1 / 52

Krooniline haigus ja perekond

Krooniline haigus ja perekond. Läbipõlemine. “Läbipõlemine” ei ole seotud ainult stressitekitava töö või teatud elustiiliga. Läbi võivad põleda ka inimesed, kes hoolitsevad raske kroonilise haigusega inimese eest.

kura
Download Presentation

Krooniline haigus ja perekond

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript

  1. Krooniline haigus ja perekond Galina Podberjoznaja psühholoog-pereterapeut

  2. Läbipõlemine “Läbipõlemine” ei ole seotud ainult stressitekitava töö või teatud elustiiliga. Läbi võivad põleda ka inimesed, kes hoolitsevad raske kroonilise haigusega inimese eest. Läbipõlemine on “isikliku jõu puudumine”, s.o. kehaline, vaimne ja emotsionaalne kurnatus. Galina Podberjoznaja psühholoog-pereterapeut

  3. Läbipõlemine See on aeg, kui energia, kannatus, initsiatiiv ja entusiasm hakkavad lõppema ning võimust võtab pahameel ja rahulolematus. See avaldab toimet nii emotsionaalsele, kui ka füüsilisele tervisele ning ei möödu kergesti. Galina Podberjoznaja psühholoog-pereterapeut

  4. Läbipõlemine Tõeline vajadus on tõsta eneseteadlikkust ja õppida tasakaalustama “haige eest hoolitsemist” ja “enese eest hoolitsemist”. Oluline on ära tunda ja mõista tundeid ning emotsioone, mis tekivad seoses haige lähedasega. Galina Podberjoznaja psühholoog-pereterapeut

  5. Aktsepteerimise staadiumid Nii nagu haige läbib oma haigusega taastumise ja kohanemise staadiume, nii ka perekond läbib mitmeid staadiume, milles õpitakse aktsepteerima ja toime tulema haigusega. Neid nimetatakse “aktsepteerimise staadiumiteks”. Galina Podberjoznaja psühholoog-pereterapeut

  6. Aktsepteerimise staadiumid (1) Shokk, eitamine –see on loomulik reaktsioon ootamatule ja shokeerivale olukorrale. Kroonilisest haigusest teadasaamine on just seda. Galina Podberjoznaja psühholoog-pereterapeut

  7. Shokk, mitteuskumine Inimene tunneb hirmu ja kergem on seda ignoreerida. Haige on küll olnud uuringutel ja haiglas on pandud diagnoos, kuid siiski tahetakse seda kõike eitada. Häbi –mis võib seonduda antud haigusega (nt. vaimuhaigused). Raske on teadmine – krooniline haigus –see on kogu eluks. Kogu elu peab võtma ravimeid, käima haiglas, uuringutel, peab jälgima dieeti, loobuma teatud harjumustest, muutma elustiili jne. Galina Podberjoznaja psühholoog-pereterapeut

  8. Shokk, eitamine See staadium võib kesta mõni kuu, vahel rohkem. On raske periood. See on aeg, mil on väga tähtis otsida informatsiooni, rääkida arsti ja õega, teiste pereliikmetega. Galina Podberjoznaja psühholoog-pereterapeut

  9. Aktsepteerimise staadiumid (2) Viha. Reaalsust on väga raske tunnistada. Tahetakse teada põhjust “MIKS?” • Miks just temaga juhtus see? • Miks see pidi juhtuma meie perega? Galina Podberjoznaja psühholoog-pereterapeut

  10. Viha Selles staadiumis on perekond väga tundlik, põhjustab mittemõistmisi. Vahel suunatakse viha lähedastele, vahel iseendale. Hakatakse mõtlema asjadele, mis on olnud, mida tehtud ja kuidas käitutud –mis võis põhjustada haigust. Küsitakse: • Miks ei teatud varem? • Kuidas oleks saanus haigusest hoiduda? • Miks ei otsitud varem abi? Galina Podberjoznaja psühholoog-pereterapeut

  11. Viha Süütunne –vahel suunatakse viha meditsiinitöötajale – mis võib olla üsna kergendav. Galina Podberjoznaja psühholoog-pereterapeut

