1 / 16

TOOTMINE JA RESERVID EESTIS NING NAABRITEL

TOOTMINE JA RESERVID EESTIS NING NAABRITEL. Kalle Kilk Energiafoorum, 9.aprill 2008. Teemad. Miks vaatame tootmisest mõeldes naabrite poole? Mida seal lähitulevikus toimumas näeme? Mida peame ise reservide hoidmisel meeles pidama?. Põhivõrk – Eesti elektrisüsteemi haldur.

russ
Download Presentation

TOOTMINE JA RESERVID EESTIS NING NAABRITEL

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript

  1. TOOTMINE JA RESERVID EESTIS NING NAABRITEL Kalle Kilk Energiafoorum, 9.aprill 2008

  2. Teemad • Miks vaatame tootmisest mõeldes naabrite poole? • Mida seal lähitulevikus toimumas näeme? • Mida peame ise reservide hoidmisel meeles pidama?

  3. Põhivõrk – Eesti elektrisüsteemi haldur • Põhivõrgu kõrgepingevõrk on Eesti elektrisüsteemi selgroog – Põhivõrk ühendab tootjad, jaotusvõrgud ja suurtarbijad ühtseks elektrisüsteemiks • Põhivõrgus paikneb Eesti elektrisüsteemi juhtimiskeskus –see korraldab reaalajas kogu süsteemi tööd ning tagab Eesti varustuskindluse • Põhivõrk on erapooletu, kauplejatest ja teistest turuosalistest sõltumatu elektri ülekandeteenuse osutaja –turuplats, mis teiste kauplemist võimaldab (ise ei kauple)

  4. Mis on toimumas Eestis? • Lähitulevik vastavalt Põhivõrgu koostatud Eesti elektrisüsteemi tootmisvõimsuste piisavuse aruandele: • aastaks 2012 vajame tarbimise rahuldamiseks täiendavalt 200 MW tootmisvõimsusi • aastaks 2017 lisaks veel 1500 MW Aruandega saab tutvuda Põhivõrgu kodulehel: http://www.pohivork.ee/index.php?id=546

  5. Mida tehakse Baltimaades? • Lähitulevik vastavalt Baltimaade põhivõrkude arendamisvajadust hinnanud aruandele: • tootmise konservatiivse stsenaariumi korral jääb tootmine tiputarbimisele alla • tootmise optimistlikku stsenaariumi korral suudame rohkem toota kui tarbitakse Lühikokkuvõte Baltic Grid 2025 uuringu tulemustest Baltso kodulehel: http://www.baltso.eu/

  6. Tootmine Baltimaades

  7. Mis toimub Skandinaavias? • Lähitulevik vastavalt Skandinaaviamaade tootmise ja tarbimise tasakaalu hinnanud aruandele • Aastal 2010 on piirkonnas tootmisvõimsuse ülejääk Võimsusbilanss aastal 2010 Lühikokkuvõte Nordic Grid Master Plan 2008 uuringu tulemustest Nordeli kodulehel: http://www.nordel.org/

  8. Skandinaaviamaad aastal 2025 Tootmise ja tarbimise ennustus aastateks 2005-2025 näitab, et Skandinaaviamaad on energiaülejäägiga ka kaugemas tulevikus

  9. Planeeritavad riikidevahelised ühendused

  10. Millest tuleb vajadus reservide järgi? • Üks olulisim komponent elektrisüsteemi töökindluse tagamisel on tootmise ja tarbimise igahetkeline tasakaal • Iga muutus tootmises või tarbimises väljendub sageduse muutusena: • kui tootmist jääb tarbimisest vähemaks, sagedus väheneb • kui tootmine ületab tarbimist, sagedus tõuseb • normist kõrvale kalduv sagedus põhjustab häireid seadmete töötamises nii tootmise kui tarbimise poolel • Reserve on vaja õige sageduse hoidmiseks

  11. Sagedus kiire (sekundaar) reguleerimine 50Hz hetkeline (primaar) reguleerimine I II III ilma reguleerimiseta 0 5 10 15 20 minutid Milliseid reserve eristatakse? • Vastavalt reservide kasutatavuse kiirusele eristatakse hetkelisi, kiireid ning aeglaseid reserve

  12. Reservide kulud • Hetkeline ja kiire reserv: • reservide olemasoluks vajalikud seadmed paigaldab oma kuludega iga elektrijaam • reservide hoidmise ja kasutamise kulud katavad elektritarbijad läbi Põhivõrgu võrgutariifi • Aeglane reserv: • reservide olemasolu ja kasutamise kulu katab iga tootja ja tarbija läbi bilansihalduri teenuse • üks osa aeglastest reservidest on avariireserv: • reservi olemasolu kulu katab elektritarbija läbi Põhivõrgu tariifi • reservi kasutamise kulu katavad avarii põhjustajad

  13. Reservide asukoht • Reservid võivad asuda nii tootmisseadmete juures kui ka mujal (teises Eesti piirkonnas või välismaal) • Kõik võimsused, mida reserveeritakse mujal asuvate võimsustega, vajavad võrguühenduste eelnevat reserveerimist • Eesti ja välisriikide vaheline “toru” on piiratud, sinna peab mahtuma nii transiit, kaubandus kui ka välismaal asuvate reservide võimsus – kuidas nende vahel valida?

  14. Reservide vajadus tulevikus • Hetkeliseks reserviks on Eestis vaja ca 30 MW võimsust, kiireks reserviks ca 80 MW • Avariireservi suurus sõltub Eesti suurimast tootmisühikust ja määratakse vastava valemiga: • hetkel suurima NEJ 200 MW võimsusega ploki korral on Eesti avariireserv 110 MW (aastane kulu ca 65 mln kr) • mida suurem tootmisühik Eestisse tuleb, seda suuremat avariireservi on meile vaja • reservi vajavad ka uued alalisvooluühendused Põhjamaadega • Mida suurem on avariireservi vajadus, seda suuremad kulud peab katma elektritarbija läbi Põhivõrgu tariifi

  15. Kokkuvõte • Vastavalt tootmisvõimsuste piisavuse prognoosile hakkavad kauplejad tulevikus Eestisse elektrit importima • Selleks on vaja uusi ühendusi ja täiendavat raha Eestis paiknevate reservide hoidmiseks • Võrguühenduste kasutamiseks on vaja ühtseid reegleid, mis tagavad kõigi huvigruppide võrdse kohtlemise ega sea ohtu Eesti varustuskindlust

  16. Tänan tähelepanu eest!

More Related