Taju, mälu, mõtlemine Grete Arro, M.Sc.

1. Taju, mälu, mõtlemineGrete Arro, M.Sc.

3. Causal–explanatory pluralism: How intentions, functions, and mechanisms influence causal ascriptionsTania Lombrozo Perception of randomness: On the time of streaksYanlong Sun, Hongbin Wang Sources of variability in children’s language growthJanellenHuttenlocher, Heidi Waterfall, Marina Vasilyeva, Jack Vevea, Larry V. Hedges Believing what you’re told: Young children’s trust in unexpected testimony about the physical worldVikram K. Jaswal There is no coherent evidence for a bilingual advantage in executive processingKenneth R. Paap, Zachary I. Greenberg Explanation and prior knowledge interact to guide learning Joseph J. Williams, Tania Lombrozo Type of learning task impacts performance and strategy selection in decision making Thorsten Pachur, Henrik Olsson

4. Taju • Tajupsühholoogia küsib, mismoodi saavad organismid informatsiooni ümbritseva keskkonna kohta • Taju on vahendite kogum, mille abil teisendatakse keskkonnast meelte kaudu omandatud informatsioon objekti-, sündmus-, heli-, maitse- või muuks kogemuseks. • Vahendid – erinevad psüühilised operatsioonid, millega informatsiooni töödeldakse. • Taju all mõistetakse selliseid operatsioone, mis töötlevad juba osaliselt meelte abil töödeldud informatsiooni sügavamalt. Meeled on silma, kõrva, puutetundlikkuse ja kehaasendi tundlikkuse süsteem, haistmissüsteem ja maitsmissüsteem.

5. Kuidas taju seda teeb?

6. Stiimul on selline välise maailma asi, nähtus või sündmus, mille toimel erutuvad teatud tundeorganid – retseptorid. Retseptorid muundavad stiimuli mõju närvisüsteemile arusaadavaks signaaliks. • Distaalne stiimul on miski, mis kuulub välisesse maailma • Proksimaalne stiimul on energia, mis lähtub distaalsest stiimulist ning mõjutab meie meeleorganeid • Selleks, et mingit asja või nähtust ära tunda, vajame selle kohta ainult väga väikest osa kogu võimalikust informatsioonist Kuidas me eri viisidel saadud info omavahel kokku paneme?

7. Infohulk, et nähtust ära tunda, ei pruugi olla suur: http://www.michaelbach.de/ot/mot_biomot/index.html • Tähelepanematuse pimedus (Haines, 1991) • Lugemisel: info saadakse esimese 50 millisekundi jooksul (Rayner et al, 1981)

9. Taju ja äratundmine Äratundmine – tajutava proksimaalse stiimuli ja meie mälus säilitatud info võrdlemise tulemus

10. Malliteooria Igast asjast, mida oled kunagi näinud, on peas “pildike”, millega võrreldakse seda pilti, mis saadakse proksimaalse stiimuli töötlemisel.

11. A, A, A, A, A, A, a, a, a, a, a,a ?

13. Eksemplariteooria Mällu on salvestatud teave varasemate kogemuste ja episoodide kohta ja äratundmine toimub siis, kui tajutav asi on mõne varem kogetud ja meelde jäänud asjaga piisavalt sarnane. Mida suurem on kategooria mälus (sarnastest asjadest moodustunud grupp), seda kergem on asju ära tunda.

14. Eesti EXPO paviljon 2000. a (Kõresaar ja Kotov)

15. Prototüübiteooria • Prototüüp tähendab mingi asjade grupi või kategooria kõige tüüpilisemat esindajat. • Prototüüp on niisugune mällu salvestatud kujund, mis on koostatud erinevate eksemplaride, üksikjuhtumite üldistamise teel. • Asjad võivad eri inimeste silmis kuuluda ühte kategooriasse rohkem või vähem -

17. QCZOUC VMVNZX

18. Tunnusteteooria • Tunnusteteooria otsib vastust küsimusele, kuidas ja millistest osadest luuakse kogetud asjade ja sündmuste mälujäljed. Selle teooria järgi koostatakse need üksikutest tunnustest. • Põhjalikumalt on tunnusteteooria kehtivust kontrollitud trükitähtede äratundmise uuringutega.