  12. Aktsepteerimise staadiumid (3) Leppimine. Eitamine ja viha väheneb. Hakatakse aktsepteerima diagnoosi ja mõistet krooniline haigus. Mõistetakse, et haigust, selle põhjusi ei saa muuta. Süütunne, et vihahoos on mõeldud ja öeldud asju, mida nüüd kahetsetakse. Abitustunne, et ei suudeta muuta olukorda. Mistahes põhjusel tuntakse, et midagi peaks heaks tegema. Muututakse väga halastajalikeks või ülehoolitsevateks. Galina Podberjoznaja psühholoog-pereterapeut

  13. Leppimine Hetkel võib see tunduda kergendav, samas selline käitumine toob vähe kasu. See on aeg, kui muudetakse oma elu ennastohverdavaks, siiralt uskudes, et selline käitumine on vajalik ja parim haigele. Haigele suur tähelepanu, ei jäeta üksi koju. Ohverdatakse sotsiaalne elu –puhkus, sõbrad, hobid jne. Muutused peresuhetes – nt. kui peres üks haige laps –teistele vähem tähelepanu või hoopis ülehoolitsemine, et kompenseerida haigele lapsele pööratud tähelepanu või lootuste panemine teistele lastele (suured nõudmised). Tekivad probleemid pere omavahelistes suhetes, omavahelises läbisaamises. Galina Podberjoznaja psühholoog-pereterapeut

  14. Aktsepteerimise staadiumid (4) Depressioon • Emotsionaalse labiilsuse tunne • On püütud ja tehtud palju –tulemused head, siis tagasilangused • On muudetud ja ohverdatud palju • Ei ole vahet, kui palju me lähedast armastame –kasu väike, see teeb haiget • Lootuse purunemine –nii haige lähedase, kui enese elu seisukohalt. Tulevik lootusetu. • Kurbus, üksindustunne, süütunne, väga suur väsimus Galina Podberjoznaja psühholoog-pereterapeut

  15. NB! Oluline on olla teadlik oma tunnetest, mitte karta ega häbeneda sellest rääkida. Vajadusel küsida abi. Galina Podberjoznaja psühholoog-pereterapeut

  16. Aktsepteerimise staadiumid (5) Aktsepteerimine Valu ja mure on tunded, millega tullakse toime. Loobutakse ebareaalsetest mõtetest ja plaanidest. Suudetakse reaalselt mõelda, mis on haigele kasulik, hoolitsus ja tugi, mis haigele kõige parem. Saadakse vähem haiget ja kardetakse vähem. Pööratakse ka rohkem tähelepanu oma elule. Galina Podberjoznaja psühholoog-pereterapeut

  17. Aktsepteerimine Julgustatakse haiget olema iseseisvam ja enesekindlam. Suudetakse seista haige selja taga ja lastakse tal proovida vastutada enda eest. Ei nähta enam nii palju haige haigust ja vigu, kui tema julgust ja edu toimetulekul. Elu läheb edasi ja see peab olema võimalikult täisväärtuslik. Galina Podberjoznaja psühholoog-pereterapeut

  18. Toimetulek vihaga Kui haige on vihane: • Jää rahulikuks, kui suudad, räägi aeglaselt ja selgelt • Püüa hoida olukorda kontrolli all. Ära näita välja oma hirmu või ütle siis otse, et haige viha hirmutab sind • Ära lähene haigele või puuduta teda ilma nõusolekuta • Luba haigel lahkuda Galina Podberjoznaja psühholoog-pereterapeut

  19. Toimetulek vihaga • Püüa selgitada, kas viha on ebareaalne ning haiguse sümptom või on sellel tõeline põhjus, mida saad vähendada • Ära vaidle ebareaalsete mõtete üle • Tunnista haige tundeid ja näita oma soovi mõista tema kogemusi • Aita haigel välja selgitada, mida teha edasi • Ära anna kõiges järele, hoia piirid, reeglid ja tagajärjed selged • Kaitse end ja teisi vigastuste eest, mõnikord ei saa vihapurskeid ennetada Galina Podberjoznaja psühholoog-pereterapeut

  20. Toimetulek vihaga Kui vihapursked on pidev probleem, oota kuni kõik on rahulikud ja püüa siis leida viise, kuidas tuleks toime viha tunnetega ning saaks nende üle rohkem kontrolli. Näiteks: • Olema selge ja otsekohene väikese pahameele väljendamises, nii, et viha ei peaks taltsutama või välja plahvatama • Lahkuma, jätma olukorra, võtma aega omaette olla Galina Podberjoznaja psühholoog-pereterapeut

