Projekt “Eesti kohtud - osa võimustruktuurist, mis väärib jälgimist” Ühing Korruptsioonivaba Eesti

1. Projekt “Eesti kohtud - osa võimustruktuurist, mis väärib jälgimist” Ühing Korruptsioonivaba Eesti Tallinn, 16.12.2008

2. Toetajad Projekti toetab Vabaühenduste Fond. Vabaühenduste Fond on rahastatud Islandi,Liechtensteini ja Norra poolt EMP finatsmehhanismis ning Norra finatsmehhanismi vahendusel. Toetust koordineerib Avatud Eesti Fond

3. Projekti eesmärgid 1. Luua riigivõimust sõltumatu mehhanism ja metodoloogia kohtusüsteemi kui omaette võimuharu tegevuse jälgimiseks ja soovituste tegemiseks, et kohtute tegevust paremaks muuta. 2. Luua mehhanism ja viia läbi esialgne, riigivõimust sõltumatu, analüüs korruptsioonijuhtumite menetlemise analüüsimiseks. Selgitada välja valdkonnad, mis vajavad põhjalikumat riigivõimust sõltumatut käsitlemist. Projekti “Eesti kohtud - osa võimustruktuurist, mis väärib jälgimist” toimumisajaks on aprill 2008 kuni september 2009. Projekti läbiviijaks on MTÜ Korruptsioonivaba Eesti (KVE), kelle projektipartneriks on Vabatahtliku Tegevuse Arenduskeskus.

4. Projekti valdkonna põhjendus I - Seni on kodanikud ja vabaühendused pööranud tähelepanu seadusandliku ja täitevvõimu tegevusele. Sisulise tähelepanu alt on jäänud välja kohtuvõim. Ligipääs kohtusüsteemile, kohtusüsteemi läbipaistvus ja kasutusmugavus on esmased küsimused, mis aitavad inimestel oma õigusi efektiivselt kaitsta. Nii nagu kogu avalikus halduses tuleb ka kohtusüsteemi toimimisel tõstatada küsimus hea halduse põhimõtte sisust ja selle rakendamisest kohtu igapäevatöös.

5. Projekti valdkonna põhjendus II - Kohtus käsitletud korruptsioonijuhtumite analüüs. Esmase ülevaate koostamine kahe õigusliku lahenduse ajal uuritud ja kohtus menetletud korruptsioonikuritegudest ning esialgse hinnangu andmine uue seadusandluse nõrkustele ja tugevustele. Koos korruptsioonivastase seadusega loodi uued kriminaalõiguse normid nii korruptsiooni uurimiseks kui ka uued kuriteo liigid. Need normid olid jõus kuni karistusseadustiku ja uue kriminaalmenetluse seadustiku jõustumiseni ja nende alusel kujunes välja küllaltki hea praktika korruptsioonikuritegude uurimiseks ja menetlemiseks kohtus. Uued 2002. ja 2004. aastal jõustunud seadused muutsid oluliselt nii korruptsioonikuritegude määratlusi kui ka nende uurimist ja menetlemist kohtus.

6. Projekti sihtgrupid I I. Projekti esimese valdkonna otseseks sihtgrupiks on kohtusüsteemi kasutavad inimesed, kohtusüsteemi haldamisega tegelevad riigiametnikud, kohtuametnikud ja kohtunikud ning ajakirjandus. Projekti esimese etapi eesmärk: - kohtuasutuste külastamine ja kohtute töö jälgimine sõltumatute ja kohtule mitte teadaolevate isikute poolt ning kogetu kohta küsimustike täitmine -uuringugrupi kogutud materjali analüüs Uuringut on kavas korraldada projekti jooksul kaks korda – üks kord projekti alguses ja teine projekti lõppfaasis. Samuti on kavas metoodikat kasutada tulevikus perioodiliselt kohtusüsteemi kodanikusõbralikkuse hindamiseks.

7. Projekti sihtgrupid II II. Projekti teise valdkonna sihtgrupiks on eelkõige seadusandjad, kohtunikud, uurijad ja prokurörid, kuid ka ajakirjandus ja avalikkus. Projekti teise valdkonna põhiline tegevus: - alates korruptsioonivastase seaduse jõustumisest tehtud kohtulahendite sisu ja nendeni jõudmisel läbitud menetluse esialgne kaardistamine - kaardistatud kriminaalasjade toimikute alusel koostatakse analüüs uuritud korruptsioonijuhtumeist.Menetluste algatamist ja üldist käiku puudutav analüüs annab teavet korruptsioonijuhtumite käsitlemisest kohtusüsteemis.

