1 / 8

20 aastat hiljem: Eesti valitsemine XXI sajandi perspektiivis

20 aastat hiljem: Eesti valitsemine XXI sajandi perspektiivis. Georg Sootla Tallinna Ülikool. Kas Eesti valitsemissüsteem on üldjoontes valmis?. Poliitikud jah on, vaja peen - häälestada (a la maavanem kaotada) Mis on demokraatliku valitsemise eripära? Määramatuse institutsionaliseerimine

calla
Download Presentation

20 aastat hiljem: Eesti valitsemine XXI sajandi perspektiivis

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript

  1. 20 aastat hiljem: Eesti valitsemine XXI sajandi perspektiivis Georg Sootla Tallinna Ülikool

  2. Kas Eesti valitsemissüsteem on üldjoontes valmis? • Poliitikud jah on, vaja peen - häälestada (a la maavanem kaotada) • Mis on demokraatliku valitsemise eripära? Määramatuse institutsionaliseerimine • M. Weber restlessness – tasakaal, mis kunagi ei fikseeru, vaid toodab pidevalt uusi lahendusi • Tähendab - demokraatliku valitsemise ellujäämine – valitsemise perioodiline kvalitatiivne uuenemine • 1980ndate valitsemine ja 2010date – oluliselt erinevad asjad

  3. Üldine loogika • 1990ndatel siirdeinstitutsioonid – KIE efektiivsemad, reformide mootorid • 2004ks – oli vaja uusi, stabiilse demokraatia ja arengu jaoks, vanad ammendusid, rahulolu EL liikmelisusega • 2013 – institutsioonid on mitte ainult ei muutunud vaid on kaotamas oma demokraatlikku sisu (tasakaale) – KOV autonoomia, parteispektri tasakaal, kollegiaalne valitsuskabinet

  4. Valitsuskabinet kui valitsemissüsteemi sidur • 1992, kabinet on uus poliitiliselt kompaktne kollegiaalne poliitikamootor – reformid (KIE parim reform) Kuid siirde eripära (1990 oli see OK!): - PMO praktiliselt pole, Riigikantseleil – pole koordineerivaid funktsioone - Kabineti alalised komisjonid – puuduvad - VVS – teadlikult mindi mööda viited valitsuse poliitika kujundamise rollile

  5. Alates 2004-5 • Kabinet kui kollegiaalne otsustusorgan laguneb (Partsi viimane periood) • Otsustamine parteide tippude/ kontorite käes: kaob poliitiline koordineerimine, vorst vorsti (pork barrel) vastu poliitika • Koordinatsiooni tugevnemise asemel ministeeriumide konkurents (OECd raport 2011) • Institutsioonide arendamise poliitika väljas valitsuse agendast (erand tööturupoliitika)

  6. Täna 2013 • Valitsuse rõhutatult selge partonaazhi e. jaotamispoliitika (häälte võitmine vs. süsteemi arendamine) • Võim tippametnike ja nende kliendirühmade käes - haldusriik • Al. 2000 – halduse kolossaalne tsentraliseerimine (edukates riikides – governance) • Abikauge piirkond (rühm) – kuhu riik ei garanteeri avalikku teenust

  7. Perspektiivid • Teistel KIE riikidel stagnatsioon veelgi tõsisem • Stabiilse demokraatia kabinet • Hakatakse OECD soovitusi realiseerima (olemasolevaid ei saa tõsiselt võtta) • Tsentraliseerimise reset – tagasi demokraatliku tasakaalu juurde (s.t. laske toimijad vabaks, nad ise leiavad parimad lahendused)

  8. Tänan tähelepanu eest!

More Related