19. QQQQQQQQQQQQQQOQQQQQQQQQ OOOOOOOOOOOOOQOOOOOOOOOO PPPPPPPPPPRPPPPPPPPPPPPPPPPPP RRRRRRRRRRRRRPRRRRRRRRRRRRR

21. Seletusteooria • Seletusteooriad uurivad, miks tekivad inimestel asjade kirjeldamiseks erinevad kategooriad ja miks kuuluvad ühte kategooriasse just need asjad, mis sinna kuuluvad • Asjad paigutuvad kategooriatesse vastavalt sellele, milline on inimeste isiklik “teooria” nende konkreetsete asjade kohta või maailma kohta üldse. Näiteks koer, väline kõvaketas, vana kaisukaru, ehted, laps, uued matkasaapad • Tajumehhanismides on oluline roll inimese individuaalsetel “teooriatel”

22. Individuaalsete teooriate näiteid linnapildist

23. Milline oli kõige parem teooria?

24. Keel kui taju eriline vorm Miks?

25. Keel kui abstraktne märkide süsteem, või… • kitsamalt: keel on informatsiooni kodeerimise ja säilitamise sotsiaalne vorm • Märk ehk sümbol kui keele ühik • Sümbol on miski, mis mõtlemises asendab või esindab midagi muud • Keeleteaduses: sümboliks nimetatakse igat keele vormi, tavaliselt sõna, mida saab kasutada mingi asja, nähtuse või isiku esindamiseks • Keel – süsteem, milles info on kodeeritud sümbolitesse ja nendevahelistesse seostesse

26. Sümbolitel on osutav funktsioon • Võimalik, et inimestel on kaasasündinud eeldused sõnade ja välise maailma seoste tabamiseks • Sümboleid saab kombineerida viisidel, mis on nende objektide puhul võimatud • Sümbolid objektide kohta, mida ei saa vahetult tajuda

27. Mälu • Mälu on organismi võime omandada ja säilitada informatsiooni Lühiajaline mälu • Lühiajalist mälu iseloomustavad järgmised omadused: • väike kestus http://faculty.washington.edu/chudler/stm0.html • mahupiirang – keskmiseltmahutablühiajalinemälu7 ühikutinformatsiooni (Miller jamaagilinearv, 1956), kuid need meeldejäetavadühikudvõivad olla vägaerinevasuurusega. Lühiajalisse mällu mahtuva info hulk sõltub meeldejäetava materjali korrastatusest • tahtele allumine - kordamine • sekkumistundlikkus - proaktiivne ja retroaktiivne sekkumine

28. THTGRPRDSJVDNDPLJPRMNMLD

29. THT GRPRDS JVD ND PLJ PRMN MLD

30. TÄHTI GRUPEERIDES JÄÄVAD NEED PALJU PAREMINI MEELDE

31. Nüüd ei ole enam tegemist suvalises järjekorras esitatud tähtedega - need on organiseeritud ehk korrastatud sõnadeks • Organisatsioon ehk korrastatus on iga keerulise süsteemi tunnus

32. Pikaajaline mälu. Erinevad mälu süsteemid • Kui palju infot on pikaajalises mälus ja kaua see seal säilib? Protseduuriline, semantiline ja episoodiline mälu • Protseduuriline mälu sisaldab teadmisi, kuidas mingit eesmärki saavutada – jalgrattaga sõitmine; pannkookide küpsetamine; saapapaelte sidumine • Semantiline mälu sisaldab teadmisi ümbritseva maailma kohta – aastas on 365 päeva; Eesti asub parasvöötmes; Tallinna Ülikooli saab sõita trammiga • Episoodiline mälu sisaldab teadmisi sündmustest, milles oleme ise osalenud - see süsteem on seotud kõige isiklikuma informatsiooniga – meeldejäävaim pidu; tänane hommikusöök; varaseim lapsepõlvemälestus