8. Projekti lõppkasusaajad Lõppkasusaajaks on kodanikud, kelle seisukohad kohtusüsteemi kasutamise osas jõuavad otsustajateni ja kohtunikeni. Lõppkasusaajaks on ka projekti läbiviija, kes arendab välja uued mehhanismid, metoodikad ja võrgustikud edasiseks tegevuseks ning loob organisatsioonisisese aluse sõltumatu kompetentsikeskuse väljaarendamiseks korruptsioonijuhtumite jälgimisel ja teadvustamisel.

9. Uuringu küsimustik ja metoodika I I. Uuringuks vajaliku küsimustiku ja metoodika väljatöötamine aprill-mai 2008. • Küsimustiku väljatöötamisel võeti aluseks teistes riikides (USA, ELi maad) läbiviidud kohtute töö kvaliteeti ja tarbijasõbralikkust uurivad küsimustikud. Lähtuti eesmärgist uurida ligipääsu kohtusüsteemile ja selle toimimise praktilisi aspekte (kohtusüsteemi läbipaistvus, kasutusmugavus) kohtussepöördujate seisukohast. • Küsimustiku osa on ka intervjuud menetlusosaliste ja nende esindajatega.

10. Uuringu küsimustik ja metoodika II Küsimustik on jaotatud viieks osaks • I osa puudutab küsimustiku täitja isikut ja tema eelnevat arvamust Eesti kohtusüsteemist. 8 küsimust • II osa puudutab seda, kuidas küsimustiku täitja leidis info külastatava kohtuistungi kohta. 6 küsimust • III osa puudutab kohtumaja. 17 küsimust • IV osa puudutab kohtuistungit ennast. 34 küsimust • V osa on mõeldud protsessiosaliste (kas kohtuasja poole või nende advokaadi) küsitlemisena. 3 küsimust

11. Kohtute ja kohtuistungite külastaminemai-november 2008 • Kohtuasutuste külastamine ja kohtute töö jälgimine sõltumatute ja kohtule mitte teadaolevate isikute poolt. Küsimustike täitmine. Intervjuude tegemine menetlusosalistega. • Vaatlejana kaasati tudengeid (eelkõige õigus-ja sotsiaalteaduste valdkonnast) ja vabatahtlikke. Seisuga 31.oktoober 2008 külastati 244 istungit. Külastati järgmisi kohtuid: Tartu Maakohus (Tartu, Jõgeva, Põlva, Võru kohtumajad), Harju Maakohus (erinevad kohtumajad), Viru Maakohus (Jõhvi, Kohtla-Järve, Narva, Rakvere kohtumajad), Pärnu Maakohus (Pärnu, Haapsalu, Rapla, Paide, Haapsalu, Kuressaare kohtumajad), Tartu Ringkonnakohus, Tallinna Ringkonnakohus, Tallinna Halduskohus, Jõhvi Ringkonnakohus.

12. Küsitlejate analüüs 1.Küsitlejate haridus

13. Küsitlejate analüüs 2. Küsitlejate vanuseline struktuur

14. Küsitlejate analüüs 3.Küsitlejate varasem kohtuistungil osalemise kogemus

15. Küsitlejate analüüs 4.Mis staatuses on küsitleja varem kohtuistungitel viibinud

16. Kohtuistungi liik, mida küsitlejad külastasid Küsimustiku analüüs

17. Küsimustiku analüüs 2. Külastajate hinnangu muutus kohtute tööle (peale istungite külastamist)

18. Küsimustiku analüüs 3.Kas kohtunik kohtles pooli kohtumenetluses võrdselt

19. 4.Kas Eesti kohtusüsteem on üles ehitatud õiglaselt Küsimustiku analüüs

20. 5. Kas Eesti kohtusüsteem vajaks mingit praegu puuduvat kontrollmehhanismi Küsimustiku analüüs

21. Hinnangud JAH ja EI valikute puhul (%) 1. Kas selle külastuse järel teie usaldus kohtusüsteemi vastu tõusis Jah 30% Ei 70% 2.Kas asjast huvitatu võis saada või sai istungilt teda huvitava teabe Jah 77 % EI 23% 3.Kas oli midagi selgelt häirivat istungil Jah 44% Ei 56 % 4.Kas otsus oli arusaadav, kui see kuulutati Jah 78% Ei 22% 5. Kaskohtunik tundus erapooletu Jah 95 % Ei 5 % 6.Kas kohtunik kohtles pooli võrdselt Jah 99% Ei 1 % 7. Kas istungile tehti mõistupäraselt vaheaegu ja peeti ajakavast kinni Jah 48% Ei 52 % 8. Kas menetlusosalised vajasid tõlki Jah 24 % Ei 76 %

