Jõgede toitumine ja veerežiim. Põhjavesi.

1. Jõgede toitumine ja veerežiim.Põhjavesi. Üldmaateadus gümnaasiumile, AVITA,2003 Üldmaateadus gümnaasiumile, Eesti Loodusfoto,2004 http://et.wikipedia.org/wiki/ www.ekk.edu.ee http://www.grdc.sr.unh.edu/html/Stn.html Koostaja: J. Vidinjova, Maardu Gümnaasium

2. Jõed on vooluveekogud • Jõed kulutavad ja kuhjavad pinnavorme • Jõed kujundavad Maa pinnamoodi • Jõgi on veeringega seotud ainete ümberpaigutamise kõige olulisem lüli

3. Jõed ja ojad saavad alguse allikast,liustikust,soost,järvest. Jõed toituvad ehk saavad vett juurde: • Lume ja igilume sulamisest • Sademetest • Liustikujää sulamisest • Põhjaveest • Teistest veekogudest JÕE TOITUMINE MÄÄRAB KA TEMA VEEREŽIIMI

4. Jõe veerežiim on jõe veetaseme ajaline muutumine Jõe veerohkuse, veetaseme ja voolukiiruse muutumine sõltub • kliimast, • aastaajast, • jõe geograafilisest asendist, • pinnamoest, • muld-ja taimkattest • ning maakasutusest.

5. Olulised mõisted

6. Kaart jõgede äravooludiagrammidega

7. Volga( Volgograd) • Toitub valdavalt lume sulamisveest ( 60%) • Tasandiku jõgi, 5-6 kuud on lumevangis ja väikese äravooluga • 2-3 kuud on kõrge veeseis

8. Rein -Lääne-Euroopa jõgi Algab Alpidest mitme lähtejõena, toitub ka lume sulamisest Toitub aastaringselt peamiselt sademetest Reini(Baseli jaam) hüdrograaf

9. Kongo jõgi AMAZONASE vooluhulk • Asub ekvatoriaalses kliimavöötmes • Toitub peamiselt sademetest

10. Niilus- maailma pikim jõgi • Saab alguse mäestikust • Läbib mitut kliimavöödet • Voolab kesk- ja alamjooksul tasandikul • Toitub peamiselt sademetest

11. Tiber ja Sakramento asuvad vahemerelise kliimaga piirkonnas Tiber saab alguse Apenniinidest • Toituvad talvistest sademetest • Suvel on väga madal veeseis • Talvel vihmasadude tõttu on kõrge veeseis, mis võib põhjustada üleujutusi

12. Tigris( Bagdad)-kõrbe-ja poolkõrbevööndi jõgi Algab Türgi kaguosa mägedest, kesk- ja alamjooksul voolab Mesopotaamias settelisel tasandikul. • Toitub sademetest • Lühiajalise kõrge veeseisuga • Ülejäänud osa aastast väga vähese veega

13. Ganges algab Gangotri liustikust Himaalajas. Asub mussoonkliimaga alal Toitub peamiselt sademetest Toitub ka mäestikes lume sulamisest Suvel ja sügisel on kõrge veeseis mussoonvihmade tõttu, mis võib põhjustada üleujutusi Talvel on madalvesi

14. Huang He ehk Kollane jõgisaab alguse Kunlunist, ülemjooksul voolab läbi Ngoringi ja Gyaringi järve. Suubub Kollasesse merre. • Toitub mäestikes lume sulamisest ja sademetest ( mussoonvihmadest) • Suvel ja sügisel on kõrge veeseis • Talvel on madal veeseis

15. Jenissei on jõgiVenemaal Lääne- ja Ida-Siberi piiril. Jenissei on Venemaa veerohkeim jõgi. Ta toitub peamiselt lumesulamisest Suurvesi kestab 2–3 kuud. Jääkate püsib alamjooksul 7, ülemjooksul 5 kuud.

16. Voolavvesikujundabpinnamoodi

17. PÕHJAVESI • Põhjaveeks nimetatakse maakore kivimite ja setete poorides, lõhedes ja tühikutes olevat vett. • Maakoore ülemises osas eristatakse veesisalduse alusel aeratsioonivööndit ja küllastusvööndit. • Aeratsioonivööndis täidab poore ja lõhesid õhk ning vesi esineb seal ajutiselt. • Küllastusvööndis on poorid ja tühikud täitunud veega ning on kujunenud põhjaveekiht.