  21. Vägivaldse käitumise ennetamine Vägivaldset käitumist on üldiselt 3 tüüpi, igaüks nõuab erinevat lähenemist. IReageerimine psühhootilistele sümptomitele – see tüüp on suhteliselt harvaesinev, põhineb peamiselt meelepetetel ja ei ole seotud haigega vestluste ja arutlustega. Taolise käitumisega haigeid hoitakse haiglas. Galina Podberjoznaja psühholoog-pereterapeut

  22. Vägivaldse käitumise ennetamine II Enesekontrolli langus ja järgnev vihapurse –õpi ära tundma märgid ja vihjed, mis viitavad sellele, et haige inimene on kaotamas enesekontrolli (nt. pärani silmad, kiire hingamine, käte värisemine). Taoline ägedus esineb sageli, kui haige tunneb end nurka surutuna, hirmununa või teda sõnaliselt rünnatakse. Galina Podberjoznaja psühholoog-pereterapeut

  23. Enesekontrolli langus ja järgnev vihapurse • Püsi rahulik, selgita oma soov, et haige suudaks end kontrollida. Paku soovitusi, kuidas ta võiks seda paremini teha, nt. minna jalutama või oma tuppa. Loo või korda pandud pere piire, reegleid. • Anna nii palju emotsionaalset ja füüsilist distantsi, kui võimalik • Kindlusta ka iseenda füüsiline turvalisus Galina Podberjoznaja psühholoog-pereterapeut

  24. Vägivaldse käitumise ennetamine III Vaenulikud žestid või ähvardused, mis on tehtud otseselt teiste kontrollimiseks või manipuleerimiseks, oma tahtmise saamiseks. • Hinda juhtumit nii enda, kui haige seisukohast • Kui kõik on rahulik, algata vestlust, rõhutades missugune käitumine ei ole lubatud ja mis võib selle tagajärg olla • Ole valmis läbima ka tagajärgi –privileegide kaotamine jms. Galina Podberjoznaja psühholoog-pereterapeut

  25. Toimetulek veidra käitumisega Ära unusta, et veider käitumine: • On haiguse sümptom • Sina ei põhjusta selle ilmingut • On sageli seotud luululise mõtlemisega • Vahel on haiged võimelised seda kontrollima • See ei ole tavaliselt ohtlik Galina Podberjoznaja psühholoog-pereterapeut

  26. Toimetulek veidra käitumisega Pea meeles põhilised suhtlemisoskused, eriti: • Ole rahulik ja mitte liiga range • Ole selge ja konkreetne oma jutus Galina Podberjoznaja psühholoog-pereterapeut

  27. Toimetulek veidra käitumisega Võid kasutada järgmisi soovitusi: • Kui sa ei mõista haige käitumist, siis küsi, mida ta teeb. Kui see on seotud luululise mõtlemisega, on parem mitte tungida sisusse. Selle asemel räägi rahulikult haige käitumise tagajärgedest või püüa suunata haige tähelepanu millelegi konstruktiivsemale või praktilisemale. • Sageli on mõistlik pöörata veidrale käitumisele nii vähe tähelepanu, kui võimalik. Selle asemel keskendu positiivsele, tervele tegevusele ja käitumisele. Galina Podberjoznaja psühholoog-pereterapeut

  28. Toimetulek luululise mõtlemisega • Pea meeles, et ideed on isiku jaoks tõelised. Ära ütle inimesele, et see, mida ta räägib on hullumeelsus, eksiarvamus või vale. • Ära võta luulusid isiklikult • Vaidlemisest ja nõustumisest pole kasu, külla aga ütle, et püüad teda mõista • Peegelda reaalsust. Ütle, et see on tema tunne ja arvamus, mida teised ei tunne. See on tema haiguse sümptom Galina Podberjoznaja psühholoog-pereterapeut

  29. Ole teadlik, et isik võib küsida sult abi reaalsuse hindamiseks • Luulu puhul võivad ravimid olla vajalikud Tee järgmist: • Vasta mõnele mitteluululisele mõttele, mida haige avaldab- hoia kinni tema tervest poolest • Juhi vestlus kõrvale • Selgesõnaliselt, mitte liiga rangelt avalda oma soov vahetada teemat Galina Podberjoznaja psühholoog-pereterapeut