22. 9. Kas tõlge oli istungikülastajale arusaadav Jah 63 % Ei 37 % 10. Kas kohtuniku ja menetlusosaliste seisukohad olid jälgitavad/arusaadavad Jah 89 % Ei 11% 11. Kas kohtunik andis esialgse istungi ajakava Jah 1% Ei 99 % 12.Kas kohtunik andis arusaadava ülevaate asjast Jah 73 % Ei 27 % 13.Kas istung algas õigeaegselt Jah 55 % Ei 45 % 14. Kui istungi algus hilines, kas siis istungi alguse edasilükkamiseks oli nähtav põhjus Jah 54 % Ei 46 % Hinnangud JAH ja EI valikute puhul (%)

23. 15. Kas istungi alguse edasilükkamisest informeeriti kohtu poolt pealtvaatajaid Jah 25 % Ei 75 % 16. Kas leitud informatsioon oli piisav, et istungit külastada Jah 97 % Ei 3 % 17.Kas teabealune teenindus oli viisakas(kui kasutasite seda) Jah 88 % Ei 12 18. Kas tuli läbida turvateenistus Jah 26 % Ei 74 % 19. Kas sisenemisel kohtumajja leidsite vajalikud juhised istungite kohta iseseisvalt Jah 83 % Ei 17 % 20. Kas kohtus oli eraldi lihtsalt leitav infopunkt teenindajaga Jah 83 % Ei 17 % 21.Kas võtsite täidendavalt ühendust kohtuga Jah 16 % Ei 84 % Hinnangud JAH ja EI valikute puhul (%)

24. Küsitlusgrupi rahulolu % (küsitlusankeetide koondi põhjal ) Küsitlusgrupi rahulolu % kohtukülastuste põhjal

25. Hinnangud JAH ja EI valikute puhul (%) millele tuleks tähelepanu pöörata 1.Kas oli midagi selgelt häirivat istungil Jah 44% Ei 56 % 2.Kas istungile tehti mõistuspäraselt vaheaegu ja peeti ajakavast kinni Jah 48% Ei 52 % 3. Kas kohtunik andis esialgse istungi ajakava Jah 1% Ei 99 % 4. Kas istung algas õigeaegselt Jah 55 % Ei 45 % 5. Kui istungi algus hilines, kas siis istungi alguse edasilükkamiseks oli nähtav põhjus Jah 54 % Ei 46 % 6. Kas istungi alguse edasilükkamisest informeeriti kohtu poolt pealtvaatajaid Jah 25 % Ei 75 %

26. Kas oli midagi selgelt häirivat istungilJah 44% Ei 56 % 1.räägiti nii kiirelt ja segaselt, et asja sisu jäi segaseks lõpuni 2.kasutati terminoloogiat ning väga keerulist keelekasutust, mis ei olnud tavakuulajale tuttav ning seetõttu ka mitte arusaadav 3.samuti segas asja sisust arusaamist kehva tõlge, kajav kohturuum ning seetõttu ei saadud sünkroontõlkest aru 4. aeg ajalt tundus, et osalised ja ka kohtunik ei keskendunud tööle ning ei võtnud oma tööd tõsiselt. Märgata oli ka (paaril korral) kohtuniku üleolevat/ründavat hoiakut osapoolte suhtes 5.mõnel istungil valitses korralagedus, räägiti lausa telefoniga....“ aeti omi asju“, räägiti läbi segi, kohtunik ei suutnud ennast kehtestada ning istungit juhtis hoopis menetlusosalise esindaja. 6.vahel öeldi, et ei selgitatud asja sisu piisavalt ega ka otsust; vahest kurdeti, et ühte ja sama asja korrati liiga palju.

27. Negatiivsed hinnangud 1.kohtuniku tööle annaksin 3 punkti, eksitakse palju menetlusnormides 2. kartsin sinna esialgu lausa kohtusse minna. Kuidagi hirmuäratav 3. usaldusväärseimad on riigikohtu otsused ning maakohtu otsused ei ole kuigi usaldusväärsed. Päris paljud maakohtu otsused kaevatakse edasi, seega oleks üldine hinnang 4 4. kohtunikke on 2 liiki – sõbralikud ja üleolevad. I astmes tehakse palju vigu ja jäetakse oluline tihti kahe silma vahele. Neile annaks hindeks 3, kohtumajadele seninähtule tuginedes 4 5. osad otsused tunduvad üsna imelikud, kuid ju sellel on mingi seletus, millest tavainimesed aru ei saa. Kohtunikud paistavad kuidagi karmid. Hindaksin 4-ga. Pole midagi väga viga, kuid ei usu ka sellesse, et täiuslik oleks.

