1 / 20

Sissejuhatus inimgeograafiasse

Sissejuhatus inimgeograafiasse. Helen Sooväli helen.soovali@tlu.ee. Õppekorraldusest. Aine kood: MLG 6027, 4 AP Loengud, seminarid, välitöö, kontrolltöö ISESEISEV TÖÖ Kes on kursuse vanem? www.zone.ee/helensoovali

kirra
Download Presentation

Sissejuhatus inimgeograafiasse

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript

  1. Sissejuhatus inimgeograafiasse Helen Sooväli helen.soovali@tlu.ee

  2. Õppekorraldusest • Aine kood:MLG 6027, 4 AP • Loengud, seminarid, välitöö, kontrolltöö • ISESEISEV TÖÖ • Kes on kursuse vanem? • www.zone.ee/helensoovali • Vastuaeg on õppetoolis  teisipäeviti kl 15.00-17.00 etteteatamisega E-postile. Ette teatamisega aadressile helen.soovali@tlu.ee

  3. Eesti Rahvusraamatukogu http://www.nlib.ee/ • Tallinna Ülikooli Akadeemiline Raamatukogu http://www.tlulib.ee/

  4. Hindamine • Eksam (suuline) 18. detsembril – 50% hindest • Kontrolltöö 23. oktoobril – 25% hindest • Essee (20.11), muud kirjalikud tööd – 25% hindest Positiivsed hinded Teadmised ainest • “A” - suurepärane 91-100 % • “B” - väga hea 81- 90 % • “C” - hea 71- 80 % • “D” - rahuldav 61-70 % • “E” - kasin 51- 60 % Negatiivne hinne • “F” - puudulik 0 – 50%

  5. 1.Sissejuhatus ainesse. Inimgeograafia põhimõisted ja sisuline liigestus. • 2. Inimgeograafiliste ideede ajalugu I • 3. Inimgeograafiliste ideede ajalugu II • 4. Ruumikontseptsioonid • 5. Sotsiaal- ja linnageograafia • 6. Maastiku-uuringud • 7. Majandusgeograafia • 8. Kontrolltöö • 9. Poliitgeograafia • 10.Kultuurigeograafia • 11. Tänapäeva inimgeograafia voolud. Inimgeograafia rakendusteadused • 12.SEMINAR • 13.SEMINAR • 14.Inimgeograafia Eestis • 15.EKSAM

  6. Kohustuslik kirjandus: • Knox, P., L. & Marston, S. A. 2004. Human Geography. Places and Regions in Global Context. 3rd ed. New Jersey: Pearson Education, lk. 174-208. • Pragi, U. 2002. Sissejuhatus inimgeograafiasse: loengud I õppeaasta geograafidele. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, lk. 13-40; 173-187. • Cloke, P., Crang, P., Goodwin, H. 2005: Introducing human geographies. 2 ed. Hodder Arnold, lk. 391-411. • Jauhianen, J. 2005. Linnageograafia. Linnad ja linnauurimus modernismist postmodernismini. Tallinn: Eesti Kunstiakadeemia, lk. 9-25; 53-82. • Palang, H., Sooväli, H. (toim.) 2001. Maastik: Loodus ja kultuur. Maastikukäsitlusi Eestis. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, lk. 8-11. • Mander, Ü., Kurs, O. 2004. Geograafilisi uurimusi aastatuhande vahetusel. Tartu Ülikooli Geograafia Instituut: Tartu Ülikooli kirjastus, lk. 26-32. • Maran, T., Tüür, K. 2005. Eesti looduskultuur. Tallinn: Eesti Kirjandusmuuseum.

  7. Eseede teemad • Inimesed inimgeograafia uurimusobjektina – numbrid tabelites ja/või kordumatud indiviidid? • Kunst ja inimgeograafia • Maastikud meis ja meie ümber

  8. Miks on segadus terminoloogias? Teatav isolatsioon uutest ideedest ja, mis peamine, uuritava tegelikkuse veidrus tingisid lõpuks siiski Eesti inimgeograafia olulise mahajäämuse briti-ameerika geograafiast, mis sai ilmseks Eesti vabanedes. Humanistlikus ja kriitilises voolus on mahajäämus lausa absoluutne. Nõnda et jälle peab Eesti inimgeograafia end kui mitte lausa olematust, siis üsna madalalt üles töötama (Pragi 2002: 137).

