1 / 35

Kirjandusvoolude ja perioodide üldiseloomustus

Kirjandusvoolude ja perioodide üldiseloomustus. Tiiu Kruus. Antiik. 8.saj.eKr – 476 maj Üh. ord: Kreeka- Rooma orjanduslik ühiskond Filosoofia, kunsti, teatri, kirjanduse, teaduse areng. Ajastu kirjandusest. Homerose eeposed “Ilias” ja “Odüsseia” Aristoteles “Luulekunst” Anakreon

jola
Download Presentation

Kirjandusvoolude ja perioodide üldiseloomustus

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript

  1. Kirjandusvoolude ja perioodide üldiseloomustus Tiiu Kruus

  2. Antiik • 8.saj.eKr – 476 maj • Üh. ord: Kreeka- Rooma orjanduslik ühiskond • Filosoofia, kunsti, teatri, kirjanduse, teaduse areng

  3. Ajastu kirjandusest • Homerose eeposed “Ilias” ja “Odüsseia” • Aristoteles “Luulekunst” • Anakreon • Sappho • Sophokles

  4. Filosoofe • Sokrates (470-399 eKr) • Ateena filosoofiakoolkonna isa • Ei ole enda publikatsioone, vaid tema vaated on fikseeritud teiste tema õpilaste, eriti Platoni, töödes • Kõige tuntumad on Platoni varased tööd • Eesti keeles on avaldatud valik Platoni töid (2003), mis edastavad Sokratese vaateid

  5. Huvi inimese olemuse vastu • Gnothi seauton – Nosce te ipsum – Tunne iseennast • “Ma tean, et ma midagi ei tea” -- kahtlemine ja hoolikas küsitlus ning dialoog kui tõe ja teadmise hankimise meetodid • Mis on õiglus? Kui me teaksime, mis on õiglus, siis me käituksime kindlasti õiglaselt

  6. Aristoteles (384-322 eKr) • Platoni õpilane ja Aleksander Suure õpetaja • Ilmselt suurima haardega õpetlane läbi aegade • Lõi paljude teaduste alged ja mõisted, mis vähemalt osaliselt kehtivad tänapäevalgi • Kogu Lääne filosoofia ajalugu tavatsetakse mõnikord vaadelda kui kommentaare Platoni ja Aristotelese vaadetele • Eesti keeles on vähe ilmunud, kuid internetis on inglise keeles saadaval enamik töid, vt http://classics.mit.edu

  7. Märksõnad • Inimene on jumalik olevus, st kirjutada võib kõigest • “Tunne iseennast” – tuleb mõista, kui vähe me teglikult teame, siis alles jõuame õigete teadmisteni. • Vana- Kreekas toimus mõtterevolutsioon: universumi keskpunkti asetati  INIMENE, mitte jumal. • Kreeklased lõid jumalad oma näo järgi, selleni pole inimmõte enne küündinud.

  8. Keskaeg 5.-15.sajand Varasemat keskaega iseloomustab rahvaste ränne, riikide kujunemine ja kangelaseeposte loomine Hiljem muutus tähtsaks usk ja kiriku mõju Jumal on harmoonia ja inimese eesmärk on hinge täiustamine Inimene on jumala ja kiriku mõju ning kaitse all

  9. Keskaeg 5-15.saj. • Lääne-Rooma keisririigi langus • Suur rahvasteränne • Linnade ja riikide, rahvuste ja rahvuskirjanduse teke • Kloostrid kujunesid kultuurikeskusteks

  10. Kirjandus keskajal Kloostrikirjandus: ladinakeelne, pühakute elulood Rüütlikirjandus: “Tristan ja Isolde” Linnakirjandus Allegooriline romaan

  11. Kirjandusest • Vaimulikud laulud ja luuletused • Pühakute elulood • Romantilised kangelaseeposed • Tõlgiti antiikkirjandust • Rüütlikirjandus

  12. Filosoofe • Aquino Thomas: • Mõistus ja usk peavad olema eristatud, meie mõistusesse jõuab see, mida oleme meeltega tunnetanud

  13. Märksõnad • Inimene on patune olend, keda ootab hukatus või kui ta on puhas, siis taevalik õndsus • Üleminek feodalismile

  14. Renessanss e h k t a a s s ü n d 14.-16. sajand Humanism Toetuti antiigile Algas Itaalias Harmooniline inimene Kunstis: Leonardo da Vinci, Michelangelo, Raffael Elurõõm ja vabameelsus

  15. Renessanss 14. – 16. saj • Kodanluse ja proletariaadi tekkimine linnades • Maadeavastamine • Teaduste ja kunstide õitseng • Trükikunsti areng

  16. Trükikunsti leiutamine Johan Gutenberg Gutenbergi Piibel (1452-1455)

  17. Itaalia renessanss Dante Alighieri (1265-1321) “Jumalik komöödia” Petrarca (1304-1374) sonetid Giovanni Boccaccio (1313-1375) “Dekameron”

