150 likes | 450 Views
Alalõua krooniline supuratiivne osteomüeliit – juhtumi analüüs. Mallikarjun K, Kohli Anil , K Arvind, Vatsala V, Deepak P. Bhayya and Tarulatha R Shyagali Ettekande koostas: Silvia Saukas , STOM-V. Sissejuhatus.
E N D
Alalõua krooniline supuratiivne osteomüeliit – juhtumi analüüs Mallikarjun K, KohliAnil, K Arvind, Vatsala V, Deepak P. Bhayya and Tarulatha R Shyagali Ettekande koostas: Silvia Saukas, STOM-V
Sissejuhatus • Osteomüeliit on luu kõigi osade põletik, haarates periosti, kortikaalluud ning luuüdi • Enamasti põhjustatud püogeensetest bakteritest või mükobakteritest • Klassifikatsioon: äge (esimesed 4 nädalat), alaäge, krooniline • Krooniline supuratiivne ehk sekundaarne krooniline osetomüeliit on kõige sagedasem vorm, mille puhul kliiniliselt ja radioloogiliselt võivad eristatavad olla agressiivne osetolüütiline ja kuiv sklerootiline staadium
Juhuanalüüs • 11-aastane naispatsient • Kestev turse, valu ja mädaeritus alalõua vasakul poolel ühe aasta jooksul • Valu iseloom nüri, vahelduv ning kiirguv, ägenedes söömisel • Patsient kahvatu, jõuetu ja alatoidetud • Kirurgile saadetud peale 73 ekstraktsiooni 5 päeva tagasi, kui hambaarst ei suutnud röntgenileiu alusel diagnoosi panna.
Ekstraoraalne leid: difuusne valutu kõva kontsistentsiga turse, kattev nahk ühtlase normaalse tooniga • Intraoraalne leid: 74 suure karioosse koldega. Lokaalne turse reg. 32-75, mis haarab nii marginaalse kui kinnitunud igeme ja suuüleminekuvoldi. Kattev limaskest põletikuline, esineb siinustrakt 74 regioonis. Turse pehme kontsistensiga, palpatsioonil hell.
Diagnoos? • Esialgne diagnoos: D74 krooniline periapikaalneabstsess • Dif. diagnoos: • krooniline supuratiivne osteomüeliit • Garres’ osteomüeliit • Infitseerunud periapikaalne tsüst
Esialgne ravi • Vedeliku aspiratsioon põletikukolde lähedusest mikroobide ravimtundlikkuse määramiseks • D74 ekstraktsioon, alveooli ekskohleatsioon • Antibiootikumravi 2 nädalat : Inj. VIREXIM T (tseftriaksoon), inj. AMIKACIN, inj. NOVACLOX (amoksitsilliin + dikloksatsiin)
Järelkontroll • 2 nädala pärast • Turse vähesel määral alanenud, valu püsib. • Uuesti tehudOPTG’l nähtav selgestipiiritletud radiolutsents alalõua alumise serva piirkonnas, koldesse haaratud dd. 33, 34.
Edasine ravi • Kirurgiline sekkumine : infitseeritud piirkond avati operatsiooni käigus, nekrootiline luukude ja dd. 33, 34 eemaldati, luupinnad puhastati, katvale limaskestale asetatud õmblused. • Nekrootilise koe histopatoloogilin analüüs kinnitas kroonilise supuratiivse osteomüeliidi diagnoosi • Antibiootikumravi jätkus, lisandusid valuvaigistid
Recall: 2 nädala vältel iga 3 päeva tagant, edasi 2 kuu jooksul iga nädala tagant • Pt. kaebused kadunud, kontrollröntgenil kadunud radiolutsents varasemast osteolüütilisest piirkonnast
Diskussioon • Osteomüeliit enamasti põhjustatud odontogeensetest mikroorganismidest. • Võib tekkida ka nt. hambaekstraktsiooni komplikatsioonina, trauma tulemusel, lõualuu murru ebaõigel fikseerimisel. • Infektsiooni tungimise sügavale luusse määravad 4 faktorit: patogeenide arv; nende virulentsus; kohalik ja süsteemne organismi kaitsereaktsioon; kohalik verevarustus
Alalõuas esineb sagedamini halvema verevarustuse ja tihedama kortikaalluu raskemate vigastuste võimalikkuse tõttu. • Sagedasemad sümptomid: valu, paljastunud luu, põse turse ja drenaaž. • Ravi: antibiootikumid + ulatuslik kirurgiline sekvesterektoomia ja dekortikatsioontagamaks nekrootilise ja vähevaskulariseeritud luu eemaldamist ning paremat verevoolu ja AB kohalejõudmist põletikukoldesse.
Antibiootikumide valik • Põhineb mikrobioloogilistel testidel AB-tundlikkuse määramiseks • Eelnev empiiriline ravi peab tagama efekti Streptococci’de ja anaeroobide (Actinomyces, Prevotella) vastu. Valikravim pentisilliin. Alternatiivideks klindamütsiin, fluorokinoloonid, metronidasol, tsefalosporiinid, vankomütsiin, tetratsükliin. • Haigus täielikult ravitav, võimalik taaspöördumatute tüsistuste ärahoidmine. Oluline varajane ravi alustamine!