  30. Kui haige soovib kommentaari oma luululisele mõttele? Ütle, et sa ei tea või põikle vastusest kõrvale Tunnista haigele reaalsust, selgita respekteerivalt, et sinu ja tema arvamuses ja tunnetes on suur erinevus Galina Podberjoznaja psühholoog-pereterapeut

  31. Kui luululise mõtlemisega kaasnevad väga tugevad tunded Tunnista neid või suuna jutt emotsioonidele (hirm, viha, ärevus, kurbus). Ilma luulusid kommenteerimata. Paku haigele tuge nende tunnetega toime tulekuks, küsi näiteks, mida teha, et ta tunneks end turvalisemalt. Galina Podberjoznaja psühholoog-pereterapeut

  32. Toimetulek ebaselge kõnega • Räägi ise selgelt, otsekoheselt ja konkreetselt • Väldi liigseid ja keerulisi detaile • Pea kinni struktureeritud päevasest tegevusest • Anna üks instruktsioon korraga • Hoolitse, et töö viidaks edukalt lõpuni, pole tähtis kui suur või väike see oli • Ole kannatlik Galina Podberjoznaja psühholoog-pereterapeut

  33. Toimetulek tundeelu tuimenemisega • Pea meeles, et tundmuste häiritus on haiguse sümptom • Ära kannata ebakohaste afektide pärast • Ära võta afekte isiklikult Galina Podberjoznaja psühholoog-pereterapeut

  34. Toimetulek vähese kõnega • Viletsad vastused võivad olla haiguse sümptom • Ära süüdista ennast • Püüa mitte vihastada ega ennast ebamugavalt tunda • Ole toetav • Püüa jätkuvalt olla sugulasega ühenduses, kuid ära liialda Galina Podberjoznaja psühholoog-pereterapeut

  35. Toimetulek vähenenud motivatsiooniga • Pea meeles, et madal enesehinnang on haiguse sümptom • See ei ole iseloomu viga, ega anna põhjust isikut süüdistada või häbistada • Aita koostada selgete eesmärkidega rehabilitatsiooni plaani • Toeta pereliiget, et liikuda eesmärkide suunas • Pea meeles, et edasi ligutakse väikeste sammudega • Positiivsuse tugevdamine tegevusega kaasneva hüvega (nt. tehtud töö eest väike kingitus) Galina Podberjoznaja psühholoog-pereterapeut

  36. Toimetulek sotsiaalse eemaldumisega • Pane tähele erinevust üksi olemise ja isoleerituse vahel. Igaüks vajab vahel aega enda jaoks • Suurenenud eemaldumine võib tähendada vajadust ravimite järele • Jälgi, kui kaua on sugulane üksi ja eraldi, millega tegeleb ja kui palju on seotud päevaste tegevustega • Julgusta sugulast osalema erinevates tegevustes • Osavõtt tegevustest peaks olema järk-järguline Galina Podberjoznaja psühholoog-pereterapeut

  37. Toimetulek apaatia ja endasse tõmbumisega • Haara haige kaasa pere tegevustesse: • Harju kutsuma haiget kaasa, kui minnakse kuhugi • Kutsu haige kaasa rutiinsetele käikudele ja lihtsatele meelelahutustele (jalutamine) Galina Podberjoznaja psühholoog-pereterapeut

  38. 2. Planeeri regulaarseid meeldivaid tegevusi koos haigega: • Vali esialgu tegevus, mis ei nõua suuri pingutusi • Püüa veenda haiget seda kaasa tegema • Vali kindel aeg, iga nädal vastava tegevuse jaoks ja püüa sellest ka kinni pidada • Hiljem vestle haigega, kuidas talle tundus, kas meeldis jne. Galina Podberjoznaja psühholoog-pereterapeut

  39. 3. Selgita välja meelelahutuslikud tegevused, mida haige varem nautis: • Mõtle asjadele, mida haige oli harjunud tegema (hobid, sport, huvid) • Aruta, kuidas suunata haige jälle nende tegevuste juurde samm haaval, ilma suure pingutuseta Galina Podberjoznaja psühholoog-pereterapeut

  40. Toimetulek apaatia ja endasse tõmbumisega 4. Lammuta suured eesmärgid väikesteks sammudeks: • Räägi haigega, kidas talle meeldiks, kui elu oleks teistsugune • Tee selgeks esimene samm eesmärgi saavutamiseks • Kasuta probleem-lahenduse plaani, et saavutada eesmärki Galina Podberjoznaja psühholoog-pereterapeut

