100 likes | 287 Views
Inimvara juhtimine Eesti ja EL-i liikmesriikide SJ-asutustes: esmane kaardistus ja analüüs Oliver Pagel SIKARO projektijuht Muraste 25.08.2011. Inimvara juhtimine EL-i liikmesriikides (1.osa).
E N D
Inimvara juhtimine Eesti ja EL-i liikmesriikide SJ-asutustes:esmane kaardistus ja analüüsOliver PagelSIKARO projektijuhtMuraste 25.08.2011
Inimvara juhtimine EL-i liikmesriikides (1.osa) • SIKARO uurimistööesmane väliskaardistus: a) kontaktide loomine potentsiaalsete välispartneritega b) riikide baasil juba olemasoleva kaardistamine; • Peamine tähelepanu Kesk- ja Ida-Euroopa riikide (Ungari, Sloveenia, Tšehhi, Saksamaa) ning Soome olukorra analüüsil: • Eestiga sarnased väikeriigid (unitaarriigid); b) postsotsialistlikud siirdeühiskonnad; d) reformialtid; e) tugeva haldusvõimekusega ning naabritele eeskujud (Soome-Eesti; Saksa-Ungari jt); • Analüüs reeglina distantsilt: e-mailiga edastatud küsimustik (SKA väliskontaktid; SJ õppeasutused ja instituudid mujal; väliskülalised)
Inimvara juhtimine EL-i liikmesriikides (1.osa):probleemid ja kitsaskohad • Väikesed palgad (s.h sotsiaalsed garantiid) ning madal motivatsioon: personali liikuvus (erasektorisse: eraturvafirmad, detektiivibürood; MUPO-outsourcing); • Indikaatoriks nt. politseiametniku keskmine vanus: Sloveenia u. 29.a.; Ungari alla 32.a; • Soomes ja Saksamaal kõrgem motivatsioon, kuid kohati “kinnised karjäärirajad”: “Theoretically it is possible for the police officer to serve in same duties for the whole career” (Soome politsei vanemnõunik, 20.4.2011); • Probleemiks Soomes noorte suhtumine SJ-asutuste “käsuliini” ning pool-militaarsesse organisatsioonikultuuri (tulevikku suunatud);
Inimvara juhtimine EL-i liikmesriikides (1.osa):probleemid ja kitsaskohad • Kohatine bürokraatlik masinavärk (püüd vähendada); • Domineeriv pool-militaarne organisatsioonimudel (nõudlik, stressirikas – alternatiivid??) • Töötajate kvalifikatsiooni hoidmine (nt täiendõpe Sloveenias); • SJ asutustel oma seadus/organisatsioon, ei võimalda omavahelist rotatsiooni (Sloveenia näide II); • Ebaõnnestunud reformid (PPA loomine Ungaris-isikkoosseisu vähenemine 7,5%, s.h kogenud kaader piirivalve suunalt);
Inimvara juhtimine EL-i liikmesriikides (1.osa):positiivsed näited • Teadvustatakse vajadust efektiivse organisatsiooni ja inimvara juhtimise järele (Ungari uus politseijuht 2010); • Osalemine rahvusvahelises koostöös (FiReComp päästealal; CEPOL, FRONTEX)-uued teadmised • Teadmiste ja haldusvõimekuse siire (Twinning Project Ungari-Saksa) • Tšehhi näide: erinevate valitsusasutuste haldusalas paiknevate SJ üksuste töötajate palgad (sotsiaalsed garantiid) omavahel ühtlustatud ja võrreldavad;
Senise analüüsi järeldus: SIKARO taolist inimvara haldamise terviklikku süsteemi (liikumine SJ ametite ja ametkondade vahel) sellisel kujul EL-is (veel) ei eksisteeri; Teatav huvi SIKARO osas Sloveenia ja Saksamaa suunalt; Jätkata välisriikide kaardistust (nt. Rootsi, Austria, Madalmaad…….); Inimvara juhtimine EL-i liikmesriikides (1.osa):kokkuvõte
Perioodil juuni-august 2011 nelja SJ-ameti külastus; Eesmärgiks: a) saada ülevaade HRM juhtimisest ning olulisematest probleemidest/arengutest antud valdkonnas; b) tutvustada projekti; c) saada sisendit projektile ning Muraste kohtumiseks; d) laiem mõttevahetus Inimvara juhtimine Eesti SJ-asutustes:ametite külastus (2.osa)
Olulisemad tähelepanekud (võrdlevalt, summeerivalt): Tööjõu liikumine SJ-st välja (erasektor, välismaa): enamasti madalamatel SJ-astmetel, kohati ka keskastmel; Tööjõu liikumine SJ asutuste endi vahel erinev; “Negatiivse rotatsiooni” ilmingud: keskastmejuhid liiguvad struktuuris allapoole; Asutused erinevad tööjõu voolavuse poolest; Kõik pole eriteenistujad ja/või ametnikud; Inimvara juhtimine Eesti SJ-asutustes:ametite külastus (2.osa)
Püsivalt saadetav statistika pole reeglina informatiivse väärtusega SJ-asutustele (kuluefektiivsuse küsimus), kriitika AV aastaraamatu andmete osas (näitajate võrreldavus); Reeglina kogutakse enda jaoks lisaandmeid, millega asutused reaalselt opereerivad (enamasti lahkumised ja nende [laiemad] põhjused); kas tegevust peaks tulevikus ühtlustama? Enne 2010.a. personali andmeid raske saada, nõuab suurt lisatööd; Erinevad sotsiaalsed garantiid (võib takistada asutustevahelist liikumist); Osadel asutustel probleeme töötajate keeleoskusega, osadel seda pole (seotud karjääritõusuga) Inimvara juhtimine Eesti SJ-asutustes:ametite külastus (2.osa)