1 / 46

Hoonete energiatõhusus: eesmärgid, projekteerimine ja kontroll

24.07.2008 Ülenurmel. Hoonete energiatõhusus: eesmärgid, projekteerimine ja kontroll. Ago Siiner Energiatõhusa ehituse tuumiklabor Tartu Ülikooli tehnoloogiainstituut Nooruse 1, 50411 Tartu www.tuit.ut.ee/eetl. kWh/(m2 a). T.Mauring. Majade energiakulud. kWh/m 2 a. Eesti keskmine. 250.

joyce
Download Presentation

Hoonete energiatõhusus: eesmärgid, projekteerimine ja kontroll

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript

  1. 24.07.2008 Ülenurmel Hoonete energiatõhusus: eesmärgid, projekteerimine ja kontroll Ago Siiner Energiatõhusa ehituse tuumiklabor Tartu Ülikooli tehnoloogiainstituut Nooruse 1, 50411 Tartuwww.tuit.ut.ee/eetl

  2. kWh/(m2 a) T.Mauring

  3. Majade energiakulud kWh/m2 a Eesti keskmine 250 Uuselamu Madala energia- tarbega maja 150 10 korda Passiivmaja 70 15 T.Mauring

  4. Soojavoog kWh/(m2 a) ! !

  5. Kütteenergiavajadus

  6. Suurima mõjuga otsused tehakse projekteerimise algfaasis Hoone asukohavalik ja orientatsioon Eskiisprojekt Tööprojekt Ehitustööde planeerimine Järelvalve

  7. Ümbritsevate objektide võimalik mõju

  8. Kompaktsus A/V Näide: 100 m2 kasulik pind 1,2 1,1 0,6 0,3 0,2 A / V: 140% 130% 100% 80% 65% Küttevajadus:

  9. Hoone kompaktsus

  10. Olulised aspektid hoone projekteerimise faasis • Välispiirete soojajuhtivuse vähendamine • Seinad, katus, põrand. • Aknad !. • “Projekteeritud” külmasildade vähendamine ja vältimine, eriti madala energiatarbega hoonete korral. • Aken-sein ühendussõlmed • Sokli sõlm ehk välisseina ning aluspõranda ristumine hoone perimeetris. • Soojatagastus ventilatsioonist ! • Küttesüsteemi valik on energiatõhusa hoone puhul teisejärgulisem. Energiakuluka hoone puhul aga oluline.

  11. Külmasillad Y = -0,055 W/(mK) külmasillavaba Y = +0,015 W/(mK)mittekülmasillavaba

  12. 19 ° C 12 ° C

  13. n50 = V/ V50 • q50 = V50 / AE

  14. Õhupidavuse projekteerimine

  15. ARGEBAU NRW, in „Ökologische Bausanierung“, J.-E. Hamesse

  16. Sisekliima

  17. Suvetemperatuuride kontroll Variant: kergvahesein (kipsplaat, min. vill 50 mm) EETL 2008

  18. Suvetemperatuuride kontroll Variant: massiivsavisein 150 mm (120 mm kivi + kahelpool krohv) EETL 2008

  19. Väliste päikesekaitsevarjude disain ja optimeerimine

  20. Kaunase 23 raamatukogu_varjudeta_20.mai_kell_0900 T.Mauring

  21. Kaunase_raamatukogu_30cm_lamellid_20.mäts_kell_1545 T.Mauring

  22. Arhitekt: Herbert Leindecker Foto: Ernst Heiduk

  23. Olulised aspektid hoone ehitamise faasis • Korraliku õhupidavuse saavutamine • Välispiirde sisepinna katmine õhupidava materjaliga • Läbiviikude ja erinevate sõlmede teipimine jne • Ehituslike defektide vältimine • Kontroll hoonekarbi sulgemise faasis: õhulekketest + infrapunatermograafia

  24. EVS-EN 13829:2000 N50 < 3 1/h N50 < 1.5 1/h N50 < 0,6 1/h

  25. Infrapuna termograafia • Termografeerimine on meetod pindade temperatuuride • visualiseerimiseks. See võimaldab määrata nii konkreetse • punkti temperatuuri arvuliselt (kvantitatiivne meetod) kui • suurema pinna temperatuurierinevused võrdleva üldpildina • (kvalitatiivne meetod).

  26. Pinnatagune külma õhu liikumine • Külm õhk, liikudes seinapinna taga (näiteks kips- või puitkiudplaat) jahutab materjali ning madalam temperatuur jõuab lõpuks teisele poole välja • Viitab tavaliselt puudulikule soojustusele

  27. Otsene külma õhu leke ruumi • Võivad põhjustada lisaks ebamugavustundele ja otsestele soojakadudele mitmeid probleeme majale ning vähendada oluliselt hoone eluiga. • Tulevad tavaliselt tugevamalt välja alarõhu tingimustes teostatud termografeerimise ajal.

  28. Külmasillad ehituskonstruktsioonides • Külmasild on kas: • Majakarbi osaline või täielik läbistamine madalama soojusjuhtivusega materjaliga (puit läbi soojustuse, betoon läbi kergkruusaplokkide, metall läbi betooni jne). • Järsk muutus välispiirde paksuses. • Erinevus sise- ja välispindade vahel (nagu seda juhtub seinte-lagede-põrandate ühenduskohtades) ehk nö geomeetriline külmasild. • Tekitavad kondenseerumisohtu • Suurendavad kütteenergiatarvet

  29. Näidisprojektid

  30. Valga lasteaed RENOVEERIMINE • Välissein U=0,100 W/m2K (350 mm vill) • Katus U=0,071 W/m2K (500 mm vill) • Põrand U=0,100 W/m2K (300mm EPS + 50mm vill) • Aken: • Klaaspakett U=0,51 W/m2K G=0,52 • Raam U=0,71 W/m2K

  31. PHPP 2007 • Passiivmajadele ja madala energiatarbega hoonetele kalibreeritud energiabilansi arvutuse tarkvara. • Selles tehtud arvutuste alusel toimub sertifitseerimine

  32. TÜ EETL spin-offi tegevus Passivehouse OÜ • Passiivmajade energiabilansiarvutused lähtuvalt hoone projektist. • PHPP2007 müük ja koolitus • Päikeseküttesüsteemide tootlikkuse simulatsioonid ja SONNENKRAFT päikeseküttesüsteemide müük.

More Related