Mihkel Laan 22.11.11 Jõhvi

1. „Regionaalse haridusvõrgustiku perspektiivse väljaarendamise kava metoodika väljatöötamine Ida-Virumaa näitel“ Mihkel Laan 22.11.11 Jõhvi

2. Tänane olukord • Täna on Ida-Virumaal 30 gümnaasiumi ja 12 põhikooli, milles õpib seisuga 02.2011 14 313 last. • Riik rahastab 2011. aastal Ida-Virumaa üldhariduskoole 20,1 mln € eest, millest palkadeks on suunatud 17,3 mln €: • pearaha 12,4 mln €; • väikekooli raha 0,8 mln €; • klassijuhatamise tasu 0,8 mln €; • juhtimiskulud 1,4 mln €; • muud palgavahendite kulu (metoodikud, keelekümblus, Eesti keel vene koolides jne) 1,9 mln €. • Omavalitsuste eelarvetest kulub üldhariduskoolide ülevalpidamiseks aastas 11,1 mln €, millest 4,8 mln krooni kulub majandamiskuludeks (sh hoonete ülevalpidamine) ning 6,3 mln € abipersonali palkamiseks ning pedagoogide täiendavateks palgavahenditeks.

3. Tänane olukord II • 02.2011 seisuga on maakonnas 1534 õpetajat ning 1248,13 õpetaja kohta. Keskmiselt on ühe õpetaja ametikoha kohta 11,5 õpilast. • Väikekoolides on õpetaja koha kohta 4-5 last (Lohusuu, Sonda, Vaivara, Illuka) ning suurtes 15-16 last (Narva Pähklimäe Gümnaasium, Narva Peetri kool). • Tänane riigirahastus võimaldab Ida-Virumaal tasustada 1366 õpetajat palgaga 645€ kuus. Kuna õpetaja kohti on vähem siis riigi rahastus võimaldab maksta keskmist palka 12,3% rohkem e. 724 €. • Suurtes omavalitsustes (Narva, Sillamäe, Jõhvi) on võimalik maksta riigi poolt eraldatud rahast pedagoogidele palka keskmiselt üle 750€. • Samas on mitmeid KOV-e, kus riigi poolt eraldatud vahenditest ei jätku pedagoogidele alampalga maksmiseks (põhjuseks õpilaste vähesus või kooli sisemine korraldus) ning vallad peavad raha oma eelarvest juurde panema. • Ida-Virumaa koolihoonetes on täna umbes 25 000 õpilase kohta. Seega on kooli hooned koormatud vaid 57%-liselt.

4. Stsenaariumide majanduslik analüüs

5. Stsenaariumide majandusliku analüüsi peamised lähtekohad • Majanduslik analüüs on koostatud kolme stsenaariumi kohta (jätkustsenaarium, regioonipõhine stsenaarium, radikaalne stsenaarium) • Algallikateks on koolide poolt täidetud ankeedid (sh koolide eelarved) ning Rahandusministeeriumi veebilehel olev üldhariduse rahastamismudel ja 2011. aasta hariduskulude jaotus. Eeldus – üldrahastamise põhimõtted Eestis ei muutu. • Pedagoogide vajaduse hindamise aluseks on põhikooli riiklikust õppekavast ja gümnaasiumi riikliku õppekavast tulenevad kohustuslikud õppeprogrammid erinevates kooliastmetes. • Eeldus - koolid rakendavad sisemiselt ressursside optimeerimist ning klasside komplekteerimine on tehtud ökonoomselt (klassitäituvus maksimaalne, loodud võimalusel liitklassid).

6. Stsenaariumide omavaheline võrdlus

7. Rahalised allikad

8. Kululiigid

9. Kaasnevad mõjud • Koondamistasud (vastavalt 200, 265 ja 320 tuh €). • Tulumaksu laekumise vähenemine omavalitsustes, kus toimuvad koondamised. Maakonna vaates tulumaks oluliselt ei vähene. • Õpilastranspordi kulude suurenemine regioonipõhise (116 õpilast) ja radikaalse (381 õpilast) stsenaariumi puhul (aastases vaates ca 100 tuh €).

10. RAKENDUSPLAANI MAJANDUSLIK ANALÜÜS

11. Idaregioon • Koolivõrk säilib praegusel kujul: • Narva säilitab olemasoleva koolivõrgu (9 omavalitsuse gümnaasiumi ja 1 põhikool, 1 eragümnaasium ning 1 riigigümnaasium); • Sillamäe viib ellu rakendatavad muutused, mille tulemusena jääb 3 põhikooli ning 1 „puhas“ gümnaasium; • Narva-Jõesuu säilitab oma gümnaasiumi, juurutades turismieriala; • Sinimäe (Vaivara vald) põhikool jätkab 9 klassilise koolina. • Vähesel määral on võimalik saavutada majanduslikku efektiivsema komplekteerimise tulemusena

12. Keskregioon

13. Keskregioon II

14. Kiviõli regioon

15. Kiviõli regioon II

16. Lõunaregioon 26.10.2011 toimunud koolivõrgu optimeerimise seminaril võeti suund: • Avinurme jätkab gümnaasiumina • Lohusuus ja Tudulinnas on põhikoolid. • Vähesel määral on võimalik saavutada majanduslikku efektiivsema komplekteerimise tulemusena

17. Kokkuvõte

18. Kokkuvõte II

19. Tänan! OÜ Cumulus Consulting Roseni 7, 10111 Tallinn 6577301; 5297084 info@cumulus.ee www.cumulus.ee