150 likes | 409 Views
Toomas Palu UNICEF Eesti Rahvuskomitee juht. Euroopa linnade liikumine. Laste- ja noortesõbralik linn. Linnale omistatav tiitel ei ole lõppkokkuvõte vaid protsessi algus, kus on märgata linna ja tema kodanike soovi muuta oma linn lapsesõbralikumaks !. 2004.a. omistatud: 2005.a. omistatud:
E N D
Toomas Palu UNICEF Eesti Rahvuskomitee juht
Euroopa linnade liikumine Laste- ja noortesõbralik linn Linnale omistatav tiitel ei ole lõppkokkuvõte vaid protsessi algus, kus on märgata linna ja tema kodanike soovi muuta oma linn lapsesõbralikumaks !
2004.a. omistatud:2005.a. omistatud: Tartu Tallinn Narva Viljandi Pärnu Jõhvi Kunda Põlva Saue Pea kõik Euroopa riigid on ühinenud UNICEFi poolt algatatud liikumisega “Laste- ja noortesõbralikud linnad” (Child FriendlyCities). Liikumise eesmärk on tõsta esile ja tunnustada neid linnu, kus hoolitakse oma väikestest elanikest ja nende tulevikust. 2004.a. ühines sellega liikumisega ka Eesti.
Eesmärgid • Aidata kaasa ÜRO Lapse Õiguste Konventsiooni levikule ja rakendumisele. • Kujundada ühiskonnas lapsesõbralikumat suhtumist lapsi ja perekondi puudutavate küsimuste lahendamisel. • Otsida kohalikele oludele vastavaid võimalusi laste turvalisuse, tervise, arengu ja vaba aja veetmise võimaluste parandamiseks. • Ergutada kohalikku initsiatiivi ja tunnustada üksikisikuid ja ettevõtteid, kes aitavad kaasa linna lapsesõbralikumaks muutmisele.
Liikumises osaleda soovivas linnas ei pea olema kõik tingimused korraga täidetud, vaid linnakodanikud ja lapsed/noored alustavad selles suunas tegutsemist. Need soovitus-tingimused on alguseks muutusprotsessidele.
Tingimused • Lapse õigused. Kõigi linnas vastuvõetavate otsuste ja elukondlike muudatuste puhul on arvestatud eeskätt laste huvidega, lähtudes ÜRO Lapse Õiguste Konventsioonist ja Eesti Lastekaitse seadusest. • Osalemine. Lapsi puudutavate otsuste aruteludesse kaasatakse lapsi ja noori ning arvestatakse nende arvamusega. • Koolitus. Kõik linnametnikud saavad lühikoolituse ja omavad algteadmisi ÜRO Lapse Õiguste Konventsioonist ja Eesti Lastekaitse seadusest.
…tingimused • Üldilme. Linna üldilme ja kujundus on lapsesõbralik. • Positiivsus. Reklaamis ei kasutata lapsi ahistavat või neid ebasoodsalt kujutavat teksti või kujundust. • Tervis ja turvalisus. Linnal on olemas toimiv süsteem laste tervise ja vaimse ning füüsilise arengu tagamiseks. Linn on turvaline. Laste koolitee, liikluskorraldus ja tänavavalgustus kindlustab lastele turvalisuse, kõik võimalikud ohtlikud alad on piiratud ja märgistatud. Regulaarselt viiakse läbi ennetustööd.
…tingimused • Võimalused. Regulaarselt laiendatakse võimalusi laste igakülgseks arenguks ja vaba aja veetmiseks: mänguväljakud, liikluslinnakud, noortekeskused, laste- ja noorteklubid. Olemasolevad ja rajatavad spordi- ja kultuurirajatised arvestavad laste vajadusi ja võimaldavad neil aktiivselt osaleda. • Erivajadused. Linn täidab erivajadustega laste tervisekaitse ja nende erivajadustest lähtuvaid tingimusi; luues hariduse omandamiseks, arenguks ja vaba aja veetmiseks võrdsed tingimused teiste lastega. Linn teeb kõik võimaliku, et toetada erivajadustega laste perekondi ja tunnustada nende tugiisikuid ning kasvatab linnakodanikes sallivust erivajadustega laste suhtes.
