Jevgeni Bugakin PETHA projektijuht 2011

1. Jevgeni Bugakin PETHA projektijuht 2011

2. Vajadus töötamiseks • Töötamine ei ole alati esmatähtis. • Töötamise vajadus võib tuleneda erinevatest asjaoludest, millest põhilised on: • “Sisemine” vajadus, näit., eneseteostamine, kuuluvustunne jne. • Rahulolematus materiaalse olukorraga, näit., ebapiisavad sissetulekud, soov elada rikkamalt jms.

3. Vajadus töötamiseks (2) • Puudega inimesel on sageli võimalus töötada ainult miinimumpalga eest, kuid selline töötasu ei ole piisavalt motiveeriv. • Erivajadusega inimesel on võimalus saada erihooldusteenuseid, mille raames on võimalik rahuldada nn “kõrgemaid” vajadusi nagu eneseteostamine. Juhul, kui töövõimetuspension on piisav elamiseks, ei pruugi inimesel olla vajadust avatud tööturule tööle minekuks.

4. Töövõime ja motivatsioon • Motivatsioon on peamiseks aluseks töö tegemiseks, ilma milleta igasugune suutlikkus sooritada töiseid tegevusi ei oma praktilist tähendust. • Projekti käigus kõige suurem väljakutse oli klientide motiveerimine sh • Osalemiseks hindamise protsessis, • Otsuste vastuvõtmisel, • Otsuste elluviimisel, k.a. tööturule naasmine

5. Motivatsiooni hindamine • Projekti raames kasutatud Bostoni Ülikoolis väljatöötatud, muutusteks valmisoleku hindamise programm töötas üldjuhul väga hästi. • Intellektipuudega isikute puhul oli vaja, et muutusteks valmisoleku hindamist viiks läbi sobiva ettevalmistusega spetsialist (näit., eripedagoog) • Bostoni Ülikooli programmi tugevuseks on see, et ta aitab kliendil iseennast analüüsida ja arendada tema valmidust muutuse tegemiseks.

6. Praktiliste oskuste hindamine • Praktiliste oskuste hindamine toimus töökatse rühmades, mis pakkusid klientidele võimalust proovida ennast erinevates töötingimustes. • Klientide tagasiside oli positiivne. Osalejad said uusi kogemusi, teadmisi ja õppisid uusi oskusi. • Tööpraktikal osalemine näitas klientide reaalset suutlikkust pidada kinni töörežiimist, sooritada töiseid tegevusi, suutlikkust taluda juhendamist ja kriitikat.

7. Tööotsingu koolitus • Peale hindamise teostamist selgus, et paljud osalejad vajavad tööotsimise oskuste omandamist/arendamist. • Sellise koolituse läbiviimisel tuleb arvestada sihtgrupi puudespetsiifikaga. • Koolituse läbiviimisel kasutati SA Tartu VTHK poolt välja töötatud rehabilitatsiooniprogrammi põhimõtteid.

8. Sotsiaalnõustamise vajadus • Projekti käigus ilmnes vajadus sotsiaalnõustamise järele. • Enamus juhtumitest oli seotud töövaldkonda kaudselt mõjutavate asjaoludega (näit., elukoha puudumine, puudulik sotsiaalne toimetulek jne.)

9. Mentorid • Klienditöös erivajadusega inimestega tuli kasuks teadmised sotsiaalvaldkonnast ja sihtgrupi iseärasusest. • Mõnede tööle läinud klientide puhul oli vaja juhendamist töökohal. • Sobiva töö otsimine on keeruline ülesanne, kuid ei ole võimatu. • Mõnedel juhtudel tööotsimist takistas klientide haigestumine. • Tööturule naasmine võib võtta palju aega, kuna tegemist on suure muutusega inimese elus.

