Rita Aedla Anastassia Gukova Mariann Tartes Ave Tammaru Marija Gromova STOM II, 1. rühm Tartu 2013

1. Hingamine ja happe-leelise seisund. Neerud ja happe-leelise seisund. Respiratoorne atsidoos ja alkaloos. Metaboolne atsidoos ja alkaloos. Võrdlev analüüs. Rita Aedla Anastassia Gukova Mariann Tartes Ave Tammaru Marija Gromova STOM II, 1. rühm Tartu 2013

2. Happe-leelise tasakaal • ... ehk vesinikioonide aktiivsus kehavedelikes koos seda reguleerivate mehhanismidega • Hape – H+ doonor • Alus – H+ vastuvõtja

3. Happe-leelise tasakaal (2) • pH – näitab happesuse astet • Inimese arteriaalse vere pH (37 ˚C juures) jääb vahemikku 7,37 kuni 7,43 • Vere pH hoitakse väga täpselt konstantsena! • Vere puhversüsteemid, eritusmehhanismid neerudesja gaasivahetus kopsudes

4. Hingamiseosa pH regulatsioonis • Hingamine on gaasivahetus rakkude ja ümbruskonna vahel • Hingamise abil viiakse organismist välja suurtes kogustes ainevahetuse käigus tekkinud CO2 • Puhkeolekus elimineeritakse 230 ml CO2/min (ehk 15 000 mmolööpäevas) • Happe-leelise tasakaalu häireid kompenseeritakse hüperventilatsiooni või hüpoventilatsiooni abil

5. Hüperventilatsioon • Vere happelisus suureneb (ntmingiainevahetusehäiretõttu) • Vesinikioonide kontsentratsioon suureneb = pH langeb • Plasma CO2tase tõuseb • Ventilatsioon suureneb • Plasma CO2tase langeb • Vereplasma bikarbonaate elimineeritakse suuremal määral • CO2osarõhk kasvab ja pH normaliseerub

6. Hüpoventilatsioon • Vere aluselisus suureneb • Vesinikioonide kontsentratsioon langeb = pH tõuseb • Plasma CO2tase tõuseb • Ventilatsioon väheneb • CO2osarõhk tõuseb • H-ioonide kontsentratsioon tõuseb • Esialgne pH kasv (vähemaltosaliselt) kompenseeritakse

7. Hingamise osa pH regulatsioonis (2)

8. Ventilatsiooni stiimulid • H-ioonid on iseseisvadstiimulidventilatsioonile (nadstimuleerivadhingamist CO2 osarõhustsõltumata) • Ventilatsioonkasvabnii H-ioonikontsentratsioonitõusukuikaarteriaalse CO2osarõhutõusutõttu(need 2 stiimulittoimivadsõltumatultteineteisest)

9. Neerud ja nende funktsioonid • Neerud on peamised erituselundid, mille põhiülesandeks on ainevahetusjääkide, vee ja liigsete mineraalsoolade eemaldamine organismist • Osalevad järgmiste protsesside regulatsioonis: • Happe-leelise tasakaal • Osmootse rõhu püsivus • Vee ja mineraalainete sisaldus • Regulaatorainete süntees

10. Neerude osa pH regulatsioonis • Eritavad iga päev umbes 50 mmol mittelenduvat hapet uriiniga, eeskätt väävelhapet (NB! hape on H+ doonor) • Uriini pH säilitatakse vahemikus 5...6 • ca 0,05% happest väljutatakse H+-ioonidena • H2PO4- vormis keskmiselt 30 mmol • ülejäänud väljub ammooniumina NH4+

11. Neerude osa pH regulatsioonis (2) • Suurema hulga hapete tekke korral on terve neer võimeline H+ eritumist tunduvalt suurendama • H+-ioonide renaalne eritus väheneb, mis kompenseerib happe leelise tasakaaluhäire • Vesinikioonide eritamine toimub neerutorukestes

