Ettevõtluse vormid. Vabaühenduse loomise juriidilised alused.

1. Ettevõtluse vormid. Vabaühenduse loomise juriidilised alused. Rahastustaotluste esitamine ja projektide läbiviimine. Vaided. Lääne- Viru ArenduskeskusLiina Kuusk 07.03.2013

2. Ettevõtluse vormid Osaühing (OÜ)- OÜ on sobivaim ettevõtlusvorm väikse ja keskmise suurusega Ettevõteteloomiseks. OÜ`l on osakapitali miinimumnõudeks 2 500 eurot. OÜ Asutavadosanikud, kes määravad juhatuse liikme(d). Juhatuse liige vastutab Ettevõttetegevuse eest kogu ettevõtte varaga. Aktsiaselts (AS)- AS on piiratud vastutusega äriühing nagu ka OÜ. Erinevus on selles, et AS-il on aktsionärid (OÜ-l osanikud) ja minimaalseks aktsiakapitali suuruseks 25 000 eurot. Igal aktsionäril on teatud kogus aktsiaid, mis annab hääleõiguse ettevõtte tegevuse üle otsustamisel ning tulude jagamisel. Füüsilisest iskust ettevõtja (FIE)-FIE on isik, kes teenibmajanduslikku tulu ja tegeleb enda nimel ettevõtlusega. FIE plussid: • * Puudub omakapitali sissemaksu nõue* Puudub põhikirja koostamise vajadus* Lihtne raamatupidamine (kassapõhine raha laekumise järgi)* FIE`le on omane samaaegselt ka tööl käimine* Suur otsustamisvabadus ja lihtne juhtimine

3. Vabaühendused MTÜ- MTÜ asutajateks ja liikmeteks võivad olla nii füüsilised kui ka juriidilised isikud. Minimaalne asutajate/liikmete arv on kaks. Need kaks võivad olla  füüsilised isikud, juriidilised isikud või siis üks füüsiline isik ja üks juriidiline isik. MTÜ on juriidiline isik. -avaliku sektori valitseva mõju all olevad mittetulundusühendused SELTSING- Seltsingu asutamisel on vaja vähemalt 2  isikut (seltsinglased), kelle vahel sõlmitakse seltsinguleping. Seltsinguga seonduvat reguleerib võlaõigusseadus. Seltsing ei ole juriidiline isik. SIHTASUTUS- Sihtasutus (SA) on üldjuhul loodud vara valitsemiseks või kasutamiseks. SA võivad asutadaüks või mitu füüsilist või juriidilist isikut, kuid neist ei saa SA liikmed - nende õiguseks jääb põhikirjaga määratud ulatuses asutamisõiguste teostamine. SA on juriidiline isik.

4. Vabaühenduste juriidilised alused Põhiseadus: §47 ja §48 - tagavad kodanikele õiguse ühineda mittetulundus ühingutesse ning vabalt avaldada oma meelt §19 -igaühel on õigus eneseteotsusele 12.detsember 2002- võeti Riigikogus seadusena vastu Eesti Kodanikuühiskonna Arengu Kontseptsiooni (EKAK) 2005. -kaasamise heade tavade kinnitamine Vabariigi Valitsuse poolt, millega on valitsus võtnud endale kohustuse kaasata vabaühendusi valitsuse otsustusprotsessi. Mittetulundusühing (seadus: www.riigiteataja.ee/akt/834167) Seltsing Sihtasutus Vabaühenduste eetikakoodeks: www.ngo.ee/eetikakoodeks (missugune on üks vanimaid eetikakoodekseid??)

5. Projektikirjutamise põhialused IDEETAOTLEV ORGANISATSIOON Uudsus Institutsionaalne CV Aktuaalsus N.n luukered Vajalikkus Projektijuht Jätkusuutlikkus Imidz Perspektiivikus Eelarvamused Koostöö Tutvustus Prioriteetidele vastavus Konkurentorganisatsioonid Läbimõeldus TAOTLUSVORM IDEE SOBIVUS FONDI Vormistus Rahastaja üldnõuded Tingimustele vastavus Taotlusvooru nõuded Lisadokumentide korrektsus Idee sobivuse hindamine (kogum)

6. Enamlevinud vead projekti kirjutamisel I Pea meeles, et oma ideed pisiasjadeni tead ainult sina. Arvesta projekti kirjutamisel, et rahastaja peab sinu ideest aru saama!!! 1.Rahastaja taotlusvormi on oma äranägemise järgi parandatud 2.Projekt on allkirjastatud isiku poolt, kelle puudub juriidiliselt allkirjaõigus 3.Projekti taotlusvormi erinevad osad ei ole kooskõlas ( nii sisuline kui ka finantspool peavad olema täpselt kooskõlas; kõik taotlusvormi osad on alati omavahel seotud) 4.Projekti eelarves ei ole arvestatud rahastaja poolt nõutud kulude abikõlbulikkuse tingimustega 5.Omafinantseeringu alla on paigutatud kulud, mis on tehtud, kas enne projektiperioodi algust või projekti kirjutamise perioodil ( paber, printeri kassett, kommunikatsioonikulud jne)