28. Positiivsed hinnangud 1. hubased majad, kohtunikud on inimlikud, erapooletud. 2. väga auväärsed. Kohtusse minnes ma usuksin, et kohtunik teeb õiglase otsuse, seega on hinne 5 3. kriminaalasjades on kohtunikud õiglased 4.usaldan kohtunike tööd, kuna arvan, et nad on oma töös õiglased 5. usun kohtute pädevusse ja suutlikkusse 6. head kogenud kohtunikud, kes teevad üldjuhul otsuseid, mis sobivad ka avalikule huvile

29. KVE hinnang I 1.Informatsiooni leidmine istungi kohta- informatsiooni leidmisega ei ole probleemi. Informatsiooni on piisav ja kergesti arusaadav. 2. Kohtumajad - korras ja puhtad. Ankeetides toodi välja mittepiisava info saamine kohtu kantseleidest. 3. Istungid - probleeme tekitas kohtuistungite alguse edasilükkamine (45%), pealtvaatajate, sh menetlusosalistele mitteteavitamine kohtuistungi aluse edasilükkamisest (75%) ning edasilükkamise põhjuste mitteteatamine (45%). Nendesse protsentides sisalduvad ka kohtuistungid, mis üldse ära jäid. Ühing on seisukohal, et kohtuistungite alguse edasilükkumine, ärajäämine ning sellest mitteteavitamine ohustab kohtuistungite avalikkuse põhiseaduslikku nõuet, kuna võib seada olulisi takistusi kohtuistungil viibida soovivatele pealtvaatajatele.

30. KVE hinnang II 4. Külastajate hinnang kohtu tööle (peale istungi külastamist) - 65% jäi samaks ja 29% muutus paremaks. 5. 24% juhtudest vajasid menetlusosalised tõlki- 37% juhtudel neist tekkis kohtukülastajal probleeme tõlkest arusaamisega, mis võib viidata puudulikule tõlkele. Ühingu arvamus on, et see võib ohustada igaühele kuuluvat põhiseaduslikku õigust olla oma kohtuasja arutamise juures. Formaalne saalis viibimine ei taga ilmtingimata menetlusosalise võimalust asja arutamisest ka sisuliselt osa võtta ning võib seeläbi ohustada poolte võrdsuse põhimõtet kohtumenetluses. 6. Kas Eesti kohtusüsteem on üles ehitatud õiglaselt- vastas 65 % jaatavalt, 29% nii ja naa ja 6 % eitavalt. Lähtudes asjaolust, et 35% vastanutest ei vasta jaatavalt, tuleks sellele tähelepanu pöörata

31. KVE hinnang III 7.Kas kohtusüsteem vajaks mingit praegu puuduvat kontrollimehhanismi– 58% vastanutest nii ja naa ning 26% vastanutest jah. Ühingu leiab, et ebalev seisukoht selles küsimuses võib viidata mitmele asjaolule. -korruptsioonikahtlustused jõudnud Eesti ühiskonnas enneolematult kõrgele võimustruktuurides ning ühiskond tajub mitmekülgsema järelevalve vajadust kõikides riiklikes võimuharudes. - projekti I poole uuring tegeleb vaid kohtusüsteemi kõige avalikuma funktsiooni – kohtumenetluse – monitooringuga, kui lisaks sellele on kohtutel ka muid ülesandeid, mis vajaksid järelevalvemehhanismi.

32. Üldkokkuvõte Ühing Korruptsioonivaba Eesti leiab, tuginedes küsimustike analüüsile, et üldine suhtumine kohtusüsteemi on positiivne ning kohtumenetlus paistab kõrvalseisjale erapooletu. Küsimusele, kas kohtunik kohtles pooli kohtumenetluses võrdselt vastas 84 % jaatavalt. Samas tuntakse teatavat vajadust sõltumatu järelevalvemehhanismi loomiseks, mille põhjuseks võib olla nii kahanev usaldus võimuharude suhtes kui ka mõnevõrra puudulik läbipaistvus teatavates kohtutoimingutes. Lisaks sellele on lõplikult tagamata kohtuistungite avalikkus, kuna huvitatud isikutel puudub paljudel juhtudel teave kohtuistungite ärajäämise kohta, mis võib takistada osalemist huvipakkuval istungil.

33. MTÜ Korruptsioonivaba Eesti Täname kuulamast! Info: www.transparency.ee Kontakt: info@transparency.ee