12. Neerude osa pH regulatsioonis (3)

13. Happe-leelise tasakaalu häired

14. Happe-leelise tasakaalu häirete diferentseerimine • Respiratoorsete ja mitte-respiratoorsete häirete diferentseerimine – CO2 osarõhu (PCO2) ja puhverleelise hälbe (BE) kaudu • Respiratoorne, kui BE = 0, aga muutus PCO2 • Mitterespiratoorne, kui algul PCO2 normaalne, aga BE muutus: • BE negatiivne – metaboolne atsidoos lenduvate hapete hulk veres ↑ • BE positiivne – mittelenduvad happed veres ↓

15. Atsidoos ja alkaloos • Patoloogilistes tingimustes kuhjub verre suurel hulgal happeid või leeliseid • Puhverdamineveres, hingaminejaneerudefunktsioonei ole enamvõimelisedvere pH-d konstantsenahoidma • Atsidoosi korral vere pH<7,37 • Alkaloosist aga räägitakse, kui verepH>7,43

16. Respiratoorse pH häire põhjused • Respiratoorne atsidoos • hingamisteede obstruktsioon • puudulik alveolaarne gaasivahetus • langenud hingamissagedus • CO2 liig sissehingatavas õhus • Respiratoorne alkaloos • hüpoksia • tserebrovaskulaarse haiguse tagajärjel tõusnud hingamissagedus • maksapuudulikkus • mürgid ja ravimid

17. Metaboolse atsidoosi põhjused • metaboolse happe produktsiooni tõus (nt ketoatsidoos diabeedi puhul) • aluste hulga vähenemine soolestikust (diarröa) • neerutuubulite happesekretsioonihäire (neerutuubulite atsidoos) • eksogeenne happeliig (nt metanoolimürgitus)

19. Metaboolse alkaloosi põhjused • levinuim põhjus oksendamine (maohappekadu) • leelisemürgistus

21. Kompensatsioonimehhanismid • Respiratoorne – häire kompenseeritakse neerude abil, muutes bikarbonaatioonide ja vesinikioonide eritamist • Primaarne respiratoorne atsidoos = kõrge PCO2, regulatsioon renaalse kompensatsiooni kaudu: vere puhverleeliste konsentratsioon ↑, pH taastub • Primaarne respiratoorne alkaloos = madal PCO2, puhverleeliste konsentratsioon väheneb

22. Kompensatsioonimehhanismid (2) • Mitterespiratoorne – kompenseeritakse respiratoorselt ja renaalselt • Primaarne mitterespiratoorne atsidoos – -BE, pH↓ = hingamise stiimul → hüperventilatsioon (=PCO2 ↓) • Primaarne mitterespiratoorne alkaloos – +BE, pH↑ = hingamise stiimul → hüpoventilatsioon (=PCO2 ↑) - piiratud, mittetäielik

23. Kasutatud materjalid • Nienstedt, W. et al., toimetaja G. Loogna. Inimese füsioloogia ja anatoomia. Tallinn, 2005 • Kingisepp, P.-H. Inimese füsioloogia. Tartu, 2001 • Schmidt, R. F., Thews, G. Inimese füsioloogia. Tartu, 1997 • Pocock, G., Richards, C.D. Human Physiology. The Basis of Medicine. Oxford, 2006 • Lepp, A. Siseelundid: seede-, hingamis- ja kuse-suguelundid. Võru, 2000 • M. Zilmer, E. Karelson, T. Vihalemm, A. Rehema, K.Zilmer. Inimorganismi biomolekulid ja nende meditsiiniliselt olulisemad ülesanded. Tartu, 2010 • PILDID • http://classconnection.s3.amazonaws.com/151/flashcards/1638151/jpg/metabolic_alkalosis1341591205357.jpg • http://classconnection.s3.amazonaws.com/151/flashcards/1638151/jpg/metabolic_acidosis1341591162736.jpg • http://science.kennesaw.edu/~jdirnber/Bio2108/Lecture/LecPhysio/PhysioExcretory.html • http://medictests.com/acid-base-balance/

24. Tänan!