7. Enamlevinud vead projektide kirjutamise lII 6. Projekti eesmärgid on ebarealistlikud või ei vasta rahastus vooru tingimustele 7.Projekti läbiviijad ei oma kompetentsi ega kogemust; meeskonda ei ole kaasatud valdkonna ega projekti juhtimise spetsialisti 8.Eelarve ei ole läbipaistev ( rida: majanduskulud ei ütle rahastajale näiteks mitte midagi) 9.Eelarves on matemaatilised arvutusvead ( reeglina on muudetud Exceli valemeid) 10. Eelarvevorm näitab mõne rea punaselt- kusagil on viga! Saadetakse välja ka punaseid eelarveid!!!!! 11. Arvamus “mida rohkem küsin, seda rohkem saan” on täiesti vale. 12. Taotluse kirjutamisel alustatakse eelarvest ja sellest lähtudes kohaldatakse sisuline osa. Reeglina tekib projektis vastuolu.

8. Enamlevinud vead projekti esitamisel I 10 sagedamini esinevat viga: 1.Taotleja ei vasta taotlusvooru tingimustele ( ajaline tegevuspiir, staatus, jne) 2.Partner ei vasta taotlusvooru tingimustele 3.Taotluse esitamise tähtajast mittekinnipidamine ( kellaaeg, postitempli kuupäev jne.) 4.Taotluse allkirjastamine mitteallkirjaõigusliku isiku poolt ( kõige sagedamini allkirjastanud on projektijuht) 5.Digitaalse allkirjastamise puhul- puudub allkiri ( ei kontrollita, kas allkiri ikka on või kas allkiri on kehtiv) 6. On eiratud nõuet: põhikiri, majandusaasta aruanded, eetilise tegutsemise põhimõtted jajuhatuse koosseis on avaldatud ühingu kodulehel.

9. Enamlevinud vead projekti esitamisel II 7.Taotlus on esitatud mittetäispaketina ( reeglina puudu näiteks meeskonna CV ) 8. Ei ole kinni peetud huvide konflikti välistamise tagamisest -projekti raames kasutatavate teenuste teenuse pakkumiste arv ei vasta seaduses ettenähtule - projektijuhi võimalik huvide konflikt 9. Projekti omafinantseering on tegelikult kaetud mõne teise projekti rahastaja poolt ( nn. “topeltprojektid”) 10. Esitatud projekt on tegelikult seotud juba mõne läbiviidava projektiga, aga see jäetakse taotluses fikseerimata. Tegu jälle nn. “ topeltprojektiga”

10. Enamlevinud vead projektide läbiviimisel 1.Projekti tegevuste ajakavast mitte kinnipidamine ( näide: juuni-oktoober tegevust ei toimunud- aruandesse kirjutati, et ei osanud midagi teha) 2.Probleemide puhul ei teavitata rahastajat õigeaegselt 3.Olulised kõrvalekalded eelarveridade vahendite kasutamisel ( põhjus- eelarve kasutamist ei jälgita järjepidevalt) 4.Taotlus eelarvemuudatuseks jäetakse esitamata või esitatakse alles peale vigade ilmnemist aruande esitamisel ( eelarvemuudatuse taotlus tuleb esitada enne eelarvesse mittemahtuvate kulude tegemist) 5.Aruannete esitamise tähtajast mitte kinnipidamine ( kahjuks äärmiselt levinud) 6. Mitteabikõlbulikud kulud 7. Sisuline aruanne, millest ei ole võimalik aru saada 8. Rahastaja täiendavatele küsimustele aruande kohta mitteõigeaegne vastamine

11. Vaided III Ärge esitage vaiet emotsioonide pinnalt!!!! Lähtuge juriidikast • Vaide esitamisel lähtuge täpselt Teile rahastaja poolt antud vastusest. • Formuleerige oma vaie täpselt ja väga konkreetselt. • Tuginege ainult faktidele ja seadusandlusele. • Vaide esitamisel pidage kinni ajalisest kriteeriumist. • Kontrollige, kas vaie tuleb esitada rahastaja poolt kinnitatud vormil või võib seda teha vabas vormis. • Kontrollige, et vaie on allkirjastatud allkirjaõigusliku isiku poolt ( digitaalse allkirja puhul kontrollige allkirja kehtivust) • Arvestage, et vaide lahendamine võib lõppeda kohtus. Seega lähtuge ainult dokumentaalsest tõestusest. Kes saab vaide koostamisel aidata: 1.Juriidilist abi pakuvad vabaühendustele pakuvad praktiliselt kõik õigusbürood. 2. Abiks võib olla EMSL http://www.emsl.ee/emsl 3. Abiks võivad olla Maakondlikud Arenduskeskused (MAK-id) www.eas.ee/kontakt/maakondlikud-arenduskeskused

12. TÄNAN Lääne- Viru Arenduskeskus Liina Kuusk www.arenduskeskus.ee mty@arenduskeskus Tel. 3258028