11. Kes saab teha töövõime hindamist? Kõige paremini sobivad selleks multidistsiplinaarsed rehabilitatsioonimeeskonnad, mis suudavad hinnata kliendi • valmisolekut töötamiseks, • reaalset suutlikkust sooritada tööülesannetes vajalike tegevusi • Praktiliste võimete hindamiseks peavad olema loodud töökeskkonnaga sarnased tingimused, näit., töötoad • Selline hindamine eeldab koostööd erihoolekandeteenuseid (näit., igapäevaelu toetamise teenus) pakkutavate asutustega ja/või töökeskuste loomist puudega inimestele, kus inimesed saavad praktiseerida erinevaid töid kaitstud tingimustes

12. Töövõime arendamine • Töövõime arendamise protsess peab sisaldama nii oskuste, kui ka motivatsiooni arendamist. • Oskuste arendamises saabkasutada olemasolevaid Töötukassa poolt pakutavaid võimalusi (näit., koolitused) ja erihooldusteenuste raames osutatavaid teenuseid (näit., igapäevaelu toetamise teenus). • Motivatsiooni arendamisega peab kaasnema töise tegevuse praktiseerimine kaitstud keskkonnas. • Motivatsiooni arendamise protsessis on eriti oluline vastava ettevalmistusega spetsialisti olemasolu, kes suudab motiveerida ja toetada inimest.

13. Tööle asumine • Teatud juhtumite puhul peab olema tagatud juhendamine töökohal. Juhendamise eesmärk on vältida arusaamatusi ja konfliktseid olukordi, kaitsta kliendi huvisid. Juhendajal peab olema vastav ettevalmistus ja võimalus olla kliendi kõrval. • Tugiisikuga töötamise teenuse kasutamine eeldab, et töökohal on olemas tugiisiku ülesannete täitmiseks sobiv inimene.

14. Koostöö tööandjatega • Kindlasti on vajalik koostöö potentsiaalsete tööandjatega, et tõsta nende usaldust erivajadusega inimeste suhtes: • Puudega inimesed on võimelised töötama. • Puudega inimesed võivad olla isegi paremad töötajad, kuid nn “terved” inimesed. • Puudega inimese tööle võtmisega ei kaasne kahjumit ettevõttele.

15. Mentorid • Psüühilise erivajaduse inimeste mentori ettevalmistus ja vajalikud oskused: • Vastav erialane kõrgharidus (soovitavalt sotsiaalvaldkonnas). • Teadmised juhtumikorraldamisest ja eelnev kogemus (näit., kliendi seostamine sobivate teenuste ja spetsialistidega). • Teadmised sihtgrupi vajadustest. • Väga hea tööotsimise oskus ja oskus pakkuda klienti potentsiaalsele tööandjale.

16. Mis vajab arendamist? • On vajalik eraldi teenust, mille raames rehabilitatsioonimeeskonnad võivad osutada töövõime hindamist. Rehabilitatsiooniteenuse taotlemine on pikaajaline protsess, mis takistab operatiivset teenuse osutamist. • Kuna rehabilitatsiooniteenuse raames ei ole võimalik pakkuda reaalseid töövõimalusi, siis on vajalik eriti tihe koostöö erihooldusteenuste osutajate (näit., igapäevaelu toetamise teenus - töötoad jms) ja/või Töötukassaga (tööpraktika?).

17. Mis vajab arendamist? (2) • Töövõime hindamise teenuse elluviimiseks on vajalikud seadusandlikud muudatused. • Alternatiiviks erihoolekande- ja rehabilitatsiooniteenusele võiksid olla töökeskused puudega inimestele (k.a. psüühiline erivajadus, somaatiline puue, nn “sotsiaalne” puue), mis ei nõua Sotsiaalkindlustusameti suunamist. • On vajalikud mentorid/töö treenerid, kes on piisavalt pädevad erivajadusega inimeste toetamiseks tööotsimisel ja tööl püsimisel. Sellise spetsialisti kõige suuremaks väljakutseks on aidata kliendil leida, saada ja säilitada sobivat töökohta.