33. Protseduuriline mälu sisaldab teadmisi, kuidas mingit eesmärki saavutada, nt:

34. Semantiline mälu sisaldab teadmisi ümbritseva maailma kohta, nt: - Naermine vähendab stressihormoonide taset… - … ja tugevdab immuunsussüsteemi - Kuueaastased lapsed naeravad keskmiselt 300 korda päevas

35. Episoodiline mälu sisaldab teadmisi sündmustest, milles oleme ise osalenud - see süsteem on seotud kõige isiklikuma informatsiooniga, nt: …

36. Mälu seitse surmapattu • Kaduvus – aja jooksul kaduv ligipääs infole unustamise, interferentsi või taastamise “vigade” tõttu • Hajameelsus - igapäevased mäluapsakad, mida põhjustavad ebapiisav tähelepanu või pealiskaudne, automaatne töötlus info kodeerimise ajal • Blokeerumine – ajutine võimetus mälujälge taastada või ajutine ligipääsu kaotamine - “sõnad keeleotsal”-kogemus; nii episoodilise kui semantilise mälu omadus • Valeatributsioon (omistamine) – mäletatakse mingit fakti õigesti, aga seotakse see vale allika või kontekstiga • Sisendatavus – kalduvus liita teistelt saadud info omaenda mälestustesse • Vildakus – meie teadmised, uskumused ja tunded kalduvad moonutama meie mälestusi • Püsivus – kalduvus mäletada fakte või sündmusi, sh traumaatilisi, mida soovitakse pigem unustada – pealetükkivad mälestused ei lase lahti

37. Õppimine • Õppida saab: - assotsiatiivselt - spontaanselt - tahtlikult - imiteerides Õppimise tulemus on mingi püsiv oskus või teadmine, ehk siis teadmise või oskuse salvestumine pikaajalises mälus. • Kordamine • Kordamine ei ole tingimata tõhus õppimistehnika • Kordamise hajutamine • NB! Luuletuse päheõppimisel ei maksa seda ühtejärge endale ette lugeda, kasulikum on lugeda see korra läbi, siis tegelda veidi aega millegi muuga ja alles seejärel luuletust korrata.

39. Objektiivne organisatsioon Oluline - kuidas õpitav materjal on korrastatud ehk organiseeritud. Nt. KÕRVAKLAPID KOER PEITEL KANAARILIND ORAV KÕRVARÕNGAS KUMMIK IPHONE VAABLANE NASTIK On keerulisem kui...

40. KÕRVAKLAPID PEITEL KUMMIK KÕRVARÕNGAS IPHONE …meelde jätta. ORAV VAABLANE KOER KANAARILIND NASTIK

41. Subjektiivne organisatsioon Juhul, kui materjalis puudub organisatsioon, võib õppija ise materjali ühel või teisel viisil korrastada - subjektiivselt organiseerida. • Känkimine - känk on mingil viisil organiseeritud või rühmitatud informatsioon – sisendi kaudu saadud info pannakse ümber väiksemaks arvuks suurema sisulise mahuga pakkideks. • Näiteks: - lõikudele alapealkirjade panemine - materjali ümbersõnastamine

42. NB! ükskõik millise teoreetilise aine puhul annab uute mõistete ja definitsioonide ümbersõnastamine aluse, et õpitut hiljem paremini ära tunda ja kasutada. Muidugi võib definitsioone õppida ka mehhaaniliselt, aga sellisel juhul annab õpitud definitsioon vähe uut. Kui aga kodeerida ise saadud info ümber, sõnastada ümber, on korraldatud omaenda varasemaid teadmisi uuel viisil. Just niisugust oma teadmiste ümberorganiseerimist ongi mõtet õppida. Ühtlasi tuleneb sellest, et õpetamise kasutegur on suurem siis, kui õpetaja suunab õpilasi “oma sõnadega” väljenduma.