…tingimused • Ennetustöö. Linnas toimib kuritegevuse, narkomaania ja lapsi ahistavate või vägivallailmingute plaanipärane ennetustegevus. • Teadlikkus. Kõigi linnakodanike teadlikkus on paranenud seoses laste õiguste ning linna poolt vastu võetud tegevusplaaniga. On paranenud laste ja linnakodanike informeeritus linna laste- ja noorsoopoliitikast. • Tunnustus Linn tunnustab neid inimesi ja ettevõtteid, kes on eriliselt silma paistnud laste- ja noorte olukorra parandamisel.
…tingimused • Koostöö UNICEFiga ja toetus lastele Linn toetab UNICEFi algatusi ja nende korraldamist oma võimaluste piires. Linna koolid osalevad UNICEFi rahvuslikes programmides, tutvustavad lapse õigusi ja löövad kaasa UNICEFi heategevuslikus fondikogumises.
OSALEMINE, TIITLI OMISTAMINE JA KAITSMINE Osalemiseks esitada hiljemalt 1. veebruariks: 1) Vabas vormis taotlus konkureerimiseks kalendriaastale järgneval aastal. 2) Lühikokkuvõte tegevusplaanist (kuni 2 lk, formaadis A4). 3) Töögrupi nimekiri ja kontaktandmed. Eraldi märkida kontaktisik. Hindamine. Konkursi tingimuste ja linna poolt püstitatud eesmärkide täitmist hindab UNICEFi Eesti Rahvuskomitee ja linna ühiskomisjon.
Linnal on soovitatav kutsuda nõuandvasse hindamiskomisjoni: 2 vastutavat linnaametnikku, 2 ajakirjanikku, 2 ettevõtjat, 2 avaliku elu tegelast või arvamusliidrit, 3 last ( vanuses 12 - 17 ), 3 noort ( vanuses 18 - 26 ). UNICEF viib läbi 3 küsitlust laste, linnakodanike, ettevõtete juhtide ja linna külaliste hulgas.
Hindamiskomisjon Tuleb kokku kolmel korral: märtsis, juunis ja oktoobris. UNICEF Eesti Rahvuskomitee on oma hinnangu andmisel ja lõpliku otsuse tegemisel iseseisev. Konkursi tulemused tehakse teatavaks novembrikuus, teavitatakse ajakirjandust ja UNICEFi Euroopa peakorterit Genfis. Pidulik tseremoonia leiab aset Riigikantseleis, Eesti Vabariigi peaministri osavõtul.
Tiitel antakse linnale kolmeks aastaks Tiitel ei ole protsessi lõppu märkiv akt vaid liikumise algus, millega linn näitab üles oma suhtumist lastesse ja peredesse. Juhul, kui selle aja jooksul linn kaitseb oma tiitlit ja jätkab tingimuste täitmist ja arendab neid edasi, pikendatakse tiitlit taas 3 aasta võrra. Laste- ja noorte olukorra ja elutingimuste tunduva halvenemise korral võib UNICEFi Eesti Rahvuskomitee nimetatud tiitli tagasi kutsuda (ära võtta) teavitades sellest linnajuhte, linnakodanikke ja ajakirjandust.
P.S. Osalemine EI tähenda tingimata lisakulutusi või spetsiaalset projekti kirjutamist ! Vastupidi: - UNICEF tahab esile tõsta seda, mida ja kuidas linn teeb ja missugune on suhtumine ning suund, koostöö linnavalitsuse, linnakodanike, s.h. laste- ja noortega, erasektoriga, mittetulundusühendustega jt., kuidas osatakse ära kasutada olemasolevaid võimalusi.