  41. Toimetulek apaatia ja endasse tõmbumisega 5. Loo päeva ja nädala struktuur: • Püüa luua päevarežiim • Planeeri nädalavahetuseks meelelahutuslikke tegevusi Galina Podberjoznaja psühholoog-pereterapeut

  42. Toimetulek apaatia ja endasse tõmbumisega 6. Fokuseeri tulevikule, mitte minevikule: • Hoidu võrdlemast haiget, milline ta kunagi oli • Hoia optimismi tuleviku parandamiseks • Püüa leida haigega koos erinevaid strateegiaid, kuidas läbi viia muutusi Galina Podberjoznaja psühholoog-pereterapeut

  43. Paranemine Paranemise protsess, mille käigus kohandatakse suhtumisi, tundeid, arusaamisi ja uskumusi iseenda ja elu kohta tervikuna. See protsess sisaldab eneseavastust, enese taastamist ja muutmist. Paranemine on sügavalt emotsionaalne. See on konkreetse trauma ületamine Galina Podberjoznaja psühholoog-pereterapeut

  44. Iseseisvumise arendamine skisofreeniahaigel pereliikmel • Julgusta pereliikmeid järk-järgult suurendama haige sugulase iseseisvumist, viies läbi ühe muutuse korraga • Julgusta pereliikmeid kehtestama kindlaid piire haige sugulase poolsele häirivale käitumisele • Julgusta pereliikmeid suurendama oma sotsiaalsete kontaktide tihedust • Soodusta vestlust leidmaks alternatiivseid lahendusi patsiendi soovile isesesivaks elamiseks Galina Podberjoznaja psühholoog-pereterapeut

  45. Kuidas pere võib aidata • Muuda ootusi, vähemalt ajutiselt • Püüa ise mitte liigselt ärrituda • Piiride panemine • Mitte tähele panemine • Ravi toetamine • Pereliikmete õigused ja vajadused, stressi vältimine • Õpi ära tundma haiguse hoiatavad märgid ja abi palumine Galina Podberjoznaja psühholoog-pereterapeut

  46. Piiride panemine (käsud, keelud, mis on lubatud ja mis ei) • Miinimumreeglid • Käskude ja keeldude selgus • Täpsusta, mida mõtled • Lepi piirides kokku aegsasti • Ära vaata vanust • Kas suudad ka piirides kindlaks jääda • Piire proovitakse • Pere vajadused ja õigused Galina Podberjoznaja psühholoog-pereterapeut

  47. Mitte tähele panemine • Tunnusta teise õigust oma arvamusele ja vastamisele • Räägi parajalt täpselt, väldi liigset üksikasjalikkust • Positiivsuse leidmine Galina Podberjoznaja psühholoog-pereterapeut

  48. Veel mõned näpunäited • Ole kaastundlik ja mõistev, armastav ja leplik • Julgusta iseseisev olema, lastes haigel majapidamistöödes abistada nii palju kui võimalik • Säilita privaatsus ja lase oma lähedasel iseseisev olla, kui ta seda soovib • Väldi haige pereliikme sattumist liialt stressirohketesse olukordadesse • Ära ole liiga kriitiline • Ära sea oma ootusi liiga kõrgeks –paranemine võtab aega Galina Podberjoznaja psühholoog-pereterapeut

  49. Varased ehk hoiatavad märgid (1) • Saamatus, ei saa midagi tehtud • Ükskõiksus enda välimuse suhtes • Usk tulevikku kadunud • Keskendumisvõime kadumine • Mõttejooks kiirenenud • Rõhutub usuline tähendus • Pidevalt vaevavad samad mõtted ja neist on raske pääseda • Pinge, ärevus, liigne ärrituvus • Masendus, alaväärsustunne Galina Podberjoznaja psühholoog-pereterapeut

  50. Varased ehk hoiatavad märgid(2) • Eraldumine, enesesse tõmbumine • Probleemid mäluga • Suhtlemisraskused • Põhjendamatu agressiivsus • Kujutlused agressiivsetest tegudest • Hirm hulluksminemise ees • Lisandunud alkoholi või muude mõnuainete tarvitamine Galina Podberjoznaja psühholoog-pereterapeut

More Related