  9. Inimgeograafia kooliõpikutes (1) 1. “Eesti näitel vaatleme rahvastiku ja majanduse arengut, mis sõltub väga palju nii looduslikest eeldustest kui ka oskusteabe, kapitali, turu jne. olemasolust.” Eesti ja Euroopa. Loodus ja inimgeograafia 9. klassile. 1999. Andres Tõnisson, Piret Pihel 2. “Õpik käsitleb põhiliselt loodusvööndeid ja looduskomponentide vastastikuseid seoseid neis ning annab lühikese ülevaate maailma rahvastikuprotsessidest.” Geograafia põhikoolile. Maailma loodus- ja ühiskonnageograafia, Andres Tõnisson, Liisa-Kai Pihlak

  10. Inimgeograafia kooliõpikutes (2) Inimgeograafia jaguneb ühiskonda uurivaks ühiskonnageograafiaks, riigi või majandusega tegelevaks majandusgeograafiaks, riigi või kogu maailma majandusega tegelevaks majandusgeograafiaks ning maailma poliitilist arengut ja poliitilisi regioone (nt. riike) uurivaks poliitgeograafiaks. Loodusgeograafia ja inimgeograafia põhikoolile 3. osa. Kont, A. Jauhianen. Avita.8. klassi õpik.

  11. Inimgeograafia kooliõpikutes (3) • Saateks. Geograafia on väga tihedalt seotud igapäevaeluga: maailma sündmustest arusaamine eeldab geograafilist määratlemist ning aitab mõista teiste maade kultuuri ja traditsioone.   • Inimgeograafia uurib inimesi ja inimtegevuse eripära erinevates regioonides. Näiteks tegeletakse rahvastiku, majanduse ja veonduse küsimustega, uuritakse linnu ja maapiirkondi. Loodusgeograafia ja inimgeograafia põhikoolile 3. osa. Kont, A. Jauhianen. Avita.8. klassi õpik.

  12. Nimetused • Inimgeograafia või midagi muud? • Ühiskonnageograafia • Sotsiaalgeograafia • Majandusgeograafia • Kultuurigeograafia • Antropogeograafia

  13. Mis on inimgeograafia • Geograafia haru, mis tegeleb inimesega (ühiskonnas) – Pragi • Uurib ühiskonna ja inimtegevuse ruumilisust ja regionaalset organiseerumist – Jauhiainen ja Kulu • + inimtegevuse suhted loodusliku keskkonnaga – Johnston et al

  14. GeograafiaGeo graphien • Maa kirjeldamine/kirjutamine (inimese ja looduse vahelised suhted) • Maailma kirjeldamine/kirjutamine (ühiskonna ruumilisus)

  15. Mitu geograafiat • Üks ja jagamatu? • Kaks erinevat?

  16. Inim- ja loodusgeograafia erinevused • Seosed – ühine ajalugu, ühised institutsioonid • Loodus ja inimene seotud • Seletatakse erinevalt • Erinev põhihuvi • LG loodusnähtuste vastasmõju nende paiknemise alusel • IG ühe kindla nähtuse paiknemine ruumis

  17. IG koosseis • Loodusvarade geograafia • Rahvastiku ja asulastiku geograafia • Majandusgeograafia • Poliitgeograafia • Kultuurigeograafia • Sotsiaalgeograafia • Linnageograafia • Ajalooline geograafia • Ruraalgeograafia • Rakendused

  18. IG rakendused • Teabe levitamine • Kartograafia • GIS • Kaugseire • Õpetus • Ekspertiis ja prognoos • Regionaaluuringud

  19. Ajakirjad • Annals of the Association of American Geographers • Progress in Human Geography • Cultural Geographies • Environment and Planning A, B, C, D • GeoJournal • Transactions of the British Society of Geographers

  20. Veel ajakirju • Landscape and Urban Planning • Journal of Rural Studies • Journal of Historical Geography • Geoforum • Political Geography • Tijdschrift voor Economische Geographie • Landscape Research

More Related