18. Termaalvete kujunemine sügavamates kihtides vulkaanilises piirkonnas • Termaalveed kujunevad maa sisesoojuse mõjul • Termaalveed on kõrgema mineralisatsiooniga

19. Põhjavee režiimi võib mõjutada inimtegevus. Inimtegevuse mõju tagajärjed: • Veetaseme alanemine • Veekvaliteedi halvenemine

20. Vasta küsimustele! Küsimused teemal Hüdrosfäär

21. Millised tagajärjed võivad ilmneda, kui kaevust A linna tarbeks intensiivselt vett väljapumbata? Tähistage kolm tõest väidet X-ga. • Kaevu A ümbrusvõibsoostuda. • Põhjaveetasevõibtõusta. • Kivimidkaevuümbrusesvõivadkarstuda, kuineistvesiväljapumbatakse. • Põhjavesivõibmuutudasoolakaks. • Põhjavee liikumise suund võib muutuda. • Võibesinedamaapinnavajumisi. x x x

22. Kummal pildil kujutatud rannas on ülekaalus mere kulutav tegevus? Põhjendage. B Mere kulutavtegevus on ülekaaluspildil ……………kujutatudrannas. Põhjendus: Rannaastang, järskrannik tekib mere kulutava tegevuse tagajärjel

23. Viimastel aastatel on olnud suured üleujutused Briti saartel, Saksamaal ja Tšehhis, kuskestvad vihmasajud on kiiresti ja ulatuslikult tõstnud veetaset jõgedes. 2 pSelgitage, kuidas inimtegevus on kaasa aidanud suurte üleujutuste tekkele Euroopas. • ............................................................. • .............................................................

24. Õige vastus: • Suured üleujutused Euroopas on tingitud 1) kliimasoojenemisest, mis eriti ilmneb paraskliimaga laiustel, seega Euroopa „Ilmaköögis“ Põhja-Atlandil 2) See suurendab aurumist ja intensiivistab tsüklonaalset tegevust ning tulemuseks on sagedased pikaajalised paduvihmad, mis põhjustavad üleujutusi Suurbritannias, Prantsusmaal, Saksamaal, Austrias, Tśehhimaal, Slovakkias ja Poolas.

25. Kuspaikneb 69% Maamageveevarudest? Õigevastus tähistageX-ga. A liustikes B jõgedes C järvedes D põhjavees E soodes • Miks soojeneb ookean aeglasemalt kui maismaa? Tõesed väited tähistage X-ga A Vesi on pidevas liikumises. B Aurumise tõttu vee temperatuur alaneb. C Veesoojusmahtuvus on väiksem kui maismaal. x x x

26. Piltidel on kujutatud 2005. a. detsembris Pärnu jõe ääres juhtunut. Kuidasnimetataksenähtust, mis Pärnumaalasetleidis? Piltidel kujutatud nähtust nimetatakse Nimetage kaks looduslikku tegurit, mis võivad pildil oleva nähtuse esile kutsuda. Tooge näide inimtegevusest, mis võib pildil oleva nähtuse esile kutsuda. maalihkeks

27. Õige vastus: • Looduslikud tegurid, mis võivad maalihke kutsuda: 1) kallakpind, maapinna kallakus, 2) savikihid pinnases, mille peal olevad kihid võivad libiseda, 3) jõe veetaseme muutused kiire veetaseme langus jões, 4) jõe erodeeriv tegevus (muudab kalda väga järsuks) 5) viirsavi kihi all kasvas põhjavee surve, põhjavee tase tõusis, 6) tugevad vihmasajud, 7) ebaühtlane lume sulamine kevadel, • Inimtegevus, mis võib maalihke põhjustada: 1) hoonete ehitamine orupervele, 2) autoliiklusest tulenev vibratsioon 3) nõlva järsemaks muutmine (ehitustööde, teede rajamise käigus) 4) metsa maha võtmine nõlvadelt

28. Täienda joonist nii, et see kujutaks suurt veeringet. Tähista noolte ja numbritegajärgmisedprotsessid: 1) aurumine, 2) veeaurukondenseerumine 3) sademed4)maapindaimendumine 5) pindmineäravool 6) maasiseneäravool 2 3 4 5 1 6

29. Graafikutel A ja B on kujutatud Niiluse vooluhulga muutumist aasta jooksul kahes erinevas kohas, Hartumis ja Kairos. Kumb graafik kumba kohta iseloomustab? Põhjendage. Miks sajab Kairos väga vähe? Miks on aasta sademed jaotunud Entebbes ühtlasemalt kui Bahir Daris?

30. Õige vastus: • Kairos sajab väga vähe, sest Kairo paikneb troopikavöötmes ehk pöörijoone lähedal, mistõttuvalitseb seal aastaringselt kõrgrõhuala/laskuvad õhumassid, mis sademeid ei anna. • Entebbes on aasta sademed jaotunud ühtlasemalt kui Bahir Daris, sest Entebbe asub ekvatoriaalseskliimavöötmes, Bahir Dar aga lähisekvatoriaalses kliimas. • Niiluse vooluhulga muutumist Hartumis iseloomustab graafik B, sest sademeteperiood ja suurvooluhulk langevad mõlemal diagrammil samale perioodile. • Niiluse vooluhulga muutumist Kairos iseloomustab graafik A, sest Aswani pais/Nasseriveehoidla ühtlustab vooluhulka.

31. Selgitage näidete abil Läänemere mõju pinnamoele ja kliimale. 1. 2.

32. Nimeta!A.lauskmaa B.jõgi C.saarD. meri E.jõgi F. kanal