  18. Kirjandusest • Uus inimesekäsitlus: • Inimene on põhiolemuselt hea • Ideaaliks maapealne õnn, harmooniline isiksus

  19. Inglise renessansi esindaja William Shakespeare (1565-1616) “Hamlet” “Othello” “Macbeth” “Kuningas Lear” “Romeo ja Julia” “Suveöö unenägu” Hispaania kirjanik Miguelde Cervantes Saavedra (1547-1616) “Teravmeelne hidalgo don Quijote la Manchast”

  20. Filosoofia Inimene kui kõigi asjade mõõt ja maailma keskpunkt Päritolu asemel isiksuseomadused ja haritus Seisulik ühiskond => sotsiaalne mobiilsus

  21. Uus inimesekäsitlus Jumal ütleb Aadamale: “Ma olen asetanud su maailma, nii saad näha paremini, mis see on. Ma pole sind loonud ei taevaliseks ega maiseks, ei surevaks ega surematuks olendiks – nii võid sa ise saada oma piiride kujundajaks.” Pico della Mirandola

  22. Märksõnad • Me peame eriti tähele panema seda jõudu ja kestvat mõju, mis on olnud mõningatel leiutistel. Ja siin on põhjust rõhutada eelkõige kolme: • trükikunst, • püssirohi ja • kompass. • Need kolm on muutnud • maailma väljanägemist • ja olukorda.” Francis Bacon(1620)

  23. Barokk/klassitsism 17.saj • Barokk Hispaanias, Itaalias • Klassitsism Prantsusmaal, Inglismaal • Renessanslik lihtsus asendus kontrastsete vormidega • Teatraalsus, tundepaisutus, reeglipärasus

  24. Klassitsism 17. sajand Maailmatunnetuse aluseks on mõistus Tunded ja kired tuleb tahtele allutada Descartes:”Mõtlen, järelikult olen” Boileau “Luulekunst”: kõrged žanrid-tragöödia, ood; madalad žanrid - novell, romaan. Tragöödia on 5-vaatuseline, kasvatuslik, luulevormis teos, mis arvestab kolmeühtsusnõuet

  25. kirjandusest • Moliere, Racine, Corneille, Lope de Vega • Selgus, lihtsus, vormitäius, reeglid, kord (klassitsism) • Mängulisus, mitmemõttelisus (barokk)

  26. filosoofia • Descartes “Cogito ergo sum” • Ratsionalism • Loodus jaguneb vaimseks ja materiaalseks tegelikkuseks • Mõtlemine toimub inimese hinges, mis on kehast sõltumatu • Midagi ei tohi tõeks pidada enne, kui pole selge, et see on tõsi.

  27. tunnuslaused • Carpe diem • Memento mori

  28. valgustus 18. sajand Inimestele tuleb anda teadmisi, et muuta maailma harmoonilisemaks Usk inimese võimetesse Inimesed peaksid olema võrdsed, vabad Ühiskonda valitsegu valgustatud monarh Kirjandusteoste tegelased on valgustusideede kandjad

  29. Valgustus 18.saj. • Mõistuse ülistus • Teaduste ja kultuuri õitseng • Usk progressi

  30. Kirjandus • Goethe • Swift • Defoe • Mõistust rakendades on võimalik õnnelikuks saada

  31. Jonathan Swift (1667-1745) Filosoofilis- allegooriline, satiiriline romaan “Gulliveri reisid” Daniel Defoe(1661- 1731) “Robison Crusoe”

  32. Voltaire (1695-1778) Filosoof, ajaloolane, füüsik, jurist, kirjanik “ Zadig”, “Candide”, Kohtlane”, “Mikromegas” Rousseau (1712-1778) Filosoof, kirjanik, pedagoog, helilooja Rohkem tundeid, südant “Julie ehk uus Heloise”, “Pihtimused” “Emilé ehk kasvatusest” ”

  33. Jean-Jacques Rousseau (1712-1778) • Peateos “Du contrat social” (Ühiskondlikust lepingust), 1762. Olemas ka eesti keeles, 1999. • “Inimhinges ei ole kaasasündinud pahelisust” • “Inimene on sündinud vabana ja ometi on ta kõikjal ahelais” • “Vabadus, võrdsus, vendlus”

  34. Märksõnad • Tagasi looduse juurde • Eemale tsivilisatsioonist! • Loodus on hea, nii muutub ka inimene paremaks • “Sapere aude” – Söanda olla tark (Immanuel Kant)

  35. Immanuel Kant (1724-1804) • Elas ja töötas praktiliselt kogu oma elu Königsbergis • Lõi gigantse filosoofilise süsteemi, peateoseks ilmselt “Puhta mõistuse kriitika” • Hüpoteetilised ja kategoorilised imperatiivid

More Related