43. Mõtlemine • Mõtlemise definitsioon Lev Võgotskilt: • Mõtlemine on oma kogemuse ja sellele vastava tegevuse seesmine organiseerimine 1) Mõtlemise ühikud Kujund on meelelise kogemuse vaimne koopia (nägemis-, kuulmis-, kompimiskogemuse) - ninasarvik tõukerattal; muumitroll Mõisted on sõnade või teiste sümbolitega märgitud kategooriate kirjeldused • See osa mõtlemisest, mis toimub ilma kujundite või pildiliste ettekujutusteta, peab sisaldama abstraktsemaid ühikuid kui pildid – neid nimetatakse mõisteteks - demokraatia; ekstravertsus; keskkond

44. 2) Mõtlemise operatsioonid • Ülesande ümberkorraldamine ehk restruktureerimine • Ekspertlahenduste kasutamine • Ekspert on keegi, kellel on sügavad teadmised mingis kindlas probleemilahenduse valdkonnas • Eksperdiks saamine = rohke harjutamine, mille tulemusena: - ekspertide mälu on parem - eksperdid kasutavad probleemide lahendamiseks teistsugust strateegiat kui teised inimesed - ekspertidel on tekkinud parem ettekujutus probleemist endast - ekspertide paremus algajatega võrreldes tuleneb nende teadmistest, mitte mõnest bioloogilis-geneetilisest eripärast Võimalus oma võimete parandamiseks – rohke harjutamine ja õppimine 

45. Tegevuse seesmine organiseerimine – oluline käsitleda eraldi kolmel põhjusel • Üldisest teadmisest, kuidas mingi asi töötab või on tehtud, ei piisa, et ise selle asjaga toime tulla • Tegevusega seotud mälu erineb semantilisest ja episoodilisest mälust oma psühholoogilise ehituse poolest • Inimese võimete kirjeldamiseks peaks testima ka seda, kuidas inimene ülesannet sooritab. Täidesaatvad funktsioonid.

46. Tegevuse reguleerimine – näiteks eri tegevusprogrammide vahel edasi-tagasi lülitumine • perseveratsioon on eelmise tegevusprogrammi haakumine järgmisse tegevusse • “pagari piparkook”

47. Kõrgema taseme täidesaatvad funktsioonid:probleemilahendus • …olukord, kus inimene on keeruka ja (pealtnäha) aeganõudva ülesande ees, mille lahenduskäik ei ole esimesel pilgul ilmne ega ole selge, mida esimese sammuna lahenduse leidmiseks ette võtta • - oluline reaal- ja sotsiaalvaldkonna õppeainetes JA emotsionaalse ja vaimse tervise kontekstis • - oluline kujundada „ma tulen sellega toime“-hoiakut

48. Probleemilahenduse „raskendavad asjaolud“ • funktsionaalne fiksatsioon – kalduvus kasutada probleemiga vastandudes objekte ja mõisteid ainult nende harjumuspärases funktsioonis. Lahenduse võib sageli anda mingi asja ümberdefineerimine või keskkonnas teises funktsioonis kasutamine • negatiivne mindset – kalduvus lahendada probleeme ühel ja samal viisil, kasutades ühte spetsiifilist lahendust, isegi, kui mõni teine lahendus võiks olla produktiivsem. Inimene ei näe enam järjekordse probleemi korral võimalikku lihtsamat lahendust

49. Sageli inimesed, väljaspool vastavalt disainitud katseid, ei märkagi kinnijäämist emba-kumba nimetatud mõtlemismudelisse, teisisõnu seda, et nad on ise barjääriks efektiivsemale probleemilahendusele.

50. Probleemilahenduse „kergendavad asjaolud“ • Insait - probleemilahenduse süvitsi läbinägemine, mis toimub enamasti ootamatult, ilma eelneva hoiatuseta („Ahhaa!“). Prognoosimatu asi, tuleb ära oodata. Lahenduskäigu sõnastamine võib insaidi ära rikkuda • Analoogia – seos kahe sarnase olukorra, probleemi või mõiste vahel. Leida sarnane situatsioon, mille lahendus on teada, ning formeerida selle põhjal käesoleva probleemi lahendus.