prantsuse veinid asendunud odavate piirituseveinidega • Ka Prantsuse tööstus oli nõrga konkurentsivõimega USA ja Suurbritannia tööstuse kõrval • Prantsuse ühiskonda iseloomustavad RANTJEED – inimesed, kes elatusid üksnes varandusest saadud protsentidest, tegelemata ise tootmise või äriga • Majanduslikku arengut pidurdas tööstuspiirkonna Elsass-Lotringi (Alsace-Lorraine) kaotamine ja sõjakahjude maksmine Saksamaale

9. VÄLIS-JA KOLONIAALPOLIITIKA • Prantsusmaa välispoliitika peamiseks eesmärgiks sai 1871. aasta lüüasaamise heastamine • 1872. aastal kehtestati Preisimaa eeskujul üldine sõjaväekohustus • Prantsuse pealiitlaseks sai Venemaa, varsti ka Inglismaa. Kujunes KOLMIKLIIT (NB! SEE ON TÄHTIS – sellest tuleb juttu seoses I Maailmasõjaga) • Prantsusmaa teostas ka aktiivset koloniaalpoliitikat – koloniaalvalduste suurus ületas 20. saj. alguseks ligi paarkümmend korda emamaa suurust. • Prantsusmaa kolooniad – Alžeeria, Senegal ,Kamerun jpt.

10. INGLISMAA

11. KUNINGAVÕIM • 1837.-1901. aastal • Tema valitsemisaega kutsutakse VIKTORIAANLIKUKS AJASTUKS Pildil kuninganna Victoria noorena

12. 1901 sai võimule kuningas Edward VII, kes paistis silma hea hariduse ja suhtlemisoskusega Edward VII sekkus aktiivselt riigi välispoliitikasse EDWARD VII

13. LIBERAALID Kuni 1870. aastateni olid juhtival kohal Nende ajal kehtis Inglismaal kohustuslik algharidus Ametiühingutel oli tegevusvabadus Valimisõigus anti ka maatöölistele Pärast 1905. hakkasid liberaalid rohkem tähelepanu pöörama sõjalaevastiku ehitamisele KONSERVATIIVID 1870. – 1905 olid võimul konservatiivid Ametiühingute tegevus oli piiratud LIBERAALID JA KONSERVATIIVID

14. MAJANDUSLIK ARENG • 19. sajandil oli Inglismaa juhtiv tööstusriik • Edu aluseks teistest riikidest varem alanud tööstuslik pööre • Inglise raha- naelsterling – oli maailma kõige usaldusväärseim raha • Iseloomulik oli linnade kasv ja maaelu tähtsuse vähenemine • 19. sajandi lõpul vähenes Inglismaa kui juhtiva tööstusriigi tähtsus Pildil miljöö Victoria ajastu raudteejaamast

15. AMETIÜHINGUD • Inglismaa jäi 1848. – 1849. aasta vapustustest puutumata • Sajandi keskel vaibus ka tšartistlik liikumine (nõudsid töölistele valimisõigust) • Töölised hakkasid organiseeruma ametiühingutesse ja sekkusid aktiivselt poliitikasse oma õiguste kaitsmiseks • Ametiühingud muutusid Inglismaal väga tugevaks poliitiliseks jõuks Pildil Victoria ajastu nasitöölised

16. BRITI KOLONIAALIMPEERIUM • Inglismaast kujunes 19. sajandist suurim koloniaalriik • Inglismaa kolooniad 20. saj. alguses: Kanada, Nigeeria, Küpros, Egiptus, Austraalia, Iraak, Rodeesia, Hongkong (pildil Inglise kolonist Aafrika lastega jalutamas)

17. VÄLISPOLIITIKA • Oma geograafilise asendi tõttu ei pidanud Inglismaa pöörama tähelepanu armee loomisele • Seevastu oli Inglismaa sõjalaevastik maailma tugevaim • Inglismaa välispoliitikat nimetati HIILGAVAKS ISOLATSIONISMIKS – st. Inglismaa ei sekkunud teiste Euroopa riikide siseasjadesse